2-20-1271 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1271 Tsiviilasi D K ja A I Euroopa väiksemate

) § 208 lg 1 alusel kostja asendamiseks.

1. Hagejad esitasid 22.04.2020 kohtule vastuse, milles kohaselt kaaskirjas on näidatud vale kaas ja kuna lennu pidi lõpule viima Smartlynx Airlines Estonia (MYX), on lend tähistatud kui xxxx. Sel põhjusel väidab lennufirma ilmselt, et kliendid ei lõpetanud lendu xxxx. Hagejad märgivad, et lisavad õige kaaskirja, vormi A õige teabe lennufirma kohta ja veelkord elektroonilised piletid.
2. Kostja esitas 05.05.2020 kohtule oma seisukoha hagejate 22.04.2020 vastuse osas. Kostja märgib seisukohas, et talle jääb hagejate e-kiri ja selle eesmärk suuresti arusaamatuks. Kostja jääb oma 17.03.2020 vastusvormis esitatud vastuväite juurde, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Sõltumata sellest, kas nõudega seonduva lennu number oli xxxx või xxxx pole kostja lendu opereerinud, sh lendu alustanud, mistõttu puudub kostjal ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 alusel kohustus reisijatele lennu võimaliku hilinemise korral hüvitist maksta. Hagejate poolt tõendina esitatud broneeringutest nähtub samuti, et kostja ei opereerinud kõnealust lendu. Hagejate 22.04.2020 e-kirjast ja sellega esitatud dokumentidest ei selgu seejuures, kas hagejad soovivad kostja asendamist

§ 208alusel.

Hagejate esindaja viitab oma e-kirjas, et kirjale on lisatud vormi A õige teave lennufirma kohta. Kirjale lisatud vastusvormi A üheleheküljelisse väljavõttesse on vastaspooleks märgitud kostja asemel SmartLynx Airlines Estonia, kuid selget taotlust kostja asendamiseks pole hagejad aga esitanud. Kostja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hagejate hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. 7. Kohus edastas kostja 05.05.2020 hagejatele ning palus neil esitada selle osas kirjalik seisukoht. Hagejad seisukohta ei esitanud. 2

).

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9. Hagejad on esitanud Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse Smartlynx Airlines SIA vastu, mis on Läti Vabariigis registreeritud äriühing. Kohus juhtis juba 04.02.2020 hagejate tähelepanu asjaolule, et avaldusele esitatud lisade järgi opereeris hagejate lendu tegelikult Smartlynx Airlines Estonia OÜ, mis on Eesti Vabariigis registreeritud äriühing. Ka kostja Smartlynx Airlines SIA teatas oma vastuses, et hagejate nõue on esitatud vale isiku vastu, kuivõrd kostja ei ole avalduses viidatud lendu opereerinud. Kohus selgitas oma 03.04.2020 kirjas hagejatele, et kui nad leiavad, et hagi on esitatud ekslikult vale kostja vastu, siis on neil võimalus esitada taotlus kostja asendamiseks. 10.

§ 208

lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Kohtu hinnangul ei ole hagejad kostja asendamise taotlust esitanud. Hagejad on esitanud küll 22.04.2020 kohtule vastuse, milles märgivad, et õigeks lennu numbriks on hoopis xxxx ning nimetatud lendu opereeris Smartlynx Airlines Estonia, kuid konkreetset taotlust kostja asendamiseks sellest välja lugeda ei ole võimalik. Kuivõrd kostja nimetatud asjaolule oma 05.05.2020 seisukohas osutas, siis andis kohus hagejatele täiendavalt võimaluse esitada selle osas seisukoht. Hagejad ei ole oma 22.04.2020 menetlusdokumendi eesmärki seejärel täpsustanud ega seisukohta esitanud, mistõttu kohtul puudub alus lugeda hagejate 22.04.2020 e-kirjas ja selle lisades avaldatut kostja asendamiseks. 11. Kuna hageja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus on esitatud Läti äriühingu Smartlynx Airlines SIA vastu, kuid asjas on leidnud tuvastamist, et hagejate hüvitise nõude aluseks olevat lendu opereeris Eesti äriühing Smartlynx Airlines Estonia OÜ, siis on nõue esitatud vale isiku vastu ja hagejad pole seda viga parandanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejate nõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagejate avaldus on otstarbekas jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

12. Tulenevalt

§ 426

lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas menetluses on nõue esitatud vale isiku vastu, siis on hagejatel võimalik esitada kohtusse uus avaldus õige isiku vastu. 13. Hagejatel on

§ 150p 1 lg 3 alusel õigus esitada kohtule taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks. 3

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg 3-5 ei tulene teisiti.

Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud

§ 168lg 2 alusel jätta hagejate kanda.

Kuna tegemist on kaashagejatega, siis määrab kohus

§ 173

lg 4 alusel, et hagejad peavad kandma menetluskulud võrdsetes osades (võttes arvesse, et hagejate haginõuet – kummalgi hagejal on eraldiseisev nõue summas 400 eurot). 15. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi

1. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2. Kostja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 258,33 eurot. Kostjal on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud esindamisele kokku 2 tundi ja 17 minutit. Lisaks on kostja esitanud andmed menetluskulude kohta ka koos vastusevormiga C, mille kohaselt on kostjal kulunud vastusevormi täitmisele 20 minutit. Kokku on kostja esindaja ajakulu asja materjalide põhjal seega 2 tundi ja 37 minutit.
3. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning

§ 144

p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 146

lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes

§ 175lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Võttes arvesse käesoleva menetluse olemust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja kulu vajalik ja põhjendatud järgmises ulatuses: • materjalidega tutvumine ja vastusvormi C täitmine – 20 minutit ehk 0,33 tundi; • 05.05.2020 seisukoha koostamine – 40 minutit ehk 0,67 tundi; Kokku on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud seega 1 tunni ulatuses.
2. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas oma tunnitasu suurust eraldi välja toonud ning nähtuvalt nimekirjas sisalduvast ajaaruandest on tunnitasumäär toimingute puhul erinev. Vastusvormis C on kostja märkinud lepingulise esindaja tunnitasuks 150 eurot. Välja toodud ajakulude 4

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud. 22.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5