KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8373 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Einonen Kriminaalhooldusamet

§ 75

lg 4 alusel osaleda riikliku alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning

§ 75lg 2 p 5 alusel läbida programmi raames alkoholisõltuvusravi. 3. Jätta menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 alusel A. A. kanda. Mõista A. A. lt välja õigusabikulu summas 135,60 eurot. Õigusabikulu summas 135,60 eurot tuleb tasuda 3 kuu jooksul määruse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99918700054598, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Kohtumäärus saata A. A. le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja seega mõisteti A. A. le lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus määras, et

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A. A. ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 72lg 2 p-de 2, 5 ja 8 alusel määrati A.

A. le lisakohustustena kohustuse mitte tarvitada alkoholi; alluda ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse raames arst; osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. Kohtuotsus jõustus 02.11.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 07.07.2020.a kohtule erakorralise ettekande A. A. karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei ilmunud registreerimisele 10.06.
3. Kohtuistungil avaldatud seisukohad
4. Kohtuistungil märkis kriminaalhooldusametnik, et A. A. on rikkunud kolmel korral alkoholi tarvitamise keeldu ning ei saa aru oma alkoholi probleemi tõsidusest. Kriminaalhooldusametnik nõustus katseaja pikendamisega, kui A. A. on nõus minema sõltuvusravile ning osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kriminaalhooldusametnik märkis, et katseaega võiks pikendada 4 kuu võrra.
5. A. A. avaldas kohtuistungil, et kahetseb tõsiselt oma tegu. Ta on nõus minema ravile ning programmi „Kainem ja tervem Eesti“.
6. juuni rikkumise kohta märkis, et käis sõbra juures ja läks liiale, ei tahtnud sõbrale öelda, et tal on alkoholikeeld.
7. A. A. kaitsja palus kohtul anda A. A. le võimaluse ja karistust mitte täitmisele pöörata, vaid pikendada katseaega ja panna kohustuse osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kaitsja märkis, et A. A. l on tugev tööandja toetus, kelle abiga on tehtud ka riigi õigusabi taotlus. Kohtu seisukoht 2 6.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et A. A. ei ilmunud registreerimisele 10.06.2020.a kuupäeval ning rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi – A. A. l tuvastati 10.06.2020.a alkoholijoove 0,337 mg/l kohta. Nähtuvalt erakorralisest ettekandest teavitas A. A. 10.06.2020.a kriminaalhooldusametnikku, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuna tal on kõhuvalu. Kriminaalhooldusametnik palus esitada arstitõendi, kuid A. A. seda esitanud ei ole. Kriminaalhooldusametnik otsustas A. A. l kontrollida alkoholijoovet, mis osutus positiivseks. A. A. selgituste kohaselt „ütlen ausalt et jõin eile viina üksinda ära“. Seega nähtub asjaolust selgelt, et A. A. soovis eemale hoida kriminaalhooldusametniku registreerimisest, kuivõrd oli eelneval päeval tarvitanud suures koguses alkoholi.
2. A. A. on kirjalikus selgituses märkinud, et ei saanud 10.06.2020.a registreerimisele tulla, kuna tal olid jääknähud ja ta väga kahetseb seda, et nii tegi. Kuigi A. A. oma tegu kahetseb, siis nähtub tema käitumisest, et ta jõi alkoholi, teades, et tal on kohustus alkoholi mitte tarbida ja seetõttu suhtus ta ükskõikselt talle määratud kohustustesse. Lisaks üritas A. A. ka kõrvale hoida registreerimisest, kuna oli teadlik, et tal on tuvastatav alkoholijoove. Alkoholi tarvitamisel on kõrgendatud oht, et A. A. muutub agressiivseks. Käesoleval juhul ei ole siiski tuvastatud, et A. A. oleks joobeseisundis olnud agressiivne.
3. Kuigi kohtu hinnangul on nii registreerimiskohustuse rikkumine kui ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumine äärmiselt taunitavad, ei ole tegemist sedavõrd intensiivsete rikkumistega, mis vajaksid koheselt karistuse täitmisele pööramise kohaldamist. A. A. on kriminaalhooldusel viibinud alates 02.11.2018.a ning kriminaalhoolduse lõpp saabub vähem kui 2 kuu pärast. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et A. A. on varasemalt täitnud registreerimiskohustust ning kuigi talle on alkoholi tarvitamise rikkumise eest koostatud kaks kirjalikku hoiatust, on rikkumised toimunud pika ajavahega – esimene rikkumine tuvastati 15.11.2018.a (esmakohtumisel kriminaalhooldusametnikuga) ja teine rikkumine 21.01.2020.a (ilmus registreerimisele alkoholijoobes). A. A. on kriminaalhoolduse perioodil tegelenud alkoholi probleemidega ja pöördunud Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule (28.01.2019, 05.03.2019 ja 14.05.2020), kus leiti, et ei jätkata „Kainem ja tervem Eesti“ programmiga. Arst on 25.06.2020 märkinud, et A. A. haiguskriitika on vähene, soovis iseseisvalt kainust hoida. A. A. on osalenud ka talle määratud sotsiaalprogrammis (ajavahemikus 29.08.2019-20.12.2019) „Viha juhtimine“, kus isik oskas teatud teemade analüüsimisel kaasa mõelda, kuid kesiseks jäi see, mis juhtub enne vihastumist või konflikti. Selle harjumuse muutmine võtab kriminaalhooldusametniku hinnangul aega ja tahab harjutamist. Seega nähtub eeltoodust, et A. A. on üritanud oma alkoholi probleemiga tegeleda, kuid see nõuab veel pikaajalist tööd. Samas ei ole kriminaalhoolduse rikkumised olnud pikaajalised ja pidevad, A. A. on kirjalike selgituste kohaselt samuti oma alkoholikeelu rikkumist ka kahetsenud ja seda tunnistanud.
5. augustil 2020 on omapoolse toetava seisukoha A. A. osas esitanud ka tema tööandja OÜ P. juhatuse liige M. N., kes palub A. A. t mitte suunata karistust kandma. Tööandja 3 hinnangul on A. A. l probleeme viha juhtimisega, kuid loomult on ta väga heatahtlik ja abivalmis. Oma tööga saab A. A. suurepäraselt hakkama ning tööandja kinnitab, et ka nemad on valmis tegema koostööd kriminaalhooldusosakonna töötajatega, et A.i toetada ja valvata. Viimaks märgib tööandja, et A. A. l on viimastel aastatel pärast karistuse saamist alkoholiprobleem kõvasti vähenenud. Kohtu hinnangul saab seda käitumismustri muutust lugeda positiivseks, kuivõrd ka tööandja hinnangul on probleem ajas vähenenud.
6. Kuivõrd käesoleval juhul oli tegemist esmakordse kriminaalhoolduse rikkumisega, ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne käesoleval hetkel karistus täitmisele pöörata ning tuleb jätkata kriminaalhooldusega. A. A. ning kriminaalhooldusametnik on nõustunud katseaja pikendamisega ning alkoholisõltuvuse ravi jätkamisega. Kuivõrd A. A. rikkumised on seotud just alkoholi tarvitamisega, peab kohus kriminaalhoolduse pikendamist 4 kuu võrra põhjendatuks ning samuti programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ läbimist, et A. A. saaks tegeleda oma alkoholisõltuvuse probleemidega. A. A. on nõustunud läbima ka alkoholisõltuvuse ravi, seega määrab kohus A. A. le kohustuse läbida programmi raames alkoholisõltuvuse ravi. A. A. on ravil osalemiseks andnud oma nõusoleku.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande A. A. le Tartu Maakohtu 17.10.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8373 mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 74lg 4 alusel pikendab kohus A.

A. katseaega ja käitumiskontrolli 4 kuu võrra. Lisaks määrab kohus A. A. le lisakohustuseks osaleda alkoholisõltuvuse ravil

§ 75lg 2 p 5 alusel.

Menetluskulud 13. Käesolevas asjas on menetluskuludeks A. A. le riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 135,60 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tuleb riigi õigusabi osutamisega seotud kulu hüvitada A. A. l. A. A. l tuleb tasuda kulu summas 135,60 eurot 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 4