KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene
- märts 2020, Tartu 3-17-1447 Haldusasi Meeme Mallene kaebus Viru Vangla
- mai
- a käskkirja nr 1-4/599 ja Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
- aprill 2020). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla
- mai
- a käskkirjaga nr 1-4/599 lukustati vanglas osakonna V7 kambrite uksed asjaolude kontrollimiseni ja olukorra hindamiseks seoses üldkasutatavate ruumide antisanitaarse olukorraga.
- Viru Vangla kinnipeetav Meeme Mallene esitas kaebuse, mille lõplikeks nõueteks luges halduskohus eelnevalt nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude ning nõude tunnistada kaebaja hoidmine koristamata ruumides õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt oli osakond koristamata, põrandal olid tolmurullid ja plekid.
- Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tehti kindlaks
- mai
- a käskkirja nr 1-4/599 õigusvastasus osa, mis puudutab osakonna V7 sulgemist alates
- juunist 2017 kuni
- juunini
- Samuti tuvastati Viru Vangla toimingute õigusvastasus (kaebaja hoidmine 1,5 kuud enne
- juunit 2017 ja ajavahemikul
- juuni kuni
- juuli 2017 koristamata jäetud V7 osakonnas). Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised. 3.
- Poolte vahel pole vaidlust, et V7 osakonna üldkasutatavate ruumide põrandad olid koristamata enne
- juunit 2017 u 1,5 kuud. Küsimus on, kas see oli antisanitaarne ja ruumide koristamata jätmine õigusvastane. Kohus pidas usutavaks kaebaja väidet, et ruumide pikaajaliselt koristamata jätmise tõttu oli olukord antisanitaarne. Kaebajal puudus kinnipeetavana võimalus selle kohta fotode esitamiseks. Kuna ruumid koristati
- juunil 2017 ehk vahetult peale kaebuse laekumist kohtusse, siis ei saanud tõendeid koguda oma algatusel ka kohus. 3.
- Viru Vangla
- mai
- a käskkirjast nr 1-4/599, millega suleti kõik osakonna V7 kambrite uksed, tuleneb, et üldkasutatavates ruumides valitses antisanitaarne olukord, millega võis kaasneda oht kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisele. Selles on viide ka vanemvalvuri
- mai
- a ettekandele. 3.
- Ka eluliselt on usutav, et koridorides, kus jagatakse kolm korda päevas toitu, võis tekkida antisanitaarne olukord, kui need jäid koristamata pooleteiseks kuuks. 3.
- Vastustajal on kohustus tagada vangla üldkasutatavate ruumide puhtus. Selle kohustuse täitmata jätmine on õigusvastane, kuna tekitas kaebajale rohkem ebamugavusi, kui paratamatult kinnipidamisega kaasnevad. Õige pole vastustaja viide Viru Vangla kodukorra p-le 11.5.
- ja arvamus, et kui kinnipeetavad ei täida enda kohustusi ruumide koristamiseks, ei ole ruumide koristamata jätmine vastustajale etteheidetav. Riik on isikult vabadust võttes kohustatud tagama tervise kaitse kui olulise väärtuse, milleta ei ole võimalik paljude teiste põhiõiguste kasutamine (RKHKo 3-3-1-70-07, p 13; 3-3-1-65-03, p 14). Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad. Õigusvastane võib olla vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele (RKHKo 3-3-1-57-12, p 12). 3.
- Viru Vangla kodukorra § 11.5.1 järgi on kinnipeetav kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma elukambri ning osakonna olmeruumid. Sellest normist ei tulene, et kohustus koristada V7 osakonna üldkasutatavaid ruume oli kaebajal, mitte vastustajal. See norm ei võta vastustajalt kohustust osakonna üldkasutatavate ruumide koristamistööde õigeaegseks organiseerimiseks. 3.
- Kohus ei pea vastustajat koristamise kohustusest vabastavaks asjaoluks seda, et alates
- maist 2017 kuni
- maini 2017 keeldusid mõned V7 osakonnas paiknevaid kinnipeetavad koristamisest. Vastustajal oli tulenevalt põhiseaduse §-dest 14, 18 ja 28 ning VangS § 41 lg-st 1 kohustus tagada ruumides hügieeninõuete täitmine ning mitte lasta koguneda mustusel selle tasemeni, et olukord muutuks antisanitaarseks ehk osakonnas viibivate isikute tervisele ohtlikuks. Selles osakonnas viibis ka teisi kinnipeetavaid, mitte ainult neid, kes põhimõtteliselt keeldusid koristamistöödest. 3.
- Seoses
- mai
- a käskkirjaga nr 1-4/599, millega suleti V7 osakonna kambrite uksed asjaolude kontrollimiseks ja olukorra hindamiseks, leidis halduskohus, et see käskkiri oli iseenesest põhjendatud, kuid õiguspärane polnud osakonna sulgemine kümneks päevaks. Vangla sisekorraeeskirjast (VSkE) § 8 lg-st 1 tulenevalt kaasnes sellega kaebaja liikumisõiguse piirang. Ei nähtu põhjendusi, miks hoiti osakond suletuna kümme päeva. Vangla on küll selgitanud, et
- juunil 2017 tuli V7 osakonda kinnipeetav teisest osakonnast ja koristas ruumide põrandad, kuid pole selgitanud, miks läks selleks nii kaua aega. Kohtu arvates võinuks koristamise organiseerimisele kuluda maksimaalselt 3 tööpäeva, kuid mitte 10 päeva. Lisaks jagas kohus kaebaja seisukohta, et teisest osakonnast kinnipeetava kutsumine koristamistöödele ei too kaasa kõrgendatud julgeolekuriske. 2 3.
- Pärast
- juunit 2017 kuni
- juulini 2017 ehk terve kuu jooksul vaidlusalust osakonda jälle ei koristatud ning selle perioodi jooksul kinnipeetavate hoidmine mustas ja räpases osakonnas oli samuti õigusvastane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse kaebus täielikult rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 4.
- Kohtuotsuse põhjenduste kujunemine pole jälgitav ja põhjendused pole loogilised. Vastustaja ei sea kahtluse alla vanglaametniku ettekandes kirjeldatud olukorda
- mail 2017, kuid seda ei ole põhjust kanda automaatselt edasi varasemale ajale. On üldteada, et mustus koguneb ruumidesse kumuleeruvalt. Puuduvad tõendid selle kohta, et enne
- maid 2017 oleks olukord olnud selline, et seda oleks saanud nimetada antisanitaarseks. Kui antisanitaarne olukord oleks saabunud varem, oleks vanglaametnikud seda ka varem märganud ja vastavalt tegutsenud, st vajadusel osakonna sulgenud. 4.
- Ei ole tõendeid selle kohta, et antisanitaarne olukord oleks tekkinud kohe pärast viimast koristamist, mis toimus enne
- juunit 2017, seega ei saa mingil juhul rääkida pooleteise kuu pikkusest õigusvastasest perioodist. 4.
- Kohus rahuldas kaebaja üksnes kaebaja subjektiivse hinnangu alusel. 4.
- Kohus tuvastas ebaõigesti vangla
- mai
- a käskkirja õigusvastasuse osas, mis puudutab osakonna sulgemist alates
- maist 2017 kuni
- juunini
- Nõustuda ei saa seisukohaga, et julgeolekuohtude hindamiseks ja nende vältimiseks oleks pidanud piisama kolmest päevast. Kohus pole põhjendanud seisukohta, mille järgi vastustaja peab olema teadlik, kes teise osakonna kinnipeetavatest saaks ära koristada V7 osakonna. Kuna osakonna koristamise kohustus on sama osakonna kinnipeetavatel, puudus vajadus varasemalt välja selgitada, kes võiks väljastpoolt V7 osakonda koristama asuda. Oletuslik on kohtu väide, et selleks oleks pidanud piisama kolmest päevast. Tegelikult kulus vanglal selleks aega kuni
- juunini 2017, mil koristaja tööle asus. 4.
- Kohtuotsuse põhjendused lähevad vastuollu selle resolutsiooniga. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et „Kohus uuris haldusasja materjale ja on seisukohal, et ajavahemikul
- juuni 2017 kuni
- juuli 2017 V7 osakonnas antisanitaarset olukorda ei olnud“. Sellega tuvastas kohus vastavas osas kaebuse põhjendamatuse. Seega kui kohus jõudis järeldusele, et osakonnas antisanitaarset olukorda ei olnud, puudus alus kaebuse rahuldamiseks.
- M. Mallene vastust apellatsioonkaebusele ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrusega määratud tähtajaks (tl 112, kd II) ei esitanud, ehkki esitas hiljem mitmeid endapoolseid avaldusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus ei tee asjas uut otsust ega jäta kaebust sellega rahuldamata, kuid tühistab halduskohtu otsuse ja saadab asja halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtu otsuses esineb mitmeid vastuolusid, menetluses on tehtud vigu ning ringkonnakohus pole täielikult nõus ka otsuse resolutsiooniga. Kõiki neid puudusi pole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning seetõttu tuleb asi saata halduskohtule uueks lahendamiseks.
- Selles asjas on vaidlus tõusetunud kokkuvõtlikult sellest, et 1,5 kuud enne
- juunit 2017 Viru Vangla V7 osakonna üldkasutatavaid ruume ei koristatud. Koristamine viidi läbi
- juunil 2017 ning pärast seda ei koristatud jälle osakonda
- juulini
- Sellega seoses andis vangla
- mail
- käskkirja, millega lukustati V7 osakonnas kõigi kambrite uksed asjaolude kontrollimiseks 3 ning need avati taas
- juunil 2017 pärast koristamist. Asja materjalidest ilmneb, et pikaks veninud koristamispausi põhjus oli selles, et kinnipeetavad keeldusid koristamast (tl 54p, kd I)
- Halduskohtu otsuse resolutsioonist on arusaadav, et kohus menetles sisuliselt kolme nõuet: - nõuet tunnistada õigusvastaseks kaebaja hoidmine 1,5 kuud enne
- juunit 2017 koristamata jäetud osakonnas; - nõuet tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla
- mai
- a käskkiri; - nõuet tunnistada õigusvastaseks kaebaja hoidmine
- juunist 2017 kuni
- juulini 2017 koristamata jäetud osakonnas.
- Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kõigepealt halduskohtu poolt kaebaja nõuete menetlemisel esinenud puudusi (osa I), seejärel vaidlustatud käskkirja õigusvastasusega (osa II) ja koristamata osakondades hoidmisega seonduvat (osa III) ning formuleerib seejärel oma lõppseisukohad (osa IV). I Menetluslikud puudused
- Lisaks eelnevalt nimetatud nõuetele esitas kaebaja algses kaebuses nõude ka vangla
- mai
- a käskkirja nr 1-4/599 tühistamiseks. Halduskohtu
- augusti
- a määrusega lõpetati menetlus tühistamisnõude osas seetõttu, et alates
- juunist 2017 oli vangla V7 osakonna uksed taas avatud ja sellega oli käskkiri oma mõju kaotanud. Halduskohus lõpetas sellele viidates tühistamisnõude osas menetluse ning selgitas, et jätkab kaebuse menetlemist muuhulgas käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (tl 28, kd I). Seejärel tegi halduskohus
- oktoobril 2017 aga vastupidise määruse, millega jättis käskkirja suhtes tuvastamisnõude läbi vaatamata. Selles märkis halduskohus, et nii vangla
- mai
- a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue kui vangla toimingu (kaebaja hoidmine 1,5 kuud koristamata jäetud osakonnas) õigusvastasuse tuvastamise nõue on esitatud hilisema mittevaralise kahjunõude esitamise eesmärgiga (tl 47p, kd I). Ringkonnakohtu
- detsembri
- a määruse alusel jõudis tuvastamisnõue siiski uuesti halduskohtu menetlusse (tl 72, kd I) Ringkonnakohtu jaoks jääb halduskohtu seisukoht, et nii käskkirja kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise ajend on kahju hüvitamise kavatsus, siiski arusaamatuks. Esialgses kaebuses esitas kaebaja lisaks esialgse õiguskaitse taotlusele kokkuvõtlikult kolm nõuet: - tunnistada
- mai
- a käskkiri õigusvastaseks ja tühistada; - tuvastada, et olukord, kus kaebajat hoiti 1,5 kuud koristamata osakonnas, on õigusvastane; - tuvastada, et „olukord, kus üksuse juht piirab minu vabadust käskkirjaga, mille andmise aluseks on tema teadlik tegevus ja tegevusetus, on inimväärikust alandav ning tegu on riigivõimu teadliku ja sihipärase omavoliga, mis pandi toime vangla direktori mahitusel (mõlema tuvastamiskaebuse eesmärgiks on tulevikus, erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel, esitatav kahjunõue).“ (tl 3p, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast kaebuse refereeringust ja tsitaadist, et kaebaja oli hüvitisenõude esitamise kavatsuse (kaebuse esitamise hetkel oli see HKMS-i järgi veel põhjendatud huvina aktsepteeritav) toonud põhjendatud huvina välja vaid kahe viimase nõude kaebeõiguse alusena. Seda ei olnud laiendatud esimesele nõudele – käskkirja õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõudele. Seega ei saa väita, et kaebaja oli juba kaebuses soovinud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist põhjendada kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega. Kuna kaebaja
- oktoobri
- a määruskaebuses siiski kaebaja kinnitas seda, et põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel on hilisem kahju hüvitamise kavatsus ning 4 lisas sellele ka preventiivne eesmärk (tl 50-52, kd I), on kaebaja kokkuvõttes käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks põhjendatud huvi siiski välja toonud.
- Haldusasja materjalidest ei selgu aga, kuidas jätkus menetlus ülal tsiteeritud kolmanda nõude osas. Jääb ebaselgeks, kas halduskohus tõlgendas seda mingi nõudega hõlmatuks või jättis selle edaspidi lihtsalt tähelepanuta.
- Samuti märgib ringkonnakohus, et viidatud halduskohtu
- augusti
- a määrusest on järeldatav, et halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja on taotlenud nii
- mai
- a käskkirja tühistamist kui ka õigusvastasuse tuvastamist (tl 27, kd I) ning seda on võimalik kaebusest ka välja lugeda (tl 2-3p, kd I). Ringkonnakohus osutab siiski, et kohtupraktika kohaselt hõlmab tühistamisnõue endas vastava haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude (nt RKHKo 33-1-14-02, p 12; 3-3-1-33-05, p 15). See tähendab, et kui isik esitab tühistamisnõude, ei pea ta eraldi esitama selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet ning ka kohus ei pea seda eraldiseisvalt menetlema, kuna küsimus haldusakti õigusvastasusest tuleb lahendada tühistamisnõude raames niikuinii. Järelikult ei olnud põhjendatud halduskohtu poolt kaebuse käsitamine ja menetlemine ühe ja sama haldusakti suhtes nii tühistamis- kui tuvastamisnõudena.
- Kuna käskkirja mõju kaebaja õigustele halduskohtumenetluse kestel tõepoolest lõppes, oli halduskohtu poolt selle osas menetluse lõpetamine kokkuvõttes põhjendatud. Et aga eeltoodust tulenevalt oli kaebuse käsitamine
- mai
- a käskkirja suhtes nii tühistamis- kui tuvastamisnõudena ekslik, siis pidanuks halduskohus tühistamisnõude osas menetlust lõpetades arvestama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg-t
- See säte näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Olukord, kus haldusakti mõju täielikult lõppeb, on võrreldav sellega, kus haldusakt tagasiulatuvalt täielikult kehtetuks tunnistatakse (st HKMS § 152 lg-s 2 reguleeritud olukord). Seega lisaks sellele, et kaebust oleks käskkirja suhtes tulnud käsitada üksnes tühistamiskaebusena, oleks halduskohus pidanud pärast selle mõju lõppemist andma kaebajale võimaluse taotleda menetluse jätkamist käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning ühtlasi andma kaebajale võimaluse selgitada, miks see kaebaja õiguste kaitseks vajalik on. Seda, et haldusakti mõju lõppemise korral tuleb lähtuda HKMS §-i 152 regulatsioonist, on mööndud ka kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-44-14, p 12; sama ka TrtRnKm
- jaanuar 2017, 3-15-3126, p 13) ning leitud, et kui tühistamiskaebuse rahuldamine on muutunud mingil põhjusel võimatuks, tuleb isikule anda võimalus tuvastamiskaebusele üleminekuks (RKHKo 3-3-1-6-05, p 20; 3-3-118-07, p 25; sama ka võimatuks muutunud kohustamisnõude puhul – RKHKo 3-3-1-77-09, p 12; 3-3-1-68-12, p 29.5). Kuna käesoleval juhul on kaebaja saanud lõppkokkuvõttes siiski tuvastamisnõude esitada ja selle esitamiseks vajaliku kaebeõiguse ka välja tuua, ei tingi eeltoodud menetlusviga eraldivõetuna halduskohtu otsuse tühistamist. II Vaidlustatud käskkirja õigusvastasus
- Vangla
- mai
- a käskkirja, millega osakonnas kambrite uksed suleti, tunnistas halduskohus õigusvastaseks osas, milles suleti kambrite uksed rohkem kui kolmeks päevaks, st ajavahemikuks
- juuni
- juuni
- Vastustaja väitel on oletuslik halduskohtu hinnang, et vangla oleks pidanud kolme päevaga suutma organiseerida osakonna koristamise teise osakonna kinnipeetava poolt, ja et tegelikult kuluski vanglal selleks aega kuni
- juunini 2017, mil uus koristaja tööle asus. 5 Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu hinnang, et uue koristaja oleks pidanud leidma just kolme päevaga, on oletuslik. Samas selgitab ringkonnakohus, et asja uuel lahendamisel on vastustajal võimalik esitada tõendeid, mis näitaksid, et uue koristaja leidmiseks ja tööleasumiseks kulus tõesti aega
- juunini
- III Koristamata osakonnas hoidmine
- Halduskohtu otsuse resolutsioonis on halduskohus tunnistanud õigusvastaseks kaebaja hoidmise 1,5 kuud enne
- juunit 2017 koristamata jäetud V7 osakonnas ning samuti tema hoidmise samas koristamata jäetud osakonnas
- juunist 2017 kuni
- juuli 2017 (resolutsiooni pd 4 ja 6).
- Halduskohtu põhjendustest on samas jälgitav, et kohus eristas lihtsalt koristamata ruume ja antisanitaarses olukorras ruume (nt halduskohtu otsuse p 8.1 ja p 8.7) ning õigusvastaseks pidas just viimast, st antisanitaarset olukorda. On võimalik mõista, et antisanitaarses olukorras ruumides kinnipeetavate hoidmist pidas ta õigusvastaseks seetõttu, et antisanitaarne olukord on isikute (kinnipeetavate ja vanglaametnike) tervisele ohtlik, st vastuolus PS §-dega 28 ja 14, ning vastuolus VangS § 41 lg-ga 1, mis näeb ette kinnipeetava kohtlemise viisil, mis ei põhjusta talle rohkem kannatusi ja ebameeldivusi, kui paratamatult vangistusega kaasnevad (otsuse p 8.6-8.7). Ringkonnakohus möönab, et isiku hoidmine olukorras, mis on muutunud koristamata jätmise tõttu antisanitaarseks kuni määrani, et see on isiku tervisele ohtlik, on õigusvastane. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei tunnistatud halduskohtu otsuse resolutsioonis õigusvastaseks mitte kaebaja hoidmist antisanitaarses osakonnas, vaid lihtsalt hoidmise koristamata jäetud (ilmselt trükivea tõttu on resolutsioonis „koristama“ jäetud) osakonnas. Ringkonnakohtu hinnangul on otsuse põhjendused ja resolutsioon (selle p-d 4 ja 6) seetõttu vastuolus. See võib põhjustada vaidlusi ja arusaamatusi hilisemates vaidlustes, kus käesolevas asjas tehtud otsust kasutatakse tõendina.
- Vastustaja on apellatsioonkaebuses põhjendatult toonud välja ka teise vastuolu otsuse põhjenduste ja resolutsiooni vahel – nimelt leidis halduskohus otsuse põhjenduste p 10.3 esimeses lauses, et ajavahemikul
- juunist 2017 kuni
- juulini 2017 osakonnas antisanitaarset olukorda ei olnud, ent jõudis seejärel siiski arvamusele, et kuu aja jooksul võis koguneda piisavalt palju mustust ning leidis, et kinnipeetava hoidmine mustas ja räpases osakonnas on õigusvastane (otsuse p 10.3). Resolutsioonis tunnistas ta sellel ajavahemikul kaebaja hoidmise koristamata jäetud osakonnas õigusvastaseks. Ka kirjeldatud osas on otsus vastuoluline.
- Veel leiab ringkonnakohus, et otsus on vastuoluline ka järgmisel põhjusel. Nagu eelnevalt märgitud, on otsuse põhjendustest jälgitav, et halduskohus on eristanud ühelt poolt lihtsalt koristamata jäetud ruume ning teiselt poolt koristamata jätmise tõttu antisanitaarseks muutunud ruume, ja lugenud õigusvastaseks vaid viimase. Iseenesest nõustub ringkonnakohus sellise lähenemisega. Ainuüksi lühiajaline koristamata jätmine ei pruugi kaasa tuua ohtu tervisele või liigseid kannatusi või ebameeldivusi põhjustavat (halduskohtu käsitluses antisanitaarset) ning seega õigusvastast olukorda, seda enam, kui koristamise sagedust pole õigusaktides määratletud. Samas tunnistas halduskohus õigusvastaseks olukorrad, mis olid osakonnas 1,5 kuud enne
- juunit 2017 ja ajavahemikul
- juunist 2017 kuni
- juulini 2017 tervikuna, hoolimata sellest, et kaebaja selgitustest nähtuvalt toimusid just 1,5 kuud enne
- juunit 2017 ning
- juunil 2017 kõnealuses osakonnas koristamised (tl 1 ja 24, kd I). 6 See tähendab, et halduskohtu käsitluse järgi muutus olukord koheselt pärast koristamist koristamata jätmise või antisanitaarsuse tõttu õigusvastaseks. Ning lähtudes halduskohtu poolt esitatud ajavahemikest, oli õigusvastane olukord isegi
- juunil 2017, hoolimata sellest, et sel päeval oli koristamine just aset leidnud.
- Ringkonnakohtu jaoks jääb selline lähenemine ebaselgeks. Kui möönda, et liiga pika koristamispausi tõttu muutub olukord lõpuks õigusvastaseks, siis ei saa see ometigi juhtuda koheselt. Sellisel juhul peaks olema ette nähtud lausa pidev koristamise kohustus. Seetõttu ei saa väita, et koheselt pärast vaidlusalustele perioodidele eelnenud koristamisi (mis toimusid 1,5 kuud enne
- juunit 2017 ja
- juunil 2017) muutus olukord vaidlusaluses osakonnas koristamata jätmise või antisanitaarsuse tõttu õigusvastaseks. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatum võib olla kaebaja nõuete ümberformuleerimine selliselt, et vaidluse all on mõistliku aja jooksul vaidlusaluse osakonna koristamise korraldamata jätmine vastustaja poolt 1,5 kuud enne kaebuse esitamist ning ajavahemikul
- juunist 2017 kuni
- juulini
- Sellisel juhul saaks kohus kaebusega nõustumisel tuvastada, et vastustaja jättis koristamise selle vajadusest hoolimata mõistliku aja jooksul korraldamata. Niisugusel juhul puuduks vajadus ajaliste raamide märkimiseks, mis nagu eelnevalt välja toodud, viiks ebamõistliku tulemuseni.
- Vastustaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta ei sea kahtluse alla vanglaametniku ettekandes kirjeldatud olukorda
- mail 2017 (st, et vaidlusaluse osakonna üldkasutatavates ruumides valitses antisanitaarne olukord, tl 9, kd I), kuid arvestades seda, et igasugune mustus koguneb ruumidesse kumuleerudes, ei ole mingit põhjust seda automaatselt edasi kanda varasemale ajale. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab siinkohal vastustajaga nõustumine seda, et vangla oleks õigusvastaseks muutunud koristamispausi (st antisanitaarseks muutunud olukorra) fikseerinud õigeaegselt ehk teisisõnu kohe, kui olukord muutus antisanitaarseks. Vastustaja pole aga seda tõendanud. Ta pole tõendanud, et enne
- maid 2017 ei olnud olukord veel antisanitaarne. HKMS § 59 lg 1 järgi peab iga menetlusosaline oma väiteid tõendama. Asjaolu, et sellele vangla varem ei reageerinud, ei pruugi tähendada, et antisanitaarset olukorda ei esinenud, vaid lihtsalt seda, et reageerimisega hilineti. Asja uuel läbivaatamisel on vastustajal võimalik antisanitaarse olukorra puudumist enne
- maid 2017 täiendavalt tõendada.
- Veel märgib ringkonnakohus, et esimese 1,5 kuu pikkuse koristamata jätmise perioodi osas oli halduskohtu jaoks üheks keskseks tõendiks, mis olukorra antisanitaarsust kinnitas, vangla
- mai
- a käskkiri. Selles oli otseselt öeldud, et üldkasutatavates ruumides valitses sel hetkel antisanitaarne olukord ning sellele on halduskohus ka tuginenud (halduskohtu otsuse p 8.3). Hilisema,
- juunist kuni
- juulini 2017 kestnud perioodi kohta aga selline tõend puudub. Samuti on vastustaja seoses esimese perioodiga välja toonud, et ehkki eluosakonna põrandad olid pesemata, teostati teiste horisontaalpindade (aknalauad, lauad, toolid jne) koristust (tl 54p ja 56, kd I). Seoses hilisema perioodiga ei ole vastustaja välja toonud, kas seda tehti ning kas see võiks mõjutada hilisema perioodi koristamata jätmise õigusvastasusele antavat hinnangut. IV Ringkonnakohtu lõppseisukohad
- Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu poolt läbi viidud menetluses esineb menetlusvigu ning ka otsus on ebaselge ning vastuoluline. Sellises olukorras on mõistlik halduskohtu otsuse tühistamine ning asja saatmine halduskohtule uueks lahendamiseks. 7 Seega rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu otsuse ning saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta ka võimalike menetluskulude kohta. Asja uuel lahendamisel on halduskohtul võimalik silmas pidada eelnevalt väljatoodut. /allkirjastatud digitaalselt/ 8