KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg RESO

§ 61

lg 9 alusel 23.12.2016 1 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg 1, mille järgi kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämm- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht. Nimetatud teo pani S.Š toime otsese tahtlusega. Väärteo toimepanemine on tõendatud objekti vaatluse protokolliga 14.08.2019-st, tunnistajate P J’i ja S V’u ütlustega, väljavõttega OKAS kalateadetest ja kalalaeva jälgimissüsteemist. Vastulauset S.Š ei esitanud. Väärteo kvalifikatsioon: kalapüügiseaduse § 77 lg 2 (kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine). Süüd suurendava asjaoluna arvestatakse, et S.Š pani teo toime otsese tahtlusega. Pikaajalise kutselise kalurina peab S.Š teadma, et Peipsi järvelt püügilt naastes peab püügilt naasmise teate esitama vähemalt üks tund enne kaldale saabumist. Samuti peab arvestama asjaolu, et S.Š poolt püütud kalakoguseid ei olnud võimalik kontrollida, kuna ta oli kala juba minema saatnud. Karistuse määramisel arvestatakse, et see täidaks oma eesmärki mõjutada isikut hoiduma edaspidi taoliste süütegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust põhjendatud on määrata karistus ½ ulatuses võimalikust maksimaalsest trahvimäärast. Keskkonnainspektsioon otsustas karistada S.

§ 77lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot.

(tl 5-7) Kaebuse põhjenduste kohaselt tunnistab S.Š, et naases sadamasse 17 minutit varem, kui eelteates märgitud, kuid ei teinud seda otsese tahtlusega. Teab, et järvelt püügilt naastes peab püügilt naasmise teate esitama vähemalt üks tund enne kaldale saabumist, kuid antud juhul ei pannud rikkumist toime teadlikult või tahtlikult. Tegemist oli väga palava ilmaga, muretses kala pärast ning kaotas nähtavasti ajataju ning sõitis mõtlematult kaldale, kus aga avastas, et oli saabunud varem. Samas oli valmis inspektoritele kalakoguseid ettenäitama ja pakkus külmikauto tagasi kutsuda, mida aga ei soovitud. S.Š teeb sellest järelduse, et kalakoguste kontrollimine ei olnudki keskkonnainspektoritele enam huvitav, avastati rikkumine, mille eest iga hinnaga sooviti karistada, üksikasjadest aga ei soovitud midagi teada. Eesmärgiks ei peaks olema inimest igal juhul karistada, vaid võiks kaaluda menetluse lõpetamist näiteks otstarbekuse kaalutlustel. On arvamusel, et süü ei ole suur ning puudub avalik huvi karistamiseks. Puuduvad kehtivad karistused, juhtumist on möödas juba pea 8 kuud ja ka sel ajal on õiguskuulekalt käitunud. Kui kohus leiab, et menetlus ei kuulu lõpetamisele väärteomenetluse seadustiku § 30 järgi ja tuleb ilmtingimata karistada, palub tühistada Keskkonnainspektsiooni otsus karistuse suuruse osas ning mõista kergem karistus (rahatrahv, milline võiks jääda 100 euro piiridesse). (tl 3-4) Kohtu 13.04.2020 määrusega võeti S.Š kaebus menetlusse (tl 11). 4.05.2020 esitas kohtuväline menetleja oma kirjalikud seisukohad kaebuse suhtes, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhjenduste järgi vaidlust ei ole faktilises asjaolus, et S.Š saabus sadamasse vare, kui eelteates märgitud. Esitatud kaebuses märgib S.Š, et ei saabunud sadamasse teatatud ajast varem otsese tahtlusega. Viimase väitega kohtuväline menetleja ei nõustu. Kui S.Š väidab, et tegemist oli väga palava ilmaga, siis riigi ilmateenistuse avalike vaatlusandmete kohaselt (järgneb viide Interneti aadressile) oli 13.08.2019 hommikul kella 9 ajal sooja keskmiselt 20 kraadi, seega ei olnud tegemist väga palava ilmaga, nagu kaebuses väidetud. S.Š on pikaajalise kogemusega kutseline kalur ja soojad ilmad suvel ei saa olla selliseks asjaoluks, mis talle üllatusena tulevad. Seega oleks ta pidanud teate sadamasse saabumise kohta tegema mõrra nõudmise ajal, arvestusega, et teade oleks tehtud tund enne sadamasse jõudmist. Teise võimalusena, jõudnud enne teatatud aega sadamasse, oleks pidanud kalur lossimisega viivitama, et 2 veenduda, kas teda tullakse kontrollima või mitte. Tehes teate viisil, et jõudes sadamasse enne teatatud aega ning lossides koheselt saagi, käitus S.Š teadlikult ja tahtlikult õigusvastaselt, seega on süüteokoosseisu subjektiivne külg „otsene tahtlus“ määratletud õigesti. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka väitega, et Keskkonnainspektsioonil puudus huvi ära viidud kala vastu, järelikult süü ei ole suur. Sadamasse saabumise kohta teate esitamise eesmärk on tagada Keskkonnainspektsioonile võimalus kontrollida, kas teatatud kalaliigid ja kogused vastavad pardal olevatele kalaliikidele ja kogustele. Kuna 13.08.2019 kella 10.27 ajal, Keskkonnainspektsiooni sadamasse saabumisel oli laev juba lossitud ning kalad sadamast ära viidud, ei olnud Keskkonnainspektsioonil enam võimalik kontrollida, millised kalad ja kui palju laeva pardal sadamasse saabumise hetkel oli. Ei ole välistatud, et laeval oli sadamas vastas mitu autot ja seda hiljem kontrollida ei ole võimalik. Oluline on, et laev ei silduks enne eelteates esitatud aega, sest hiljem ei ole võimalik esialgset olukorda taastada. S.Š on kutselise kalurina kirjeldatud nõudest ja vajadusest hästi teadlik, seetõttu ei saa tema süüd väikeseks hinnata. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka väitega, et määratud karistus ei ole proportsionaalne. KPS § 77 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Arvestades teo tehiolusid, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja et rikkumise tulemusena ei olnudki võimalik pardal olevaid kala liike ja koguseid tuvastada, tegemist on keskmise raskusega süüteoga ja kuna kergendavaid ega süüd alandavaid asjaolusid ei esine, on, kohtuvälise menetleja arvates, määratud karistus vastavuses teo raskuse ja süü suurusega. Arvestades eeltoodut Keskkonnainspektsiooni 13.03.2020 otsuse tühistamiseks ei ole alust. (tl 16-17) Poolte seisukohad kohtuistungil S.Š jäi oma kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. S.Š jõudis sadamasse eelteates teatatust varem, seetõttu ei olnud võimalik teostada kalakoguste kontrolli. Karistus vastab tema süü raskusele. Š on pikaajaline kutseline kalur, ta on teadlik eelteatamise nõudest. Soojad ilmaolud ei ole põhjuseks, et naasta eelteates teatatud ajast varem. Suvel soe ilm ei saanud olla talle üllatuseks. Oma kogemusest lähtuvalt pidi ta sellega arvestama. Võis teha eelteate varem ja teatada kalakogused hiljem. Määruse § 20 lg 5 sätestab, et kui püügikohast randa või sadamasse jõudmiseks kuulub aega rohkem kui 1 tund, siis andmed kalakoguste kohta võib esitada pärast püüniste nõudmist. Inspektorite saabumise ajal oli kala juba lossitud ja ära saadetud. See takistas inspektorite järelevalvetoiminguid, ei olnud võimalik kontrollida kala liike ega koguseid. Määratud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga ja proportsionaalne süü raskusega ja toimepandud rikkumisega. Sanktsioon on kuni 300 trahviühikut, lähtepunktiks võeti sanktsiooni keskmine määr. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole. Väärteotoimikus sisalduvatest andmetest – OKAS ja EcoFleet andmetest nähtub, et varem sadamasse saabumine ei ole S.Šile esmakordne. Augustikuus on ta sama nõuet eiranud viiel korral. Vaid kahel korral on ta sadamasse saabunud õigel ajal. Kirjeldatud tegude eest aga ei ole teda vastutusele võetud. Määratud karistus vastab teo raskusele ja süü suurusele. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Väärteoprotokollis ja otsuses on näpuviga, õige koostamise kuupäev on vastavalt 14.02.2020 (mitte 14.02.2019) ja 13.03.2020 (mitte 13.03.2019). KOHTU SEISUKOHT Kohus uurib esmalt, millised on asjas kogutud tõendid ning nende pinnalt tuvastatud faktilised asjaolud. Seejärel, millised on väärteokoosseisu tunnused ja kas menetlusaluse isiku tegu vastab 3 neile. Jaatava vastuse korral vaagib kohus, kas S.Š suhtes esinevad menetluse lõpetamise alused vastavalt VtMS §-le 30. Kui mitte, siis kas temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab tema süü raskusele ja kas selle määramisel on arvesse võetud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. väärteoprotokolli järgi S Š 13.08.2019 kell 9.39, viibides Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Rannapungerja küla kaldalt ca 9,96 km kaugusel Peipsi järvel, teostades kaluri kalapüügiloa alusel kalapüüki esitas Keskkonnainspektsioonile kutseliselt kalapüügilt sadamasse naasmise teate nr: xxx vähem kui üks tund enne sadamasse saabumist, mistõttu ei olnud võimalik S Š’i poolt püütud kalakoguseid sadamas kontrollida. Sellega rikkus S.

§ 61

lg 9 alusel 23.12.2016 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg 1, mille järgi kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämm- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht. Nimetatud teo pani S.Š toime otsese tahtlusega. Väärteo kvalifikatsioon: kalapüügiseaduse § 77 lg 2, kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine. Uuritud tõendid Kohtuistungil antud menetlusaluse isiku S Š ütluste järgi sel päeval 13.08.2019 teatas ta kalast tund aega ette, kuna töötavad kaldalt mitte kaugel, ca 5 km, siis alati teatavad 1 tund aega ette ja siis jääb kontrollida veel üks mõrd, et mitte seista järvel palavuse käes. On raske arvutada sadamasse jõudmise aeg, ei ole teada, palju selles mõrras kala on ja palju aega sellega läheb. Tol päeval juhtus nii, et jõudsid sadamasse varem. Inspektsioon ei keela olla sadamas 15 min varem. Seaduse järgi lubatakse jõuda sadamasse varem, siis seista oodata, kala ei tohi lossida. Sel päeval ei olnud jääd kaasas, öösel andur ei hakkanud tööle ja läksid järvele ilma jääta. Järvel oli tõesti palav, et ilmateenistus näitab 20 kraadi, ei tähenda midagi, oli päikeseline ilm ja tõesti palav. Sadamas olid 17 minutit varem, mõni aeg läks kala lossimisele. 10 minutit enne seda tunni tähtaja saabumist oli kala autos. Inspektsioon jõudis just sel ajal kui autod hakkasid ära minema. Sõiduk isegi pidi andma inspektoritele teed. Pakkus tuua sõiduk tagasi, aga inspektorid ei olnud sellest huvitatud. Rikkuda seadust on mõttetu. On kutseline kalur. Tegeleb sellega 10 aastat kindlasti. Eelteate esitamise nõue on ammune nõue. Ei oska öelda, mis kell läks tol päeval püügile, varahommikul. Tavaliselt esitab kalateate enne viimase mõrra kontrollimist. I V on rääkinud, et sadamasse võib jõuda 15 minutit varem. Varem on selgitanud kalapüügiseaduse nõudeid, aga varem juba oli selliseid juhtumeid, kus jõuti kaldale 15 minutit varem. Millal märkas, et jõuab sadamasse varem – ei oska öelda, tuli ja tuli, vahepeal kella ei vaadanud. Muretses rohkem kala pärast. Et kalakogustest võib teatada ka 30 min varem, et kala ei lähe vahepeal halvaks – aga siis peab seda tegema pärast viimase mõrra kontrollimist, siis võib hilineda ja trahvi saada. Ei tea, millisest minutist algab rikkumine. Kas tähtsam on varem või hiljem sadamasse jõudmine – ühtemoodi. Põhjus, milleks etteteatamise aeg on oluline – et kontrollida kala. Varem ei teatanud inspektsioonile, et on jõudnud sadamasse 4 varem. Iga kord kui jõuab sadamasse varem, märkab seda, tookord muretses kala pärast. Kui ei ole kiiret, siis tavaliselt jääb ootama. Ei eita, et on olnud juhtumeid kui on jõudnud sadamasse teates märgitust varem. Seekord ei olnud jääd kaasas seetõttu ei hakanud lossimisega ootama, kala võis rikkuda. Varasemad trahvid ei olnud seotud kalapüügiga, kaks trahvi on selle eest, et pidi ennast registreerima piirivalves, kui lähed Peipsi järvele ja kui naased, kaks trahvi on selle eest, et ei teatanud kaldale jõudmisest. Siis oli kala püüdnud. Aga ka mitte kalapüügilt naasnud inimene peab piirivalvele teatama. Veel üks trahv on selle eest, et laeva pardal peavad olema punased signaalraketid, nende kehtivusaeg aga oli möödas. Need juhtumid olid seotud kalapaadiga, mida kasutab kalapüügiks. Varem karistatud 120-eurose trahviga kalapüügiseaduse alusel ja see oli ammu. Varem oli hoiatatud sellest, sadamasse ei tohi varem jõuda. Inspektsioon on varem selle kohta teinud märkusi. Tunnistaja P J’i ütluste kohaselt 13.08.2019 teostas ta koos vaneminspektor S V’uga ja inspektor R Oga kutseliste kalurite lossimise kontrolli Peipsi järve lossimiste kohtades. Kontrollisid eelteated maale tulekust. Ekofleet’ist oli näha, et S.Š laev on juba maale jõudnud. Läksid, et teda kontrollida, kas kalakogused klapivad. Jõudsid kohta 8 minutit varem ette teates märgitud, eelteate aeg oli 10.35, olid kohal 10.

1. Sõitsidki Rannapungerja sadamasse lossimist kontrollima. Sadamasse sissesõidul sõitis vastu külmutusseadmega auto. Kohale tulles oli laevas S Š, tema paat oli tühi, kala ei olnud enam. S.V küsis tema käest rannapüügipäevikut kontrolliks ja S.Š andis selle, sellest tehti foto (vt kohtuvälise menetleja toimiku lk 11). Kala kohta ütles S.Š, et kala on autoga ära saadetud ja et võib selle koos kalaga tagasi kutsuda. Auto tagasi kutsumine ei annaks objektiivset infot, sest vahepeal võis auto nt osa kalast maha laadida. FleetCompleet on andmebaas, kus saab jälgida kalalaevade liikumist. Sadamasse saabumisest eelteatamine on oluline, sest varem kindlasti ei tohi sadamasse jõudnud laevaga midagi toimuda, sest siis lossimise kontroll on mõttetu ja järelevalvetöö ei anna mingit tulemust. Lossimiste kontrollimise käigus on varem avastatud rikkumisi. Kui kalur jõuab sadamasse varem, aga ootab lossimisega kuni inspektorite saabumiseni, nt 15 minutit varem, see ei ole see aktsepteeritav, aga kontrollimine on võimalik, siis varasemalt piirduti hoiatusega. Sadamasse võib hilineda kuni 15 minutit, kui rohkem siis peab tegema uue kalateate. Iseenesest hilinemine on võimalik, seadus lubab ja siis rikkumist ei ole. Varem on FleetCompleet-ist näinud korduvalt, et S.Š jõuab sadamasse varem, kogu aeg tuli varem. Iga päev lossimiste kontrolli ei teosta. Tagantjärgi vaadates said teada. Tookord sõitsid Vasknarva poolt, kuskil tee peal. Kuna olid lähedal, siis jõudsid kontrollida. Varem on olnud ka juhtumeid, kui S.Š oli jõudnud õigel ajal, siis oli oodanud jõe peal. See on aktsepteeritav. Milline ilm tol päeval oli ei mäleta. Väga palav kindlasti ei olnud, normaalne suvine ilm. Kontrollimisel ei rääkinud põhjustest, miks on kala ära saatnud ja et jääd kaasas ei olnud. Selline tunne oli, et saatis kala ära ja kõik on nagu korras, et nagu polekski midagi rikkunud. Külmikauto oli – kui sõitsid Jõhvi – Tartu mnt poolt sadama suunas, siis auto just väljus sadama teelt maanteele. Oletasid, et selle sees võib kala olla, aga ei teadnud. Kui kalurid tulevad järvelt, siis kala hoitakse värskena kastides nii – vetirinaaramet nõuab, et kaluritel oleks jää kaasas. Varem S.S’i kontrollimisel kala peal jääd ei näinud, ei tule meelde. Kui kalur märkab, et jõuab sadamasse varem, siis peab ära ootama õiget aega, peab ootama järvel või jõe peal olla, aga sadamasse tulla ei tohi. Varem S.Š on rikkunud kalapüügiseadust. FleetCompleet programm on täpne aja osas. Selle abil on ka varem rikkumisi avastatud. See ongi selleks vajalik, sest saab jälgida liikumist. Teavitustest - kalur teatab andmed telefoni teel, operaator kannab andmed sisse andmebaasi. 5 S.Šiga oli varem juttu, korduvalt on rääkinud temaga. Sama aasta kindlasti. Ta kuskilt võtab, et 15 minutit varem võib jõuda. Selgitasid talle, et hilineda võib 15 min, aga 15 min varem tulla ei saa. Ei oska öelda, kas ta nõustus sellega. Kui on tihti näinud, et jõuab sadamasse varem, miks tol päeval varem ei tulnud – sel päeval kontrolliti ka teisi kalureid, varem ei jõudnud. Ecofleet järgi saab täpselt määratleda, kas asub jõel või on juba sadamas. Fikseerib, millal laev lõpetanud liikumise, millal lõppes viimane liikumine, et on sadamas ja enam ei liigu. Tunnistaja S V ütluste järgi 13.08.2019 koos R O’ga ja P J’iga tegelesid kutseliste kalurite eelteadete kontrollimisega Peipsi järve sadamates. Sülearvutist jälgis eelteateid ja laevade liikumist. Otsustasid minna Rannapungerja sadamasse kontrollima S Š’i , kuna eelteate järgi pidi tulema Rannapungerja sadamasse kell 10.35, aga jõudis varem. Sadamasse jõudsid kell 10.
2. Sadamas nägid S.Ši laeva. Tuli tema juurde, küsis tema käest kalapüügipäeviku, see oli õigesti täidetud. Laevas ja kai peal kala ei olnud näha. Š vastas, et saatis kala juba ära. Kalalaevadele on paigaldatud GPS-süsteemid. Keskkonnainspektsiooni ametiautole ka. Ka varem on olnud juhtumeid kui S oli jõudnud sadamasse varem. Varem sadamasse ei tohi tulla, peab ootama järvel. Sadamasse võib tulla 15 minutit hiljem, kui rohkem, siis juba tuleb esitada uus kalateade. Teatamine on vajalik kontrollimise teostamiseks. See tund on aeg inspektsioonile, et jõuaks reageerida. Sadamasse jõudmise aega vaatas kas telefonist või sülearvutist, just saabumise hetkel. Tagantjärgi on märganud, et S.Š on sadamasse varem jõudnud. Ise selle kohta temale märkusi ei teinud. Kokku on kuus inspektorit. Kui kalurid käivad sooja ilmaga püügil paljudel on jää kaasas. Aga ei ole nii, et kõik 100% teevad seda. Kas Š kasutab jääd, kui oli rääbis, siis kasutas, see rikneb kiiremini, teiste kalaliikide puhul ei oska öelda. Kontrollimisel ei näinud, et oleks olnud jääd. Ilm tol päeval oli – päike paistis, aga milline temperatuur oli ei oska öelda. 14.08.2019 vaatluse protokolli kohaselt 13.08.2019 kell 10.27 asub Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Rannapungerja külas, Härmatise kinnistul paadisilla küljes paat numbriga xxx (foto nr 1). Paadis on S Š (foto nr 2). Paadis on näha tühjad kalakastid, kaks valget ja kaks sinist kasti (foto nr 3). Kalapaadi tekil muud midagi näha ei ole. Fotol 3 ja 4 on näha, et kalakastid on tühjad, paadis kala pole. Lisatud on asukoha skeem (kohtuvälise menetleja toimiku lk 4-7). Dokumentaalsed tõendid: Kalateatest PEIPSI: xxx nähtub, et see esitati 13.08.2019 kell 9.39, laev xxx, kapten S Š, saabumise kell 13.08.2019 kell 10.35, sadam – Rannapungerja, püügivahend – mõrd (kohtuvälise menetleja toimiku lk 14). Väljavõte arvutiprogrammist Navirec, millest nähtub, et sõiduk xxx jõudis sihtkohta (Rannapungerja sadam) 13.08.2019 kell 10.27 (kohtuvälise menetleja toimiku lk 10). FleetComplete arvutiprogrammi väljatrükist on näha, et S Š’i juhitud sõiduk xxx jõudis Rannapungerja sadamasse 13.08.2019 kell 10.18.02 (kohtuvälise menetleja toimiku lk 15). 6 Tuvastatud asjaolud Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et S Š, viibides oma kalalaevaga xxx väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 13.08.2019 kell 9.39 Peipsi järvel Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Rannapungerja küla piirkonnas ja teostades kaluri kalapüügiloa alusel kutselist kalapüüki esitas Keskkonnainspektsioonile kutseliselt kalapüügilt sadamasse naasmise teate nr PEIPSI:xxx, mille järgi pidi saabuma kalapüügilt Rannapungerja sadamasse kell 10.
3. Rannapungerja sadamasse jõudis S.Š oma kalalaevaga kell 10.
4. Keskkonnainspektsiooni inspektorid tunnistajad J, V ja inspektor R O teostasid tol päeval lossimiste kontrolli ning saanud S.Š’i nimetatud teate suundusid Rannapungerja sadamasse tema suhtes kontrolli teostamiseks, kuid jõudes sadamasse oma ametiautoga reg mk xxx kell 10.27 oli kalalaevas vaid laeva kapten S.Š, kes esitas kalapüügipäeviku, kuid kala ei laevas ega kail ei olnud. S.Š selgituste järgi viidi kala külmikautoga minema ning pakkus kutsuda see tagasi, millega inspektorid nõus ei olnud. Väärteokoosseis KPS § 77 lg 2 näeb ette vastutuse kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga ning see, milline kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord on tuleneb KPS §-st 61 ja selle alusel vastu võetud õigusaktidest. KPS § 61 lg 1 kohaselt kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik esitab püügi-, kogumis, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt KPS § 61 lõigetes 1 ja 3–7 nimetatud andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Täpsemalt 23.12.2016 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 155 („Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“), mille § 20 („Püügiandmete esitamine enne Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuvalt kalapüügilt naasmist“) lg 1 kohaselt kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 1) selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi; 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht; 3) püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa; 4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva. Kvalifikatsioon Kohtu arvates vastavad S.Š’i teod KPS § 77 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele. Kutselise kalurina kalapüügiloa alusel Peipsi järvel kalapüügi teostades pidi S.Š esitama Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist oma sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht. Teatanud, et saabub sadamasse kell 10.35 jõudis ta sadamasse reaalselt juba kell 10.18 ehk 17 minuti võrra varem, mille tõttu ei olnud võimalik S Š’i poolt püütud kala liiki ja kogust sadamas kontrollida. Seega, pidi S.Š tulema sadamasse mitte varem kui kell 10.35 (või mitte hiljem kui kell 10.50, sest hilinemine kuni 15 minutit on lubatav). Sellega rikkus S.

§ 61

lg 9 alusel 23.12.2016 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg 1, mille järgi kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämm- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse 7 Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht. Tegemist on formaalse süüteokoosseisuga, mis ei eelda mingisuguste tagajärgede saabumist ning asjaolu, et Keskkonnainspektsiooni ametnikkel ei õnnestunud kala liigid ja kogused üle lugeda on vaid iseloomustav asjaolu. Väärteokoosseisu tunnused on täidetud juba nimetatud etteteatamise nõude rikkumisega kui sellisega kui sadamasse saabumisest ei teatata õigeaegselt ehk vähemalt tund aega ette (või viidatud korra § 20 lg-s 5 sätestatud juhtudel 30 minutit ette). Antud juhul teatas S.Š sadamasse saabumisest 43 minutit ette (ehk jõudis sadamasse 17 minuti võrra lubatust varem) seega rikkus KPS § 61 lg 9 alusel Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 § 20 lg 1 p-st 2 tuleneva nõude. Sellega on täidetud KPS § 77 lg 2 väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste poolt leidis kohtuväline menetleja, et S.Š pani selle väärteo toime otsese tahtlusega, ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või möönis seda (KarS § 16 lg 3). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega ning samuti leiab, et S.Š pidi kutselise kalurina teadma kehtestatud nõuetest, mida ta ise oma kaebuses ja ütlustes ka tunnistab. Seega, jõudes sadamasse 17 minutit varem pidi vähemalt möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Tema seletused, et tegemist oli palava ilmaga ja muretses kala pärast ei ole eluliselt usutavad ega veenvad. Kutselise kalurina pidi ta planeerima oma tegevused, sh saagi veest välja võtmise ja sadamasse jõudmiseks kuluvat aega nii, et oleks tagatud ka kala säilimine, olenemata sellest, milline ilm parasjagu on. Ka asjaolu, et tol päeval ei olnud tal kala säilitamiseks jääd kaasas ei vabanda rikkumist. S.Š pidi korraldama oma tegevused nii, et nii kala oleks säilinud, kui kalalaev jõudnud sadamasse etteteatatud ajaks ja mitte varem, et keskkonnainspektoritel oleks võimalik kala kogused ja liigid kontrollida. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kalalaev ei tohi minna sadamasse enne kalateates etteteatatud ajast ja ei nõustu menetlusaluse isiku etteheidetega, et seda ei saa pidada rikkumiseks kui jõuab sadamasse 17 minutit varem, kuna väidetavalt ei loeta rikkumiseks, kui tuleb sadamasse kuni 15 minutit varem. Tunnistajad J ja V kinnitasid oma ütlustes, et sadamasse võib hilineda kuni 15 minutit, kuid mitte tulla varem. Samuti ei nähtu sellist võimalust kalapüügiseadusest ega kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korrast. Tunnistajate viidatud võimalus hilineda kuni 15 minutit nähtub nimetatud korra § 20 lg-st

1. Lg 5 näeb ette, et andmed võib edastada ka pärast püüniste nõudmist, kuid hiljemalt 30 minutit enne sadamasse või randa saabumist. Ehk siis isegi juhul kui tol päeval S.Š’il ei olnud võimalust kasutada kala säilimise tagamiseks jääd vms, siis võis ta teatada sadamasse saabumisest 30 minutit ette pärast viimase püünise nõudmist ja siis reguleerida kalalaeva liikumise kiirust nii, et jõuda sadamasse eelteatatud ajaks, millega tagada keskkonnainspektorite võimalus teostada lossimise kontrolli. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega ka selles, et S.Š’i kohapeal pakutud võimalus kutsuda kalaga sadamast läinud külmikauto tagasi ei taga objektiivse kontrollimise võimalust, sest pole teada, kas autos sisalduv kala tuli S.Š’i kalalaevalt, ega selles ei sisaldu muud kala, kas kala äraviimiseks kasutati ühte või mitut autot jne. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et ainult kalalaeva eelteatatud ajal sadamasse tulek võimaldab inspektoritel teostada lossimise kontrolli nõuetekohasel viisil. Antud juhul S.Š’i ettepanek kutsuda külmikauto tagasi ei kõrvaldanud seda rikkumist ning sellega ei olnud võimalik taastada esialgne olukord, mis valitses kalalaeval eelteatatud ajast varasemalt sadamasse jõudmisel. Samas, nagu kohus on eelpool maininud, tegemist on formaalse süüteokoosseisuga ning väärteokoosseisu tunnused on täidetud juba 8 eelteatatud aja rikkumisega. Kas rikkumise tulemusena tehti kontrollimise teostamine võimatuks või mitte, väärteokoosseisu tunnuste realiseerimise seisukohalt tähtsust ei oma. Seega S.Š teod on kvalifitseeritud KPS § 77 lg 2 järgi õigesti ning ta pani selle väärteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Menetlusõiguse normide rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt kohus ei tuvasta. KPS § 89 lg-st 1 tulenevalt kalapüügiseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. Seega karistus on määratud pädeva menetleja poolt. Õigused S.Š’ile nõuetekohaselt selgitati, mida kinnitab ka tema allkiri (kohtuvälise menetleja toimiku lk 22), tema ülekuulamisest võttis osa tõlk, ütluste andmisest kohtueelse menetluse käigus S.Š keeldus (kohtuvälise menetleja toimiku lk 20). S.Š’ile selgitati tema õigus tutvuda toimiku materjalidega ja esitada vastulause, mida kinnitab ka S.Š enda 14.02.2020 antud allkiri (kohtuvälise menetleja toimiku lk 24). Vastulauset ja omapoolsed tõendid S.Š esitada ei soovinud. Kohtuväline menetleja on küll eksinud väärteoprotokolli ja otsuse tehes kuupäevaga (vale aastaarv, 2020 asemel 2019), kuid mõlema suhtes ei ole tegemist eksimusega, mis teeks nende tegemise ajast arusaamise võimatuks. Vaidlust ei ole, et uuritavad sündmused leidsid aset 13.08.2019, sellele on viidatud ka väärteo lühikirjelduses, vaatlusprotokollis ja dokumentaalsetes tõendites. Samuti on väärteoprotokollis viide, et kohtuvälise menetleja lahend on tutvumiseks kättesaadav alates
2. märtsist
3. Ehk siis kuidagi olnud võimalik väärteoprotokolli koostamine
4. veebruaril 2019, vaid seda tehti ikka
5. veebruaril
6. Ka menetlusalune isik sai väärteoprotokolli koopia kätte 14.02.2020, mille kohta väärteoprotokollis on olemas vastav märge. Sama puudutab ka kaevatava otsuse tegemise kuupäeva, mida ei olnud võimalik teha
7. märtsil 2019 (kasvõi juba seetõttu, et sündmust pole veel toimunud) ning kohtuvälise menetleja otsuse tegemise õigeks kuupäevaks tuleb pidada
8. märts
9. Ka S.Š nimetab oma kaebuses kaevatava otsuse tegemise kuupäevaks 13.03.2020, mis selgelt näitab, et tegemist on ühe ja sama dokumendiga, mille koostamisel tehti näpuviga aastaarvus. Kohtu arvates need rikkumised ei saa pidada menetlusõiguse olulisteks rikkumisteks VtMS § 150 lg 1 p-de 1-10 või lg 2 tähenduses ning need ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Ka senises kohtupraktikas on leitud nt, et vaatlusprotokollis olev aastaarv on ilmselgelt ekslik, aga selline viga ei muuda vaatlusprotokolli tõendina lubamatuks ega ebausaldusväärseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 määrus nr 1-19-2566, p 5). Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on
10. mai 2013 otsuses nr 3-1-1-52-13 (ja hilisemates lahendites) selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib 9 jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Karistusregistri väljavõte (tl 26) järgi S.Š’il on 1.07.2020 (asja kohtuliku arutamise) seisuga neli kehtivat väärteokaristust, neist kaks on riigipiiri seaduse § 171, üks meresõiduohutuse seaduse § 93 lg 1 ja üks KarS § 279 alusel. Kõik karistused on rahatrahvid. Karistused on täidetud (välja arvatud KarS § 279 järgi, mille täitmise kohta info puudub). Kohtuistungil eitas S.Š varasemate trahvide seost oma kutsetegevusega, kuid tema enda ütlustest nähtuvalt olid need kalapüügiga siiski otseselt seotud (kahel korral jättis Peipsi järvelt rannale naasmisest piirivalvele teatamata ja ühel korral oli kalalaeva signaalraketi kehtivusaeg möödas, kõik need juhtumid olid seotud kalapaadiga, mida ta kasutab kalapüügiks). Kuigi täpselt samalaadsete rikkumiste eest ei ole S.Š varem karistatud (S.Š enda ütluste järgi oli kunagi varem karistatud ka kalapüügiseaduse alusel, kuid sellised andmed karistusregistris puuduvad ning kohus ei võta seda asjaolu arvesse antud otsust tehes) on tal 4 kehtivat väärteokaristust teiste õigusrikkumiste eest, millest kolm on otseselt seotud tema kutselise tegevusega, mistõttu ei saa öelda, et tegemist oleks seni õiguskuulekalt käitunud isikuga ja et enda kutsetegevuses on ta seni tegutsenud laitmatult. Kohtu arvates vastab S.Š süü raskusaste keskmisele määrale. Ta jõudis kaldale 17 minutit varem kalateates teatatud ajast, millega tegi võimatuks ükskõik millised kontrolltoimingud enda suhtes Keskkonnainspektsiooni või teiste pädevate kontrollasutuste poolt ja tegi seda otsese tahtlusega. Kusjuures tegemist ei ole esmakordse taolise rikkumisega ning OKAS kalateadetest ja kalalaevade jälgimisüsteemist FleetComplete nähtuvalt on ta sama nõuet korduvalt eiranud ka varasemalt, nt 2019.a augustis 2.08.2019, 6.08.2019 (kahel korral), 8.08.2019, 10.08.2019 (kohtuvälise menetleja toimiku lk 16, 17,) ehk kokku viiel korral ning õigel ajal on sadamasse jõudnud vaid kahel korral – 4.08.2019 ja 7.08.2019 (lk 18, 20a). Seda tunnistas ka S.Š ise oma ütlustes. Kusjuures kalateadetest ja FleetComplete väljavõtetest on näha, et ta jõuab sadamasse varem rohkem kui 15 minutit: nt 10.08.2019 jõudis ta sadamasse 31 minutit varem, 8.08.2019 – 27 minutit varem, 6.08.2019 - 19 ja 24 minutit varem, 2.08.2019 – 33 minutit varem kui eelteates teatatud. Seega tegemist ei ole juhusüüteoga, vaid S.Š’i süstemaatilise õigusvastase käitumisega. Tunnistaja J kinnitas, et varem juba pöörati S.Š tähelepanu, et sadamasse ei tohi enne ette teatatud aja tulla, kuid vaatamata sellele jätkas ta senisel viisil käitumist. Enda süüd S.Š ei näe. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja arvamusega, et S.Š süü ei ole väike ning vastab keskmisele määrale. Eeltoodu alusel kohus osaliselt nõustub menetlusaluse isiku arvamusega (et tema süü ei ole raske), sest ei saa öelda, et tema süü on raske, see vastab ikkagi keskmisele määrale. Samas, et tema süü ei ole raske, ei tähenda, et tema suhtes tuleb lõpetada menetlus VtMS § 30 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.3). (p 14) Kohtu arvates antud juhul S.Š’i karistamine (sellel asemel, et lõpetada tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlustel), ei ole ilmselgelt ebamõõdukas, sest tema süü vastab keskmisele määrale, tegemist on tõsise rikkumisega, millega tehti võimatuks Keskkonnainspektsiooni poolt kontrolli teostamine ning uuritud tõendid viitavad, et tegemist ei ole üksiku juhtumiga, vaid S.Š käitub 10 taolisel moel süstemaatiliselt. Samuti arvestab kohus, et kuigi täpselt analoogse rikkumise eest ei ole S.Š’i varem karistatud, on teda kahel korral karistatud riigipiiri seaduse ja ühel korral meresõiduohutuse seaduse rikkumise eest ning S.Š enda ütluste järgi olid need rikkumised samuti seotud tema kutsetegevusega. Seega, esinevad antud juhul nii üldpreventiivsed asjaolud, kui eripreventiivsed kaalutlused S.Š suhtes, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada karistus, mitte lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel. KPS § 77 lg 2 sanktsioon näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega kohtuvälise menetleja otsustus karistada S.Š rahatrahviga 150 trahviühiku ehk 600 euro ulatuses on õiguspärane, karistuse määr vastab S.Š süü raskusele ja rikkumise asjaoludele ning kohus ei tuvasta alust selle tühistamiseks või muutmiseks (sh vähendamiseks). S.Š tegutseb kutselise kalurina, FIEna, ta ei taotlenud trahvi jõusse jätmisel selle tasumise ajatamist. Seetõttu trahv tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 11