Obsah (6)

§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12257 Tsiviilasi J Oi (O, isikukoo

) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Lõike 3 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
2. Kostjad on tuginenud sellele, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat ja selle aja jooksul tasub A F nõude. Kohus märgib, et aegumistähtaeg antud asja puhul tähendab, et kui 10 aasta jooksul ei õnnestu nõuet täita, siis on võlgnikul võimalik aegumisele tuginedes esitada näiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saavutamaks täitemenetluse lõpetamine. Tegu ei ole võlgnikule antud vabatahtliku täitmistähtajaga, mille jooksul ei saa või ei tohi kasutada võimalusi võlgniku vara realiseerimiseks (sh ühisvara jagamise teel). Sissenõudjalt ei saa nõuda, et ta oleks rahul nõude täitmisega 10 aasta vältel. Selline lähenemine võlgniku poolt ei ole ka kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga – rahuldada sissenõudja nõue võimalikult efektiivselt. Seaduses ei ole ajaliselt piiratud, millal võib ühisvara jagamise nõuet esitada, seega hagi esitamise aeg ei mõjuta asja lahendust.
3. Vaidluse all ei ole, et hageja on sissenõudja, sissenõudja nõude rahuldamiseks toimub täitemenetlus, üks kostjatest on täitemenetluses võlgnik ning vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara. 4
4. Vaidlus on selles, kas on täidetud hagi rahuldamise viimane eeldus – PKS § 33 lg 3 tingimus, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Hageja hinnangul on see nõue täidetud, kuid kostjate hinnangul ei kinnita esitatud dokumendid täitemenetluse võimatust. Kohtutäituri 08.07.2020 e-kirjast ja täitetoimiku andmete väljavõttest (15.08.2019 hagiavalduse lisa 4 ja 4.1) nähtus, et A F oli viie sõiduki omanik, viimane väljamakse tööandjalt oli 2019.a veebruaris, kontod olid arestitud ning täitemenetluses laekumisi ei olnud toimunud. A Fi dokumentidest nähtub, et ta ei viibinud perekondlikel põhjustel 14.03.2019-22.06.2019 Eestis (08.10.2019 dokumendid), A F töötab taas OÜ-s T (08.10.2019 dokumendid) ning on võtnud endale kohustuse tasuda igakuiselt vähemalt 100 eurot (26.05.2020 istungil esitatud täpsuse kohaselt 300 eurot). Kohtu hinnangul ei anna kostjate väited alust jätta hagi rahuldamata. 28.11.2019 istungil väitsid kostjad, et on üks auto, mille võiks müüa ja selle väärtuseks nimetasid kostjad 2000 eurot. Tsiviilasjas 2-16-126080 mõisteti A Filt välja 7 871,47 eurot, millele lisanduvad viivised ning hiljem ka menetluskulud 2 912 eurot ja viivis menetluskuludelt. Sõiduki müügist saadavatest vahenditest ei saaks nõuet seega täies ulatuses rahuldada. Menetluse käigus anti 28.11.2019 kostjatele tähtaeg üritada kohustus täita muul viisil (müüa sõiduk, poovida laenu võtta). 26.05.2020 istungi toimumise ajaks oli kostjate poolt tasutud 1 479 eurot. Kuigi osaliselt on kohustust täidetud, siis tasumise tempot arvestades saab kohtu hinnangul lugeda täidetuks eelduse, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
5. Asja lahendust ei mõjuta A Fi etteheide, et 06.05.2019 ja 16.09.2019 saatis hageja A File nõudekirja (A Fi 25.10.2019 vastuse lisa 2), kuid ei pakutud kompromissivõimalust. Hagejal ei olnud kohustust pakkuda kompromissi ega saata nõudekirja; kompromissipakkumine oleks pidanud pigem tulema võlgniku poolt, hagejal olid kirjade saatmise ajaks olemas juba täitedokumendid.
6. Asjassepuutumatu on V F argument, et A F laenas raha hagejalt ilma V F teadmata ja raha laenamisest sai V F teada alles palju hiljem. Täitemenetluses ühisvara jagamise nõude puhul ei oma tähtsust võlgnikuks mitteoleva abikaasa roll (või selle puudumine) kohustuse tekkimises.
7. Kostjad on seisukohal, et hageja käitumine on pahauskne ja vastuolus heade kommetega. Kohtu hinnangul ei saa hagejale antud juhul ette heita, et ta kasutab seadusest tulenevaid võimalusi oma nõude rahuldamiseks. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et tsiviilasja 2-16-126080 menetlus kestis juba üle kolme ja poole aasta ning käesoleva menetluse ehk peaaegu 10 kuu vältel on tasutud veidi üle 10% võlgnevusest (osaliselt on makstud summad arvestatud täitemenetluse kulude katteks). Asjaolu, et hageja ei oodanud käesoleva hagi esitamisega aastaid, ei anna alust pidada hagejat pahauskseks.
8. Kohtu hinnangul on täidetud hageja nõude rahuldamise eeldused ning kostjate vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja palub ühisvaraks oleva korteriomandi jagada kostjate kaasomandisse. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara saab jagada ka kaasomandisse jätmisega. Kohus rahuldab hageja nõude jagada kostjate ühisvara ja lõpetada ühisomand korterile aadressil xxxx, registriosa nr xxxx järgmiselt: jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) selliselt, et jätta see ½ suuruses mõttelises osas A Fi kaasomandisse ja ½ suuruses mõttelises osas V F kaasomandisse. 5 Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus senise korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab hageja nõude kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus senise korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena ½ suuruses mõttelises osas A F ja ½ suuruses mõttelises osas V F. Käesolev kohtuotsus asendab kostjate nõusoleku.
9. Kohus ei käsitle korteri väärtusega seonduvaid tõendeid, kuivõrd korteri väärtuse küsimus ei kuulu lahendamisele käesolevas menetluses.
10. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud võrdselt kostjate kanda (

§ 162lg 1, § 165 lg 1).

16.

§ 174lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1 551 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu 300 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 11,75 tundi. Kostjad on seisukohal, et käesolev tsiviilasi ei võtnud rohkem aega kui 10 tundi ja kostjad ei ole nõus puuduste kõrvaldamise summaga 99,00 eurot, sest kui hagi oli puudustega, siis ei saa nõuda hagi eest täissummat 396 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud. Ka koos puuduste kõrvaldamise avalduse esitamisega on hagiavalduse koostamise ajakulu 3,75 tundi (sellest 3 tundi algse hagi koostamise kulu), mida ei saa pidada ebamõistlikuks ajakuluks. Ülejäänud toimingud (kostjate seisukohtade ja taotlustega tutvumine ning seisukohtade esitamine, kaheks istungiks ettevalmistumine ja kahel istungil osalemine, muud toimingud) ja nendele kulunud aeg on samuti põhjendatud. Käesolevat menetlust arvestades ei ole ajakulu kokku 11,75 tundi ebamõistlik. Esindaja tunnitasu on 132 eurot, nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 1 551 eurot. 6

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 851 eurot, mis mõista välja kostjatelt võrdselt (s.o 925,50 eurot A Filt ja 925,50 eurot V Flt). Samuti tuleb kostjatel tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 7