← Eesti

3-20-1052/11

Obsah (11)§ 69§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 207§ 203§ 70§ 48§ 55

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1052 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebu

§ 69

lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega pikendada põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole 14.06.

  1. a taotluses välja toonud selliseid põhjuseid, mis tingiksid kohtu määratud vastamistähtaja pikendamise. Kaebaja on varasemalt korduvalt halduskohtumenetluses osalenud (nt haldusasjad nr 3-20-556, 3-20-529, 3-20-459, 3-20-437 jne) ning on teadlik, et tal tuleb kohtule tähtaegselt vastata või ta kaotab õiguse halduskohtumenetluses osalemiseks. Kohus selgitas kaebajale 04.06.
  2. a määruses, mida ta kaebuse edasi menetlemiseks kohtule peab selgitama ning sellesisulisele kohtumäärusele vastamine ei nõua õigusalaseid teadmisi. Samuti andis kohus kaebajale vastamiseks piisava aja – 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Seega oleks kaebaja saanud soovi korral kohtule tähtaegselt vastata. Kaebaja seda aga ei teinud ning esitas ka vastamise tähtaja pikendamise taotluse hilinenult. Kaebaja 14.06.
  3. a taotluses kirjeldatud probleemid ei ole kaebajal varasemat kohtumenetlustes osalemist takistanud, mistõttu ei õigusta need ka käesolevas asjas kohtule vastamise tähtaja pikendamist. Asjaolu, et kaebaja osaleb mitmetes menetlustes ning tal on seetõttu arvukalt erinevaid dokumente, ei tähenda, et ta võib menetlustes osalemisel ja tähtaegade järgimisel olla hooletu. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus kaebaja taotluse kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja on vangistusseaduse § 11 lg-st 5 juhindudes läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtueelset menetlust lõpetav lahend on Tartu Vangla 27.04.2020. a vaideotsus nr 1-11/236-2.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend kätte 27.04.2020. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 28. aprillist 2020 ja möödus 27.05.2020. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse alles 29.05.2020, s.t kaebetähtaega ületades. 2

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale 04.06.2020. a määrusega võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuid kaebaja vastavat taotlust kohtule ei esitanud. Samuti ei pikendanud halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks määratud tähtaega. Kuna kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitatud, siis halduskohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitlenud.

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna 29.05.2020 esitatud kaebus oli esitatud kaebetähtaega ületades ja tähtaja ennistamise taotlust kaebaja ei esitanud, lõpetas halduskohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kuna kohus lõpetas haldusasja menetluse, siis puudu halduskohtul vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning halduskohus jättis selle taotluse läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. J. Kolesnikov sai halduskohtu 17.06.
  2. a määruse kätte 18.06.2020 ja esitas 02.07.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 17.06.
  3. a määrus ja teha nii, et tema kaebust ikkagi menetletaks. Määruskaebuse esitaja selgitas, et ta esitas varem kaebuse asjas nr 3-20-428 ja kui Riigikohus jättis seal tema määruskaebuse menetlemata ning tagastas materjalid 26.05.2020, siis esitas kaebaja kohe halduskohtule uuesti sama sisuga kaebuse, kuna vangla oli selleks ajaks oma vaideotsuse teinud ja kohtueelne menetlus on läbitud. J. Kolesnikov selgitas, et ta ei saa aru, kuidas ta sai kohtule kaebuse esitamisel tähtaega ületada. Samas on arusaamatu, miks tähtaega ei ennistata, kui seda ületati vaid 1-2 päeva võrra. Kohtutes võivad asjad seista aastaid ja ka vangla vastab isegi teabenõuetele mitu kuud. Samuti mäletab kaebaja, et ta võis tähtaja pikendamise taotluse siiski 12.06.2020 esitada, kuid ei tea, miks vangla selle alles 14.06.2020 registreeris. Samas ei suuda kaebaja oma tervisliku seisundi tõttu ka kõike meelde jätta. Kaebaja märgib, et võib-olla oleks halduskohus pidanud talle advokaadi andma ja abi oleks ilmselt olnud ka kaebuse koopiatest. Kuna halduskohus lõpetas selles asjas menetluse, ei saa ta sama kaebusega enam kohtu poole pöörduda. Seetõttu tuleks kaebaja arvates liita haldusasjad nr 3-20-428, 3-20-437, 3-20-429 ja 3-20-1052, et ta saaks siiski lahenduse sellele, et vangla talle juuksuriteenust ei võimaldanud. Samuti palub J. Kolesnikov anda talle advokaat, muidu ta ei saa oma õiguste kaitsmisega hakkama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Tulenevalt RLS §-st 22 lg 1 p 9 on halduskohtu määrusele esitatav määruskaebus riigilõivuvaba. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 3 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.06.2020. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi ükski määruskaebuses esitatud väide halduskohtu vaidlustatud määruse muutmist ega tühistamist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja läbis enne halduskohtule kaebuse esitamist kohustusliku kohtueelse menetluse, esitades 02.04.2020 vanglale vaide, mille osas tehti 27.04.2020 vaideotsus.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt sai määruskaebuse esitaja Tartu Vangla 27.04.

  1. a vaideotsuse isiklikult allkirja vastu kätte samal päeval, s.o 27.04.
  2. Seega hakkas halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 28.04.2020 ning möödus 27.05.
  3. Vaidlustamisviide, mille kohaselt võib vaide esitaja, kelle vaiet ei rahuldatud, pöörduda kaebusega halduskohtu poole 30 päeva jooksul alates vaideotsusest teadasaamisest, on olemas ka vangla 27.04.
  4. a vaideotsuses.
  5. J. Kolesnikov esitas kohustamiskaebuse halduskohtule alles 29.05.2020, s.o kaebetähtaega ületades. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai 27.04.
  6. a vaideotsuse, mis puudutas talle juuksuriteenuse võimaldamist, isiklikult allkirja vastu kätte 27.04.2020, sest seda näitab kaebaja enda allkiri ja kuupäev vaideotsusel. Halduskohus märkis õigesti, et tulenevalt

§ 47lg-st 2, tuli J.

Kolesnikovil nimetatud vaideotsusega seoses kaebus kohtule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend ehk 27.04.

  1. a vaideotsus. Seega ei mängi eelnimetatud vaideotsusega seoses kohtule kaebuse esitamisel mingit rolli määruskaebuses väidetu ehk see, et kaebaja oli 05.03.2020 (asi nr 3-20-428) esitanud samasisulise kohustamiskaebuse vangla vastu, kuid see tagastati põhjusel, et kaebaja polnud kaebuse esitamise aja seisuga läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, s.o esitanud vanglale vaiet, mis oleks jäetud vaideotsusega rahuldamata ega ka see, et haldusasjas nr 3-20-428 tegi Riigikohus 26.05.2020 määruse, millega ei võtnud J. Kolesnikovi määruskaebust menetlusse ja tagastas talle määruskaebuse lisad, mille kaebaja sai kätte 29.05.
  2. Halduskohtule käesolevas asjas esitatud kaebuse ümbrikult nähtub, et see anti vanglale üle 29.05.2020 ja kuna kaebuses viidatakse sellele, et kaebaja sai 29.05.2020 kätte Riigikohtu 26.05.
  3. a määruse koos lisadega asjas nr 3-20-428 ja esitab seetõttu uue kaebuse, kuna ta on vahepeal esitanud vanglale vaide ja tehtud on vaideotsus nr 1-11/236-2 (27.04.
  4. a vaideotsus), siis suure tõenäosusega esitaski kaebaja halduskohtule kaebuse 29.05.2020, nagu ümbrikule märgitud on ja ületas sellega 30-päevast vaidlustamistähtaega kahe päeva võrra. Aga nagu juba märgitud, ei sõltunud 27.04.2020 tehtud vaideotsusega seonduva kaebuse halduskohtule esitamine kuidagi haldusasjast nr 3-20-428 ega seal tehtud lahenditest, sest J. Kolesnikov sai 27.04.
  5. a vaideotsuse allkirja vastu kätte samal päeval ja 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg hakkas kulgema järgmisest päevast ehk 28.04.
  7. Kuna lõppkokkuvõttes kaebaja halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitanud, kuigi halduskohus selleks 04.06.
  8. a määrusega võimaluse andis, siis puudus halduskohtul alus ja vajadus nimetatud küsimust oma 17.06.
  9. a määruses sisuliselt käsitleda ja sama vajadus puudub ka ringkonnakohtul, sest puudub halduskohtu poolt tehtud sisuline otsustus kaebetähtaja ennistamise osas. 10.

§ 69lg 1 järgi sai enda määratud menetlustähtaega, ehk 04.06.2020.

a määruses antud 7-päevast tähtaega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, pikendada vaid halduskohus ise ja kui halduskohus otsustas 17.06.2020. a määruses enda antud varasemat 4 menetlustähtaega mitte pikendada, siis on see lõplik otsustus ja

ei võimalda halduskohtu enda antud menetlustähtaja pikendamata jätmist ringkonnakohtus vaidlustada. Samas oli J. Kolesnikovi 14.06.

  1. a taotlus halduskohtu poolt 04.06.
  2. a määruses antud menetlustoimingu tegemise tähtaja pikendamiseks esitatud pärast sellesama tähtaja lõppu, milleks oli 7 päeva alates 04.06.
  3. a määruse kättesaamisest 05.06.2020, s.o 12.06.2020 ja ilmselt ei saagi pikendada tähtaega, mis on tähtaja pikendamise taotluse esitamise ajaks juba möödunud. Menetlustoimingu halduskohtu poolt antud tähtajal tegemata jätmine kaebaja poolt tõi

§ 70

lg 1 järgi kaasa selle, et menetlusosalisel ei ole õigust seda toimingut ka hiljem teha, mis käesoleval juhul tõi omakorda kaasa selle, et halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-20-1052 menetluse, kuna kaebus oli esitatud tähtaega ületades ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitatud. Arvestades seda, et halduskohus lõpetas asja menetluse, siis oli igati põhjendatud ka kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine.

  1. Mis puudutab määruskaebuses toodud väiteid selle kohta, et halduskohus oleks pidanud andma kaebajale advokaadi ja taotluse õigel ajal esitamiseks oleks ilmselt abi olnud kaebuse koopiast vms, siis haldusasja nr 3-20-1052 materjalidest ei nähtu, et J. Kolesnikov oleks halduskohtult taotlenud talle riigi õigusabi korras advokaadi määramist ega ka koopiat kaebusest või muudest menetlusdokumentidest selleks, et esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
  2. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.06.
  3. a määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 muutmata.
  4. Kuna halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-20-1052 menetluse kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu ja taotlust tähtaja ennistamiseks J. Kolesnikov ei esitanud, on põhjendamatu määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses, nagu määruskaebuse esitaja taotleb. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi jäetakse riigi õigusabi andmata, kui isiku võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Kaebetähtaega ületades esitatud kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmisel see ilmselgelt nii on. Seega jätab ringkonnakohus rahuldamata J. Kolesnikovi taotluse anda talle advokaat. 14.

§ 48

lg 1 võimaldab kaebusi liita, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuna haldusasjades nr 3-20-428 ja nr 3-20-429 on jõustunud kaebuse tagastamise määrused ning haldusasjas nr 3-20-1052 lõpetati menetlus ja haldusasjas nr 3-20-437 on samuti halduskohtus tehtud kaebuse tagastamise määrus, s.o ringkonnakohtu menetluses ei ole ühtegi viidatud asjades esitatud kaebust, siis jätab ringkonnakohus

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata määruskaebuses esitatud taotluse eelnimetatud haldusasjade liitmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.