) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus 2 mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Vastuhagi kohaselt ilmnesid oktoobris 2018 asjaolud, mis välistavad Xxxisaduse Xxxsuhtes. Xxxsoovib vaidlustada enda isaduse lapse Xxxsuhtes. 11.12.2019 määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiisi Xxxpõlvnemise tuvastamiseks xxx. 13.01.2020 esitas ekspertiisiasutus kohtule DNA ekspertiisiakti 19E-GE1429, mille kohaselt Xxxei saa olla Xxxbioloogiline isa. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Xxxei põlvne xxxt ja Xxxnõue kuulub rahuldamisele. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et isaduse vaidlustamise nõude puhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid isaduse vaidlustamise nõudes rahaliselt kindlaks.
lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 11.04.2019 määrusega rahuldas kohus Xxxriigi õigusabi taotluse ja andis xxx riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eesti Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi abi Deivi Vahti. 3 Kohus jätab Xxxriigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning vabastab Xxxmenetluskulude (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.