lg 2 kohaselt vähendada Adel-Jane Prutskajale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Adel-Jane Prutskaja, 1-20-2475, menetluskulud, 1 ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Adel-Jane Prutskajale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt
lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt
lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
lg 2 sätestatule, s.o juhul kui prokuratuur leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime 14 kuni 18-aastaselt, saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, võib kriminaalmenetluse lõpetada, isikut hoiatada ning vajaduse korral kohaldada tema nõusolekul kohustusi. Adel-Jane Prutskajale pandi kohustuseks osaleda STEP-programmis ning tasuda P-K P ning G K tsiviilhagis esitatud summa. Seega on Adel-Jane Prutskaja isikuks, kes on varasemalt toime pannud varavastaseis süütegusid. Kuivõrd aga menetlus lõpetati, ei kanta neid andmeid karistusregistrisse ning süüdistatavat tuleb lugeda varem karistamata isikuks. Märkimist väärib asjaolu, et käesoleva kuriteo pani isik toime kõigest 3 kuu möödudes tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisest. Seega ei programmi läbimine ega ka rahalise kohustuse tasumine süüdistatavat õiguskuulekusele sundinud ja süüdistatav pani uuesti toime teiselaadse süüteo. Sellistest asjaoludest tingituna ja juba kohaldatud mõjutuvahendite ebaefektiivsusest tulenevalt on kohtu arvates isiku suhtes vaja karistusega saavutada eripreventiivset eesmärki, s.o sundida süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja tekitada süüdistatavas arusaam, et süüteo toimepanemisele järgneb lõpuks ka karistus. Samuti on see vajalik üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, andmaks üldsusele signaali, et sellisele käitumisele ei jäeta reageerimata ja et selline käitumine on karistatav. Kuivõrd rahaline mõjutamine ei ole süüdistatavat mõjutanud ja kohaldatav rahaline karistus ei oleks nii või teisiti täidetav, tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Hinnates süü suurust KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse kodanikuõiguse vastase süüteo toimepanemist, millega ei põhjustatud kannatanule varalist kahju, kuid samas oli süüdistatava eesmärgiks luua kannatanust ebaõige ettekujutus avalikkusele ning sellega tekitati kahju kannatanu seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, sh mainele. Seejuures on tuvastatud vaid ühekordne kuriteo toimepanemine ning kriminaalasja materjalidest tuleneb, et tegemist on isikute isiklikest suhetest ning armukadedusest tuleneva tüliga ning see ei kahjustanud teisi kõrvalisi isikuid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks sellele, et süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, peab kohus vajalikuks arvestada ka sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud aasta, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt karistuse täitmisele pööramisse lähtub kohus Riigikohtu seisukohast, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud isiklike suhete pinnalt, millega teiste isikute õigusi ei ohustatud ega riivatud ning kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks vahepeal toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning tema suhtes piisab KarS § 73 sätete kohaldamisest. Arvestades asjaolu, et süüteo toimepanemises on möödunud juba aasta, siis ei pea kohus vajalikuks määrata pikaajalist katseaega ja kohus loodab, et kohtuotsusega määratav ka lühiajaline katseaeg distsiplineerib süüdistatavat piisavalt ja ta hoidub edaspidi vähemalt isiklike suhete pinnalt tõusetuvate olukordade lahendamisel süütegude toimepanemisest. 4. MENETLUSKULUD
Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. 5 Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seejuures ei ole tegemist esimese ja juhusliku süüteoga, kuivõrd süüdistatava suhtes oli eelnevalt kriminaalmenetlus lõpetatud teiselaadsete süütegude toimepanemises otstarbekuse kaalutlusel. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Välja mõistetavaks menetluskuluks on sundraha, mille väljamõistmise eesmärk on riigile menetluse läbiviimisega tekkivate kulude hüvitamine. Käesolevas kriminaalasjas on kohtulik menetlus veninud, kuivõrd süüdistatava asukoha kindlakstegemiseks tuli kaasata politsei ning tuvastati, et süüdistatava avaldatud elukohas süüdistatav tegelikkuses ei elanud. Seega tekkis asja menetlemisel täiendav kulu ja kohus leiab, et seetõttu tuleb sundraha täies ulatuses välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatava suhteliselt väikest sissetulekut, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (
lg 3,
Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.