KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1494 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 07.08.2020 käskkirjale nr

§ 121lg 4, § 252 lg 7, § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX (edaspidi kaebaja) esitas 06.07.2020 Tallinna Vanglale (edaspidi vastustaja) taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 08.08.09.08.
2. Vastustaja andis 13.07.2020 kirjaga nr 5- 8/20/15029-1 kaebajale 10 päevase tähtaja väljasõidu taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas puudused 14.07.2020, mis registreeriti 15.07.2020 nr 5-8/20/15029-
4. Vastustaja jättis kaebaja taotluse 07.08.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/1173 rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohus registreeris 12.08.2020 kaebaja kaebuse vastustaja 07.08.2020 käskkirjale nr 5-1/20/
6. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus vastustajat kohustada lubama kaebaja lühiajalisele väljasõidule.
7. Kohus palus 13.08.2020 kohtunõudega vastustajal esitada haldusmenetluse dokumendid ning seisukoht EÕK taotlusele. Vastustaja täitis kohtunõude 19.08.
8. 5.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vastustaja 19.08.2020 esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ei ole kohtunõudele vastamise aja seisuga esitanud 07.08.2020 käskkirja nr 5-1/20/1173 peale vaiet. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuivõrd kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduses ette nähtud kohustuslikku vaidemenetlust, tagastab kohus kaebaja kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

6. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7.

§ 249

lõikest 1 tuleneb, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Lõige 2 lisab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Lõige 5 täpsustab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Eeltoodud sätetest tuleneb, et EÕK taotluse saab isik esitada kõige varasemalt vaidemenetluse ajal. Kuivõrd 07.08.2020 käskkirja nr 5-1/20/1173 osas vaidemenetlust alustatud ei ole, puudub kaebajal käesoleval hetkel ka õigus EÕK taotluse esitamiseks.

§ 249

lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele põhjusel, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, puuduvad kaebusel eduväljavaated, mistõttu jätab kohus kaebaja EÕK taotluse kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata. 8. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Seega on riigi õigusabi taotluse rahuldamise eelduseks kaebuse perspektiivikus. Eeltoodud punktis toodud põhjustel ei ole kaebusel käesoleval juhul ilmselgelt eduväljavaateid, mistõttu jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2