← Eesti

2-19-17843/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17843 Kohtuasi XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlustaotlus XX ja YY kompromissi kinnitamise taotlus RESOLUTSIOON
  4. Kinnitada XX ja YY kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  5. Lahutada XX ja YY abielu. 1.
  6. XX ja YY lõpetavad Tallinnas XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) ühisomandi, annavad korteriomandi ainuomandi üle XX-le ning paluvad kanda registriosa nr XXXXXXXX teise jakku ainuomanikuna XX (isikukood XXXXXXXXXXX). 1.
  7. XX ja YY jätavad omavahelises suhtes Swedbank AS-iga (registrikood 10060701) sõlmitud laenulepingust nr 13-058279-El tulenevad kohustused XX kanda. 1.
  8. XX ja YY lõpetavad sõidukite BMW (registreerimismärk XXXXXX), MAN (registreerimismärk OOOOOO) ja Iveco Daily (registreerimismärk UUUUUU) ühisomandi ning annavad sõidukite ainuomandi üle YY-le. 1.
  9. XX ja YY lõpetavad B OÜ (registrikood BBBBBBB) ja Ü OÜ (registrikood ÜÜÜÜÜÜÜ) osade ühisomandi ja annavad osade ainuomandi üle XX-le. YY kinnitab, et alates poolte lahku kolimisest
  10. septembril 2019, ei ole ta võtnud B 2-19-17843 OÜ (registrikood BBBBBBB) ja Ü OÜ (registrikood ÜÜÜÜÜÜÜ) nimel mistahes finantskohustusi, sh väljastanud garantiisid, äriühingute vara ega osad ei ole panditud ega muul viisil koormatud kolmandate isikute õigustega ning äriühingud ei ole YY-le võlgu. Samaaegselt kompromissi allkirjastamisega allkirjastab YY äriühinguÜ OÜ juhatuse liikmena hagist loobumise avalduse tsiviilasjas nr 2-19-
  11. 1.
  12. XX kohustub hiljemalt
  13. septembril 2021 tasuma YY-le enamsaadud ühisvara eest hüvitist 5000 eurot.
  14. Tühistada Harju Maakohtu
  15. mai
  16. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-17843 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  17. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
  18. Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 200 eurot ja kanda see XX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
  19. Saata kohtumääruse p 1.1 Tallinna Perekonnaseisuametile rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmete muutmiseks. XX ja YY
  20. Saata kohtumääruse p 1.2 täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohtu selgitused Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitava määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  21. XX (hageja) esitas
  22. novembril 2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jagada poolte ühisvara.
  23. Kostja võttis
  24. detsembri
  25. a menetlusdokumendis abielu lahutamise nõude osas hagi õigeks, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise nõudele.
  26. Harju Maakohus jättis
  27. mai
  28. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 2175 eurot 1 sendi. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis hageja
  29. märtsi
  30. a istungil abielu lahutamise nõude tagasi ja kohus jättis selle nõude läbi vaatamata. Ühisvara jagamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagejal ei ole võimalik hüvitada kostjale poolt ühisvara väärtusest ning alternatiivseid nõudeid, mida kohus saaks rahuldada, ei ole hageja esitanud.
  31. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi abielu lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks või tühistada maakohtu otsus ning saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  32. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  33. Tallinna Ringkonnakohus arutas pooltega
  34. septembri
  35. a kohtuistungil kohtuvaidluse lahendamise perspektiive ning andis pooltele võimaluse esitada pärast kohtuistungit vaidluse 2 2-19-17843 lahendamiseks kompromissikokkulepe. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil kostjale, kellel ei olnud kohtumenetluses õigusteadmistega esindajat, kompromissi õiguslikke tagajärgi.
  36. Pooled esitasid
  37. septembril 2020 ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe ja palusid selle kinnitada. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest ja kinnitasid, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Hageja palus tagastada ½ tasutud riigilõivust samale pangakontole, millelt see on tasutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  39. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  40. Praeguses asjas esitasid pooled kohtule pärast kohtuistungit kompromissikokkuleppe, milles palusid lahutada poolte abielu ja jagada ühisvara selliselt, et korteriomand ja osaühingute osad jäävad hageja ainuomandisse, samuti jääb laenukohustus poolte omavahelises suhtes hageja kanda, ning sõidukid jäävad kostja ainuomandisse. Hageja kohustus sellisel viisil vara jagamise korral hüvitama kostjale 5000 eurot ca ühe aasta jooksul. Kuigi tegemist on perekonnaasjaga, milles kohus ei ole poolte esitatud kompromissiga seotud, on kolleegiumi hinnangul praegune vaidlus abielu lahutamise ja ühisvara jagamise üle mõistlik lõpetada poolte kokkuleppel. Kohus arutas hageja ja kostjaga kohtuistungil kokkuleppe sõlmimise võimalust ja tingimusi. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kuna pooled on leppinud kokku abielu lahutamises ning perekonnaseaduse (PKS) § 64 järgi on kokkuleppel abielu lahutamine lubatud, ei ole kokkuleppe sisu abielu lahutamise osas kolleegiumi hinnangul seadusega vastuolus ning selle saab kohtumäärusega kinnitada. Seejuures on pooled kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud. Arvestades seda, et pooled loobusid kompromissikokkuleppes kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebust esitamast, lõppeb poolte abielu PKS § 66 p 2 järgi koosmõjus TsMS § 466 lg 3 I lausega kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemisest. Ühes sellega lõppeb PKS § 35 p 3 järgi ka poolte vahel abielu ajal kehtinud varaühisuse varasuhe ning on võimalik jagada poolte ühisvara poolte soovitud viisil. Kompromissi selguse ja täidetavuse huvides sõnastab ringkonnakohus poolte ühisvara jagamist puudutavad kokkulepped kohtumääruse 3 2-19-17843 resolutsioonis selliselt, et pooled lõpetavad ühisomandi vaidlusalustele esemetele ning annavad ühele abikaasale üle ainuomandi, muutmata sellega kokkulepete sisu ja tulemust.
  41. Hageja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool tasutud riigilõivust. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 400 eurot, seega tuleb talle tagastada sellest pool, s.o 200 eurot. Kui kohus lõpetab menetluse kompromissi kinnitamise tõttu, ei tagasta kohus TsMS § 150 lg 3 järgi eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu.
  42. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul leppisid pooled kokku, et kumbki kannab oma menetluskulud ise.
  43. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.