lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohus märgib, et on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja arvutanud võlgnevuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 1 järgi.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad
lg 1 järgi kostja kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 200 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Menetluses on hageja osalenud ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei saa hagejal õigusabikulusid olla. Kohus määrab tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks hageja menetluskulud summas 200 eurot. Menetluskulude jaotust ja ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.