2-19-18552/39

2-19-18552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18552 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a kompromissi kinnitav määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY
4. juuni
5. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja (määruskaebuse esitaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ivo Jaama RESOLUTSIOON:
6. Jätta XX taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.
7. Tühistada Harju Maakohtu
8. mai
9. a kompromissmäärus ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks samas staadiumis, nagu see oli enne kompromissilepingu kinnitamist.
10. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1 2-19-18552 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab asja lahendav maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. CC (ema) esitas XX (hageja, laps) nimel
12. novembril 2019 Harju Maakohtule YY (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates hagi esitamisest hageja kasuks välja elatise 325 eurot kuus ning alates
13. detsembrist 2018 kuni
14. novembrini 2019 tagasiulatuva elatise 3220 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei maksa isa lapsele elatist ega osale tema kasvatamises. Laps elab koos vanematega, kuid vanemate suhe on juba aastaid läbi ning nad majandavad eraldi. Lapse vajadused on 650 eurot kuus.
15. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole hagejal kostja vastu nõuet, sest kostja annab lapsele vahetult ülalpidamist. Laps elab koos kostjaga ning kostja osaleb lapse kasvatamises. Hageja väide, et vanemad majandavad eraldi, ei vasta tõele. Vanemad kannavad lapse kulusid koos. Kostja maksab eluaseme- ja remondilaenu 315 eurot 66 senti, TV arvet 21 eurot 99 senti, Eesti Energia elektriarveid ning lapse telefoniarvet 38 eurot 54 eurot. Lisaks annab kostja lapsele taskuraha umbes 50 eurot kuus. Ema kannab majaga seotud väiksemaid kulusid (prügivedu, Elektrilevi, Internetiühendus). Toidule kulub eelduslikult 200 eurot kuus, kuid seda kannavad mõlemad vanemad võrdselt. Koolibuss on tasuta, seega kannavad ka lapse transpordikulu (bensiinikulu) mõlemad vanemad. Lapse vajadused ei saa olla 650 eurot, vaid umbes pool sellest.
16. Harju Maakohus korraldas asjas
17. mail 2020 eel- ja põhiistungi ning pooled allkirjastasid istungil kohtu vormistatud kompromissilepingu. Esimese astme kohtu määrus
18. Harju Maakohus kinnitas
19. mai
20. a määrusega poolte kompromissi, lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kinnitatud kompromissi kohaselt pooled lähtuvad kokkuleppe sõlmimisel eeldusest, et hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud on 650 eurot kuus, et laps elab tema isa ja ema ühisomandis olevas elamus ning et lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud kannab edaspidi ainult ema. Kostja maksab lapsele alates
21. juunist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot kuus.
22. detsembrist 2018 kuni
23. maini 2020 maksab kostja tagasiulatuvalt elatist 3000 eurot, mis makstakse välja 12 võrdse osamaksena (250 eurot kuus) alates
24. juunist 2020 kuni
25. maini
26. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kompromiss kinnitada ning asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Määruskaebus 2 2-19-18552
27. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse ja kompromissilepingu tühistada ning lõpetada menetlus hagi aluse puudumise tõttu. Määruskaebuse väidete kohaselt eksis maakohus menetlus- ja materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid. Kohus oli erapoolik. Kompromissleping on vastuolus heade kommetega, sest see kahjustab ebaproportsionaalselt kostja õigusi ja on kasulik lapse emale. Laps elab koos enda vanematega ühes majas ning kostja osaleb lapse kasvatamises. Lapse elamiskulud ei saa olla 200 eurot kuus. Kompromissleping on ebaõiglane, sest see ei arvesta kostja panust lapse kasvatamises. Lapse ema kannab kulusid ka lapsetoetuse arvelt. Kohus ei selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus peab veenduma, et menetlusosaline on selgituse sisu mõistnud. Kohtumääruses on küll märgitud, et pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest, kuid protokollist ei nähtu, et kohus täitis selgitamiskohustust. Menetluse lõpetamisel on menetlusosaliste jaoks pöördumatud tagajärjed ja kompromissi kinnitamise tagajärgede selgitamata jätmine on oluline rikkumine.
28. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peab tasuma hagejale elatist. Kohus selgitas tagajärgi. Seetõttu tuleb kompromissis nõutu ja maakohtu kinnitatu jõusse jätta.
29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus selgitas mh, et kostja osales istungil isiklikult ning kohtuistungit ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel helisalvestada. Pooled arutasid kohtu vahendusel kompromissilepingu sõlmimist, tingimused lepiti kokku ja vormistati kirjaliku lepinguna, mille pooled allkirjastasid. Kohus selgitas kompromissilepingu õiguslikke tagajärgi, mida kinnitas hageja oma vastuses. Samuti kinnitab seda kompromissilepingu p
30. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja asi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
32. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus vaatab TsMS § 667 lg 3 I lause järgi määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul ei näinud kolleegium istungi korraldamiseks vajadust, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.
33. Kolleegium tühistab maakohtu määruse seetõttu, et ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus kompromissi kinnitades oluliselt menetlusõiguse normi, kui kinnitas kohtuistungil poolte allkirjastatud kompromissi, neile kompromissi õiguslikke tagajärgi selgitamata. Kuigi kohus võib TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel lõpetada asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, peab kohus TsMS § 431 lg 1 III lause järgi poolele või tema esindajale enne asja määrusega lõpetamist selgitama menetluse lõpetamise tagajärgi, kui menetlusosalist ei esinda advokaat. Mh peab kohus TsMS § 432 II lause järgi selgitama, et kompromissiga menetluse lõpetamisel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kui kohus jätab kohtuistungil koostatud kompromissilepingu puhul selgitamiskohustuse enne 3 2-19-18552 kompromissi kinnitamist täitmata, on tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis toob endaga kaasa kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise. Praegusel juhul korraldas maakohus asjas
34. mail 2020 eel- ja põhiistungi. Kostja osales kohtumenetluses, sh istungil isiklikult, ilma õigusteadmistega esindajata. Kohtuistungi protokollist (dtl 74 (allalaetuna kolmel lehel) nähtub, et kohus vormistas istungil kompromissilepingu ja pooled allkirjastasid selle, kuid protokollist ei nähtu, kas ning millises ulatuses selgitas maakohus menetlusosalistele kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi. Kuna tehnilistel põhjustel ei olnud võimalik kohtuistungit helisalvestada, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik kohtuistungi käiku ja selgitamiskohustuse täitmist kontrollida ka helisalvestiselt. Seega ei ole kolleegiumil võimalik kohtuistungi protokolli alusel veenduda selles, et maakohus täitis nõuetekohaselt selgitamiskohustust. TsMS § 50 lg 1 I lause kohaselt peab kohtuistungi protokoll kajastama istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist, sh kohtu selgitamiskohustuse täitmist, kui pooled sõlmivad kohtuistungil kompromissilepingu. Maakohtu selgitamiskohustuse täitmist ei saa järeldada ka kohtu vormistatud kompromissilepingu p-st 6, milles pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Nimetatud lepingupunkti lisab kohus tavapäraselt igasse kohtuistungil vormistatud kompromissilepingusse, kuid see ei tõenda seda, et kohus ka tegelikult selgitamiskohustust täitis, kui vastav tegevus ei nähtu kohtuistungi protokollist. Samuti ei ole võimalik selle alusel järeldada, mida kohus selgitas ning millistest õiguslikest tagajärgedest menetlusosalised aru said. Arvestades seda, et menetlusosalistel ei ole õigusalast haridust, pidi maakohus kompromissi kinnitamise eel veenduma, et pooled saavad kompromissilepingust ja sellega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest aru. Kohtu selgitamiskohustuse täitmise tuvastamiseks ei piisa ka vastaspoole määruskaebusele esitatud vastuses märgitud kinnitusest, kuna vastaspool on ilmselt vastandlike huvidega.
35. Eelnevat arvestades ei saa asja materjalide alusel järeldada, et maakohus täitis nõuetekohaselt selgitamiskohustust, mistõttu tuleb maakohtu kompromissi kinnitav määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu, ei võta kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel seisukohta määruskaebuse muude väidete kohta. Kuigi kostja taotleb asjas menetluse lõpetamist, ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks alust kohtuasja menetlust TsMS § 428 alusel lõpetada. Kohus ei saa lõpetada kohtumenetlust üksnes põhjusel, et kostja arvates ei ole elatise väljamõistmiseks alust. Seda arvestades tuleb kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise tõttu saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks samas staadiumis, nagu see oli enne kompromissilepingu kinnitamist. Kuna menetlus maakohtus jätkub, otsustab maakohus kostja esitatud tõendite vastuvõtmise üle. Samuti ei saa ringkonnakohus tühistada poolte kompromissilepingut, nagu taotles kostja. Küll aga saab kostja enne kohtuasja uut läbivaatamist maakohtus loobuda kohtule esitatud kompromissilepingu kinnitamise avaldusest ning sellisel juhul ei saa maakohus
36. mai
37. a kompromissilepingut kinnitada.
38. Kolleegium juhib kohtuasja maakohtule menetluse jätkamiseks tagasi saates tähelepanu ka sellele, et maakohus ei ole koostanud asjas kirjalike dokumentidena peetavat toimikut ning digitaalne kohtutoimik on oluliste puudustega. 4 2-19-18552 TsMS § 56 lg-te 1 ja 2 järgi peab kohus pidama iga tsiviilasja kohta kirjalike dokumentide kogumina toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid. TsMS § 57 lg 1 järgi võib toimikut pidada kas täielikult või osaliselt digitaalsena. Kuni kõikides kohtuasjades digitaalse toimiku kohustuslikule pidamisele üleminekuni on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 27 lg 1 p 4 järgi digitaalse toimiku pidamine tsiviilkohtumenetluses kohustuslik isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjades, maakohtule kohtu registri-, kinnistus- või maksekäsuosakonnast läbivaatamiseks edasi saadetud asjades ning notari tasust vabastamise, riigi õigusabi ja erinõude korras ärakuulamise asjades. Elatiseasjades ei ole digitaalse kohtutoimiku pidamine kodukorra järgi kohustuslik. Arvestades asjaolu, et digitaalse toimiku infotehnoloogilised lahendused ei võimalda täna pidada digitaalselt kõigile toimikule esitatavatele nõuetele vastavat toimikut, peavad kohtud hea tava kohaselt üldjuhul üksnes kodukorras nimetatud asjades digitaalset toimikut. Praegusel juhul on aga kohtunik otsustanud pidada digitaalselt loetelus nimetamata tsiviilasjas digitaalset toimikut ning see on oluliste puudustega. Kolleegium selgitab, et puudulik digitaalne toimik raskendab ringkonnakohtul kaebuse läbivaatamist ja nii maakohtu lahendi kui ka maakohtus läbiviidud menetluse kontrollimist ning võib viia asjas ebaõige lahendi tegemiseni. Nii on praeguses kohtuasjas digitaalselt peetav toimik nii kohtule nähtavas digitaalse toimiku koondvaates kui ka PDF-i ekspordituna oluliste puudustega, kuna osade dokumentide sisu ei ole neis nähtav ning osad dokumendid on kajastatud mitmekordselt. Digitaalses toimikus ei avane nt Harju Maakohtu
39. mai
40. a kohtuistungi protokoll (dtl 74). Digitaalse toimiku koondvaates kuvatakse tekst: „Antud faili ei ole võimalik kuvada. Failiga tutvumiseks palun laadige fail alla“ ning toimiku dokumentide pdf-dokumendis kuvatakse tekst „Faili sisu pole võimalik kuvada, sisuga tutvumiseks laadige see digitoimikust alla“. Samuti on kostja määruskaebus koos kaebusele lisatud tõenditega digitaalselt peetavas toimikus kolm korda (algusega dtl 120, 168 ja 208), tekitades segadust ja koormates toimikut ebamõistliku mahuga. Lisaks nähtub digitaalsest toimikust, et kostja määruskaebust edastav e-kiri on dtl 79, kuid sellele eelnev dtl 78 puudub. Samas järgneb sellele esimest korda toimikus sisalduv määruskaebus dtl
41. Selliselt jääb arusaamatuks, kas toimikus on veel dokumente (dtl 80–119), mis ei avane. Ringkonnakohtule ei ole teada, kas need puudused on tingitud dokumentide ekslikust sisestamisest Kohtute Infosüsteemi või digitaalse toimiku tehnilistest puudustest. Siiski juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kui toimikus puuduvad asjaga seotud dokumendid või need ei ole ajalises järgnevuses, ei ole maakohus pidanud toimikut TsMS § 56 lg-s 1 sätetatud nõuetele vastavalt ning on rikkunud kohtuasja lahendamisel menetlusõiguse normi. Maakohtul tuleb asjas menetlust jätkates toimiku puudused kõrvaldada.
42. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja menetlus jätkub maakohtus, määrab TsMS § 173 lg 3 II lause ning § 174 lg 6 järgi menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin 5