Obsah (13)

§ 33§ 1§ 31§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-9594 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.08.2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9594 Ts

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Jxxxx Kxxxxxx pärandvara pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 490 eurot ja kulude katteks 93,25 eurot, milledele lisandub käibemaks 116,65 eurot, kokku 699,90 eurot.
4. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb tasuda pankrotivara arvel. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele EE742200221013804535 AS-is Swedbank. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Uxxxx Kxxxxx esitas 03.07.2020 kohtule avalduse 20.01.2020 surnud Jxxxx Kxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Kersti Kaljula poolt välja selgitatud, et pärandvara väärtuseks on 0 eurot ja võlgnevused erinevate võlausaldajate ees on summas 10 302,68 eurot. Avaldaja on seisukohal, et pärandaja kohustused ületavad tema vara väärtuse ja palus kohtul välja kuulutada Jxxxx Kxxxxxx pärandavara pankroti. Kohus võttis avalduse menetlusse ja määras pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. Avaldaja teatas 17.07.2020, et ta on tasunud ära kohtu poolt määratud deposiidi. 21.07.2020.a määrusega määras kohus ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Vara Kaks arvelduskontot Coop Pank AS-is, mille konto jääk on 0 eurot. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole seisuga 21.07.2020 Jxxxx Kxxxxxx nimele registreeritud ühtegi kinnistut. Ajutise halduri hinnangul on registriandmed ebaõiged. Kinnistusraamatust nähtuvalt oli varasemalt Jxxxx Kxxxxxx nimele registreeritud korteriomand registriosa nr 1303440 asukohaga xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, eriomandi esemena eluruum nr
5. Jxxxx Kxxxxxxxomandas korteri 11.10.2012 abielu ajal hinnaga 2000 eurot. 14.05.2014 kinkisid Jxxxx Kxxxxxx ja tema abikaasa Lxxxx Kxxxxxx korteri Jxxxx Kxxxxxx emale Mxxxx Kxxxxxxxx. Nad hindasid tehingu väärtuseks 2000 eurot. Pärimisregistri andmetest nähtuvalt on Pärnu notar Marje Jürioja tõestanud 14.03.2017 pärimistunnistuse, mille järgi on JxxxxxKxxxxxx Mxxxx Kxxxxxx (surnud xxxxxxxxxx) vara pärijaks. Kinnistusraamatus on korteriomanikuks endiselt märgitud Mxxxx Kxxxxxx. Korteri tegelik omanik Jxxxx Kxxxxxxxon kinnistusraamatusse kandmata. Ajutisel halduril ei õnnestunud leida võrdlusandmeid korteri väärtuse hindamiseks. Maa-ameti tehingute andmebaasi kohaselt on korteri lähedases piirkonnas asuvate korteriomandite minimaalsed hinnad 5,89€/m2, keskmised 37,49€/m2 ning maksimaalsed 61,35€/m
6. Arvestades korteri kesist seisukorda, hindas ajutine haldur, et ruutmeetri hind jääb suure tõenäosusega alla keskmise ning korteri väärtus võib jääda vahemikku ca 452€-2875€. Arvestada tuleb seda, et korteris ei ole tehtud aastakümneid remonti, see asub trepikohas, mis on elanikest tühi ning tervikuna ei ole korteri asukoht hea. Samuti on korteriomandil majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees. Vara väärtus on ca 452-2875 eurot. Kohustused  Pandiga tagatud xxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu majandamiskulude nõue summas 434,19 eurot;  Bigbank AS-i nõue summas 3814,45 eurot;  Aktiva Finants OÜ nõue summas 702,44 eurot;  Creditreform Eesti OÜ nõue summas 374,83 eurot;  Telia Eesti AS-i nõue summas 139,36 eurot;  Elisa Teleteenused AS-i nõue summas 462,21 eurot;  Elektrum Eesti OÜ nõue summas 618,48 eurot;  TF Bank AB nõue summas 2285 eurot;  Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskus) nõue summas 229,98 eurot;  Tartu Linnavalitsuse nõue summas 40 eurot;  Swedbank AS-i nõue summas 19,58 eurot;  Coop Pank AS-i nõue summas 5,97 eurot;  Kohtutäitur Oksana Kutšmei nõue summas 1390,49 eurot;  Kohtutäitur Aive Kolsar nõue summas 452,02 eurot;  Kohtutäitur Jane Rumjantseva nõue summas 37,43 eurot;  Kohtutäitur Taive Peedosaar nõue summas 48,60 eurot. Kokku kohustused 11 055,03 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud tagasinõudmise aluseid. Haldur leidis, et pärandvara osas on välja kujunenud alaline maksejõuetus, mille põhjuseks on asjaolu, et Jxxxx Kxxxxxxxei ole oma igapäevaseid tulusid ja kulusid piisava põhjalikkusega läbi mõelnud, mistõttu on ta võtnud endale ülejõukäivaid laenu/järelmaksu jms kohustusi. Raskusi võlakohustuste nõuetekohase täitmisega võib täheldada juba hiljemalt
7. aastast. Ajutine haldur oli seisukohal, et korteriomandi müügist saadav summa suure tõenäosusega ei ole piisav ajutise pankrotimenetluse kulude tasumiseks, korteriomandiga seoses paratamatult jätkuvate massikohustuste (majandamiskulud) tasumiseks ning täismahus pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna avaldaja on tasunud kohtu deposiiti 800 eurot on siiski põhjendatud välja kuulutada Jxxxx Kxxxxxx pärandvara pankrot. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates avaldajate ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et Jxxxx Kxxxxxx pärandvara on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivalt täitmata kohustusi eelduslikult rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi 11 055,03 euro ulatuses. Pärandvara väärtus (korteriomand) on ca 452-2875 eurot, muu vara puudub. Korteriomandi täpne väärtus selgub selle müümisel. Korteriomandi müümine võib olla raskendatud, arvestades korteri asukohta ja seisukorda. Samas ei saa korteriomandi müümise raskendatus olla iseenesest aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks. Küll aga ei laeku suure tõenäosusega korteri müügist nii palju rahalisi vahendeid, et katta kõiki kohustusi ja rahastada pankrotimenetlust. Seetõttu esineb põhimõtteliselt pankrotimenetluse raugemise olukord ning pankroti ei oleks põhjendatud välja kuulutada. Avaldaja on aga maksnud kohtu deposiiti 800 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks, millest saab järeldada, et ta soovib pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti makstud summast on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Jxxxx Kxxxxxx pärandvara on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlust on võimalik läbi viia, mistõttu tuleb välja kuulutada Jxxxx Kxxxxxx pärandvara pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29.09.2020 algusega kell 15.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvitise määramiseks.

§ 23

lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 12,25 tundi. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt tema tegevusteks arvestatud tunnitasu 40 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Halduri tasu jääb alla

§ 23lg 3 sätestatud määra.

Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla

§ 23

lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 490 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri kuludeks kokku 93,25 eurot. Ajutise halduri tasule ja kuludele lisandub käibemaks 20%, s.o 116,65 eurot, kokku on tasu ja kulud seega 699,90 eurot. Ajutine haldur on taotlenud tasu ja kulude väljamaksmist avaldaja poolt makstud deposiidi arvelt. Väljamakse palus ajutine haldur teha büroole, kelle kaudu ta tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Samas ei saa kohus rahuldada ajutise halduri taotlust maksta välja tema tasu ja kulud deposiidi arvelt.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 2 on imperatiivne säte, mistõttu tuleb pankrotiavalduse rahuldamisel pankrotimenetluse kulud tasuda igal juhul pankrotivarast. Neid kulusid ei saa maksta deposiidist enne kui on selginud pankrotimenetluse lõpptulemus, eelkõige pärandvara realiseerimisest laekunud summad. Deposiidist saab teha väljamakseid menetluse lõpetamisel, kui puudub pankrotivara, mille arvelt saaks pankrotimenetluse kulusid kanda. Käesolevalt on olemas pankrotivara ning kohus ei lõpeta menetlust. Deposiidist väljamaksete tegemine võib kõne alla tulla menetluse hilisemas faasis. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ja kulud ajutisele haldurile summas 699,90 eurot tasuda pankrotivara arvel. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik