← Eesti

2-14-14796/54

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 16.06. 2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Exx Txxxxx kohustustest vabastamise menetlus Tsiviil

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 12.02.2015 kohtumäärusega, mis jõustus 17.03.
  2. Kohus on taotluse üle otsustamisel kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. 10. Kohus on ExxxTxxxxxxtaotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

11.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Exx Txxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik vanaduspensionär. Kohtule teadaolevalt tööd võlgnik viie aasta jooksul teinud ei ole, ka ei ole kohus teadlik mingitest lisatöödest. 12.

  1. Võlausaldajad arvestavad teiste asjaolude ning omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Nimelt on võlgnik pensionär ning tulenevalt tema east ei ole võimalik teha igasugust tööd või otsida lisatööd. 12.
  2. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

13.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud tema konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust 14.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused, mil peaks kohus keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.

  1. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on täitnud nõuetekohaselt kõiki temale kohustustest vabastamise menetluses kohalduvaid nõudeid, siis ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise taotluse otsustamine ei ole seotud nõuete rahuldamise ulatusega, vaid võlgniku seaduses sätestatud kohustuste täitmisega.
  2. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Exxx

Txxxx tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

17.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 18.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud ExxxTxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka ExxxTxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. xxxxt xxxxn on kohtule 28.04.2020 esitanud aruande ja loeb kohus

§ 172lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab Exxx

Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb ExxxTxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Exx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.