KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8595 Tsiviilasi A

) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49;
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4810, p 22;
7. mai
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20;
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25;
11. septembri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
13. Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri väljavõtetest külgneb avaldaja kinnistu Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistutega (kd I, lk 152, 153). Ühelgi nendel kinnistutest ei asu avalikult kasutatavat teed. Samuti ei vaidle menetlusosalised asjaolu üle, et avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
14. Lähtudes avaldaja taotlusest, puudutatud isikute seisukohtadest ja vaatlusel kogetust, tuleb käesoleval juhul kaalumisele neli alternatiivset juurdepääsuvarianti. Avaldaja taotleb juurdepääsu Xxxx teele üle Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute (alternatiiv I). Kohus märgib, et täiendavalt tulevad käesolevas asjas kaalumisele juurdepääsutee määramine avalikult kasutatavale Xxxx teele üle Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute (alternatiiv II) või üle Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute (alternatiiv III) või üle Xxxx, Xxxx, Külaselja tee, Xxxx ja Xxxx kinnistute (alternatiiv IV). Kohus märgib, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega (RKTKo 3-2-1-42-10 p 25).
15. Esimesena analüüsib kohus esimest juurdepääsu varianti, mille kohaselt juurdepääsutee läbiks Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistuid. Avaldaja leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et juurdepääs on seni 9 mööda kõnealust teed toimunud, kõnealuses kohas on tee juba olemas ning nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistute omanikke liigselt, kuivõrd läbib Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistuid krundi piirilt ning nimetatud kinnistute õuealad on piiratud aedadega. Xxxx kinnistut läbib tee läbi Xxxx kinnistu tööstuse osa, kus paiknevad suur angaar, masinapark, prügi ladestusala ja kaugel eemal aiamaa. Puudutatud isiku IV praegune saunamaja ja tulevane elumaja jäävad sealt teeosast kaugele ning avaldaja juurdepääsuteena seda osa kunagi läbima ei hakka. Puudutatud isikud I, II, V, IX ja X leiavad samuti, et juurdepääsu peaks määrama vastavalt alternatiivile I.
16. Puudutatud isikud III ja IV on seisukohal, et juurdepääsu ei peaks määrama vastavalt esimesele juurdepääsu variandile, kuivõrd puudutatud isikute III ja IV kinnistud on juba koormatud teeservituutidega seoses teiste kinnistutega, mis on eraldatud vanast suurest Xxxx kinnistust, mistõttu on liikluskoormus Xxxx ja Xxxx kinnistutel juba suur. Samuti märgivad puudutatud isikud III ja IV, et avaldaja taotletav juurdepääs möödub (elu)hoonete lähedalt Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistul. Xxxx kinnistul kulgeb tee kallihinnalise tehnika parkimisala ja angaari vahelt läbi, mida oleks vaja valvata, kuid see ei ole võimalik, kui kinnistut ei saa aiaga ümbritseda ja kinnistut läbivad võõrad inimesed. Puudutatud isik IV märgib, et riiklikult tunnustatud eksperdilt V Llt tellitud eksperthinnangu nr 0612-18 kohaselt väheneb Xxxx kinnistu turuväärtus avaldaja poolt eelistatud juurdepääsu seadmise korral vähemalt 24 000 euro võrra.
17. Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
18. aprilli
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16).
20. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu juhistest tuleb käesolevas asjas juurdepääsutee määrata avaldaja taotletud viisil, s.o esimese alternatiivi kohaselt üle Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute. Nimelt puudub asjas vaidlus, et avaldaja on üle Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute kulgeva tee enda kinnistule pääsenud aastakümneid, mis tähendab, et tegemist on pikaajalise tavaga. Samuti võtab kohus arvesse asjaolusid, mida kohus tuvastas 24.04.2019 toimunud vaatlusel. Nimelt ilmnes vaatlusel, et alternatiivi I läbiv tee on kruusakattega (II kd, lk 180-181), mis on autoga liiklemiseks sobilik. Teed, mida avaldaja oma kinnistule pääsemiseks kasutab, eraldab puudutatud isikute II ja III kinnistutel asuvatest hoovialadest aed, mis tähendab, et isegi, kui avaldaja juurdepääsuteel liikleb, ei sega ta puudutatud isikute II ja III privaatsust. Puudutatud isik I on kinnitanud, et juurdepääsutee ei läbi ka Xxxx kinnistu hoovi ega õueala (II kd, lk 7). Kõnealune juurdepääsutee kulgeks Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute servas ega takistaks puudutatud isikutel I-III kinnistute kasutamist. Tee möödub küll puudutatud isiku IV kinnistul asuva angaari kõrvalt, kuid tegemist on parkimisala ja abihoonega, mida kasutatakse sõidukite remondiks ja parkimiseks, mis tähendab, et auto möödumine ei riiva ebaproportsionaalselt hoovis viibivate inimeste privaatsust. Nimetatud tee puhul ei 10 peaks ei avaldaja ega puudutatud isikud I-IV tegema täiendavaid kulutusi, eemaldama rajatisi ega haljastust, kuna juurdepääsutee on praegusel hetkel olemas ning läbitav nii jala kui sõiduvahenditega. Kohtu hinnangul ei ole juurdepääsutee määramine üle puudutatud isikute I-IV kinnistute puudutatud isikutele I-IV ka põhjendamatult koormav. Puudutatud isikud I ja II on nõus juurdepääsu määramisega esimest juurdepääsu alternatiivi pidi üle nendele kuuluvate kinnistute.
21. Nähtuvalt kinnistusraamatu andmetest on puudutatud isik IV Xxxx kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud 12.11.2017, mis tähendab, et ajal, kui puudutatud isik IV kinnistu omandas, oli juurdepääsutee praegusel kujul juba olemas ning puudutatud isik IV oli teadlik, et avaldaja kõnealust teed oma kinnistule pääsemiseks kasutab. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et puudutatud isikute I, III ja IV kinnistutele on juba seatud teeservituudid naaberkinnistute kasuks avalikule teele juurdepääsu tagamiseks, mis Xxxx ja Xxxx kinnistute osas on seatud sama juurdepääsutee kasutamiseks, mida taotleb avaldaja. Samuti võtab kohus arvesse, et juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning kohtu hinnangul kaalub avaldaja huvi pääseda oma kinnistule ajaxxxxlist ning olemasolevat teed pidi antud juhul üles puudutatud isikute III ja IV huvi, et nende kinnistutel oleval teel ei suureneks liikluskoormus või puudutatud isiku IV huvi, et tema angaariesist ala ei läbitaks.
22. Kohus märgib seoses puudutatud isiku IV väitega, et Xxxx kinnistul olevat vara ei ole võimalik valvata, kui juurdepääs määratakse vastavalt alternatiivile I, et puudutatud isikul IV on võimalik soovi korral enda kinnistu aiaga piirata ning võimaldada avaldajale juurdepääs suletud värava kaudu. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik IV kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et puudutatud isikul IV ei oleks juurdepääsu määramisel üle Xxxx kinnistu võimalik enda vara kaitsmiseks kinnistut aiaga piirata, tagades seejuures avaldajale võimaluse värava avamiseks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus avaldajale kuuluva kinnisasja omanikule ning temalt kinnisasja külastamiseks nõusoleku saanud isikule on võimalik panna kohustus värv igakordselt sulgeda, on puudutatud isiku IV kinnistu turvalisus piisavalt ning mõistlikus ulatuses tagatud.
23. Järgnevalt põhjendab kohus, miks kohus ei pea võimalikuks juurdepääsutee määramist üle teise alternatiivi, s.o üle Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute. Asjas puudub vaidlus, et avaldaja praegu sellist teed oma kinnistule juurdepääsemiseks ei kasuta. Kohus tuvastas 24.04.2019 toimunud vaatlusel, et teise alternatiivina käsitletud juurdepääs antud hetkel liiklemist ei võimalda, kuivõrd Xxxx kinnistule on ehitatud aed eraldamaks õue ja parkimiskohti. Kohus tuvastas samuti vaatlusel, et Xxxx kinnistul asuva xxxx ületamiseks on ehitatud truup (II kd, lk 182), Xxxx kinnistult Xxxx kinnistu suunas viib pinnaskattega tee ning Xxxx kinnistult ja Xxxx kinnistult viib kruusaga täidetud tee Xxxx teeni (II kd, lk 177 pöördel). Kohus on eeltoodud asjaoludest tulenevalt seisukohal, et juurdepääsutee määramine üle teise alternatiivina toodud viisil ei ole põhjendatud, kuna kõnealuse tee kasutamiseks puudub viimastel aastakümnetel asjaxxxxline tava, see nõuaks tee parandamiseks tarvilike kulutuste tegemist ning lisaks tuleks eemaldada osaliselt Xxxx kinnistul olev aed ning haljastust. Täiendavalt võtab kohus arvesse asjaolu, et tegemist oleks pikema juurdepääsuteega, kui see, mis ületab Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistuid. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud juurdepääsutee määramine üle Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute. 11
24. Kohus märgib, et puudutatud isikud III ja IV on seisukohal, et juurdepääsu peaks avaldajale võimaldama Xxxx kinnistu omanik puudutatud isik II, kuivõrd Xxxx kinnistu on tekkinud Xxxx kinnistu jagunemise teel. AÕS § 156 lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156
25. lõikes nimetatud tingimustel. Kohus selgitab, et eelnimetatud sätte eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P V jt, lk 604). Kohus märgib, et antud juhul ei ole puudutatud isikud III ja IV kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et Xxxx kinnistu on tekkinud puudutatud isikule II kuuluva Xxxx kinnistu jagunemise teel. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on Xxxx kinnistu registriosa avatud 05.03.2003 kinnistamisavalduse alusel ning kinnistusraamatust ei nähtu, et tegemist oleks kinnistuga, mis oleks tekkinud mõnest muust kinnistust eraldamise teel. Täiendavalt märgib kohus, et AÕS § 156 lg 2 eesmärk on säilitada väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on avaldaja alati kasutanud juurdepääsu üle Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute viisil, milleks Xxxx kinnistu omanik puudutatud isik II on ka käesoleva menetluse raames nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul puudub alus kohustada puudutatud isikut II kohustada avaldajale võimaldama juurdepääsu muul alternatiivsel viisil.
26. Kohus on seisukohal, et juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud ka üle Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx (kolmas alternatiiv) või Xxxx, Xxxx, Xxxx tee, Xxxx ja Xxxx kinnistute (neljas alternatiiv). Kohus tuvastas vaatlusel, et Xxxx teelt ligipääs Xxxx kinnistule on piiratud tõkkepuuga ning tee on kruusakattega. Xxxx kinnistult Xxxx kinnistu suunas keerav tee on pinnastee, mida on osaliselt kruusaga kaetud (II kd, lk 184). Xxxx kinnistul käesoleval hetkel autoga liiklemiseks sobilikku teed ei ole, hoov on kaetud muruga ning juurdepääsu asukohas kasvab hekk (II kd, lk 185). Läbi Xxxx kinnistu juurdepääsutee määramisel läbiks see kinnistu hoovi otse keskelt ning riivaks tugevalt kinnistu omaniku privaatsust. Kohus on seisukohal, et juurdepääsutee määramine kolmandal ja neljandas alternatiivsel viisil ei ole põhjendatud, kuna nimetatud teede kasutamiseks puudub viimastel aastakümnetel asjaxxxxline tava, need variandid nõuaksid osaliselt uue tee xxxxmiseks tarvilike kulutuste tegemist, samuti tuleks eemaldada haljastust ja aed. Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning kohtu hinnangul ei kaalu puudutatud isikute III ja IV huvid üles avaldaja huve ega puudutatud isikute V-IX õigustatud ootust, et juurdepääsuteed ei rajata asukohta, kust see käeoleval hetkel ei kulge, olukorras, kus teises kohas on juba olemas reaalne tee, mida avaldaja saab oma kinnistule juurdepääsuks kasutada.
27. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee ületab ca 175 m ulatuses Xxxx kinnistut, seejärel ca 50 m ulatuses Xxxx kinnistut, seejärel ca 60 m ulatuses Xxxx kinnistut ja seejärel ca 46 m ulatuses Xxxx kinnistut. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 3,2 m. Seega asub juurdepääsutee ca 560 m² ulatuses Xxxx kinnistul, ca 160 m2 ulatuses Xxxx kinnistul, ca 192 m2 ulatuses Xxxx kinnistul ja ca 147 m² ulatuses Xxxx 12 kinnistul. Kokku on juurdepääsutee pikkus ca 331 meetrit ja pindala ca 1 059 m². Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
28. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
29. juuni
30. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-2717 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
31. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-21-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
32. Kohus on 05.12.2018 kirjas (II kd, lk 51-52) menetlusosalistele selgitanud, millistest põhimõtetest kohus lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu instruktsioonidest tasu kindlaks määramisel lähtub ning samuti on kohus selgitanud, et menetlusosalistel tuleb esitada täiendav arvamus, milline peaks olema juurdepääsutee määramisega kaasnev tasu, ning samuti tõendid, mis vastavaid seisukohti kinnitavad.
33. Käesoleval juhul on tasu suuruse osas avaldanud seisukohta avaldaja, kes on leidnud, et õiglane tasu oleks 10 eurot aastas, millele lisanduvad tee hoolduseks vajaminevad kulud vastavalt proportsioonile. Puudutatud isik IV on seisukohal, et õiglaseks tasuks puudutatud isikule IV on ühekordne hüvitis omandiõiguse riive eest summas 24 000 eurot, millele lisandub vähemalt 800 eurot aastas, mis kataks puudutatud isiku IV eeldatavad kulud lumekoristusele, liivatamisele ja tee üldisele korrashoiule. Puudutatud isikud I-III jätavad tasu suuruse kohtu otsustada. Seejuures on puudutatud isik I esitanud tõendi (II kd, lk 62) ning selgitanud, et Xxxx kinnistu maamaks
34. aastal oli alla 5 euro ning puudutatud isik II esitanud tõendi (II kd, lk 59), millest nähtuvalt oli Xxxx kinnistu maamaks
35. aastal 59,4 eurot.
36. Kohus on seisukohal, et kuigi kõik menetlusosalised ei ole tasu suuruse osas seisukohta ega tõendeid esitanud, tuleb puudutatud isikutele I-IV siiski tasu välja 13 mõista, kuna nad on avaldanud, et soovivad tasu väljamõistmist. Kohus märgib, et avaldajal tuleb puudutatud isikutele I-IV tasuda seoses maamaksu kuludega. Puudutatud isikud III ja IV ei ole esitanud tõendeid, millises summas nad enda kinnistute puhul maamaksu tasuvad, kuid asjas on tõendina esitatud Xxxx ja Xxxx kinnistute kohta väljatrükid maamaksu kohta (II kd, lk 59, 62). Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxxx kinnistul on maamaks 59,4 eurot ning kinnistu suurus 3 374 m2 ning Xxxx kinnistul on maamaks 59,56 eurot ning kinnistu suurus 3 872 m2, millest ilmneb, et maamaks nimetatud kinnistutel on 0,01 eurot/m². Võttes arvesse, et puudutatud isikute I-IV kinnistud asuvad vahetus läheduses, asub kohus seisukohale, et ka Xxxx ja Xxxx kinnistute puhul saab lugeda maamaksu suuruseks 0,01 eurot/m². Võttes arvesse, et juurdepääsutee ala hõlmab puudutatud isiku I kinnistul 160 m², puudutatud isiku II kinnistul 147 m², puudutatud isiku III kinnistul 560 m2 ja puudutatud isiku IV kinnistul 192 m2, tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsetel omanikel tasuda puudutatud isikule I kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele igaaastaselt maamaksuga seoses tasu 1,6 (160x0,01) eurot, puudutatud isikule II kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele iga-aastaselt maamaksuga seoses tasu 1,47 (147x0,01) eurot, puudutatud isikule III kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele iga-aastaselt maamaksuga seoses tasu 5,6 (560x0,01) eurot ning puudutatud isikule IV kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele iga-aastaselt maamaksuga seoses tasu 1,92 (192x0,01) eurot. Kokku tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul tasuda seoses maamaksudega 10,59 eurot aastas.
37. Puudutatud isik IV on avaldanud soovi, et avaldaja tasuks puudutatud isikule IV seoses omandiõiguse riivega 24 000 eurot, mis on summa, mille võrra Xxxx kinnistu turuväärtus avaldaja poolt eelistatud juurdepääsu seadmise korral väheneks. Puudutatud isiku IV hinnangul on selle summa näol tegemist rahaliselt hinnatava kasutuseelisega, mille avaldaja paratamatult omandab juurdepääsuga koormatava kinnisasja arvelt. Täiendavalt leiab puudutatud isik IV, et avaldajal tuleb puudutatud isikule IV tasuda 800 eurot aastas, mis kataks puudutatud isiku IV eeldatavad kulud lumekoristusele, liivatamisele ja üldisele korrashoiule. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku IV nimetatud tasu suurus on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 selgitanud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest (vt Riigikohtu
38. juuni
39. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 33). Hüvitise määramisel ei ole siiski õige lähtuda kinnisasja väärtuse väidetavast vähenemisest, nagu taotlevad P. Süda tn 9 korteriomanikud, vaid kinnisasja omanikele makstav perioodiline hüvitis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 tehtud määruse punktis 39 (teine lõik) selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
40. Kohus märgib, et antud juhul on puudutatud isik IV esitanud eksperthinnangu nr 0612-18, millest nähtuvalt väheneks Xxxx kinnistu turuväärtus Xxxx kinnistule juurdepääsu seadmisega üle Xxxx kinnistu 24 000 euro võtta (II kd, lk 93). Lähtudes eeltoodust Riigikohtu juhistest on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole õige lähtuda 14 puudutatud isikule IV hüvitise määramisel Xxxx kinnistu väärtuse väidetavast vähenemisest, vaid hüvitise määramisel peab kohus lähtuma juurdepääsutee kasutamisest saadavast kasutuseelisest ehk kulutustest, mida avaldaja on juurdepääsu määramisega üle puudutatud isikute I-IV kinnistute puudutatud isikute I-IV kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud.
41. Kohus märgib, et antud juhul ei ole puudutatud isikud I-IV välja toonud, milline on avaldaja poolt saadav kasutuseelis juurdepääsutee kasutamisel üle puudutatud isikute I-IV kinnistute. Samuti ei ole puudutatud isikud I-IV esitanud tõendeid, millist ilmneks, kas ja millises summas nad reaalselt seoses tee hooldamisega kulusid on kandnud. Puudutatud isik IV on hoolduskuludeks üksnes nimetanud 800 eurot. Kuna puudutatud isikud ei ole oma väidete kinnituseks asjakohaseid tõendeid esitanud, määrab kohus tasu lähtuvalt kohtupraktikast anaxxxxgsetes vaidlustes. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isikute I-IV õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuivõrd juurdepääsutee määratakse kohta, kus see ka juba varasemalt on asunud. Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja hakkaks juurdepääsu kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et nimetatud juurdepääsuteed kasutavad suures osas ka Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistute omanikud ning nende loal teised isikud. Kohus leiab, et olukorras, kus puudutatud isik IV ise kasutab juurdepääsutee alla jäävat ala samuti liiklemiseks, ei ole puudutatud isiku IV õiguste riive avaldaja poolt selline, mis tingiks puudutatud isikule IV iga-aastase hüvitise väljamõistmise summas 800 eurot. Samuti ei ole puudutatud isik IV asjas esitanud tõendeid, millest nähtuks, et puudutatud isiku IV poolt tee hooldamiseks kantavad kulud nimetatud teelõigul on 1600 eurot aastas, mis tähendaks, et avaldajal tekiks kohustus tasuda sellest pool, s.o 800 eurot. Kohtu hinnangul võiks sellises suuruses summa väljamõistmine tulla kaalumisele olukorras, kus puudutatud isik IV jääks juurdepääsutee tõttu ilma võimalusest oma kinnistule elamu ehitada, ta ei saaks ise hoovi üldse kasutada vms. Antud juhul selliseid puudutatud isiku IV huvisid väga intensiivselt riivavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kohus leiab, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ning antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses tee hooldamise kulude ja omandiõiguse riivega kokku 150 eurot, millele lisandub eelnevalt käsitletud maamaks, kokku 160,59 eurot (150 + 10,59). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata tasu suuremas summas, kuna kohtu hinnangul ei riiva juurdepääs puudutatud isikute I-IV huvisid väga intensiivselt ning puudutatud isikud I-IV ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid, millest ilmneks, et nad kannaksid juurdepääsutee alla jääva ala hooldamisega seoses suuremaid kulusid. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et nimetatud juurdepääsuteed kasutavad erinevates osades mitmed kinnisasjade omanikud ja nendelt nõusoleku saanud isikud. Samuti asjaoluga, et Saue vallavalitsuse esindaja on 27.08.2019 istungil avaldanud, et vald on valmis osal erateedest korraldama lumelükkamist, kui selleks on esitatud asjakohane avaldus.
42. Vastavalt juurdepääsutee mõõtmetele ja riive intensiivsusele jaguneb eelnimetatud hüvitis puudutatud isikute I-IV vahel selliselt, et puudutatud isikule I kuuluva kinnitu igakordsele omanikule tuleb tasuda 22,67 eurot, puudutatud isikule II kuuluva kinnitu igakordsele omanikule tuleb tasuda 20,82 eurot, puudutatud isikule III kuuluva kinnitu igakordsele omanikule tuleb tasuda 79,32 eurot ja puudutatud isikutele IV kuuluva kinnistu igakordsele omanikule tuleb tasuda 27,19 eurot. Seega tuleb avaldajal tasuda kokku puudutatud isikutele I kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 24,27 (22,67+1,6) eurot aastas, puudutatud isikutele II kuuluva kinnistu igakordsele 15 omanikule 22,29 (20,82+1,47) eurot aastas, puudutatud isikutele III kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 84,92 (79,32+5,6) eurot aastas ja puudutatud isikutele IV kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 29,11 (27,19+1,92) eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta
43. veebruariks.
44. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
45. Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Antud juhul ei kasuta avaldaja enda kinnisasja aastaringselt elamiseks, kuid isikule peab olema tagatud võimalus oma kinnistule pääseda ning sinna soovi korral esemeid transportida, seega on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, mitme ja milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema avaldajale tagatud igal ajal.
46. Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
47. Eeltooduga määrab kohus, et Xxxx kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx kinnistutel olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
48. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
49. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on 16 kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isikute I-IV nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Kohus kohustab puudutatud isikut III K Kt (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 560 m². Samuti kohustab kohus puudutatud isikut I H Li (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 160 m². Kohus kohustab puudutatud isikut IV H Na (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 192 m². Kohus kohustab puudutatud isikut II J Kit (isikukood xxxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 147 m². Asendada puudutatud isikute I- IV tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega.
50. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 7 000 eurot. 64.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Võttes arvesse, et kohus rahuldab avalduse juurdepääsutee määramise osas, tuleb jätta jõusse 19.06.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus kohustas puudutatud isikuid võimaldama juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt nr 11192 Xxxx kinnistule (registriosa nr xxxx) Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx), Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx), Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) ja Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kaudu läbi Xxxx kinnistu poolt tuleva tee osa Xxxx kinnistu omanikule ja tema pereliikmetele igat liiki mootorsõidukiga, jalgsi ja jalgrattaga ning kohustas puudutatud isikuid kõrvaldama mistahes takistused 19.06.2018 määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsu kasutamiseks ning 17 hoiduma uute takistuste seadmisest kuni tsiviilasjas nr 2-18-8595 lõpplahendi jõustumiseni. Menetluskulud 65.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele ning kohtumenetlus oli muuhulgas tingitud puudutatud isikute III ja IV soovimatusest võimaldada juurdepääsutee määramist mõistlikel tingimustel. Ülejäänud puudutatud isikud on käesolevas menetluses esindanud end ise ega ole menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 18