3-20-1570/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1570 Määruse kuupäev

1. august 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Virgo Pätsi esialgse õiguskaitse taotlus elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks RESOLUTSIOON Jätta Virgo Pätsi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Virgo Päts (taotleja) esitas Tartu Vanglale
3. juulil ja
4. augustil 2020 taotlused elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks.
5. Tartu Vangla kooskõlastas algselt
6. juulil 2020 taotleja
7. juuli
8. a pikaajalise kokkusaamise taotluse, kuidas tühistas kooskõlastuse
9. augustil 2020, kuna selgus, et täidetud ei ole vangistusseaduse § 25 lg-s 1 sätestatud nõuded.
10. Tartu Vangla jättis
11. augusti
12. a otsusega nr 6-23/902-2 taotleja
13. juuli ja
14. augusti
15. a taotlused rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole taotlejal pikaajalise kokkusaamise taotlustes märgitud isikuga ühiseid lapsi. Samuti ei väldanud isikute kooselu enne taotleja karistuse kandmise algust vähemalt kaks aastat.
16. Taotleja esitas Tartu Halduskohtule
17. augustil 2020 esialgse õiguskaitse taotluse elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks.
18. Tartu Vangla esitas kohtule
19. augustil 2020 esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid ning teatas, et taotlejat teavitati keelduvast otsusest suuliselt
20. augustil
21. Tartu Vangla
22. augusti
23. a otsuse nr 6-23/902-2 sai taotleja kätte
24. augustil
25. Taotleja ei ole vanglale vaiet esitanud. 3-20-1570 KOHTU SEISUKOHT
26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal.
27. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna taotleja ei ole veel pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise peale vaiet esitanud, kohtumenetluses ei ole esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvat kaebust ning seega ei toimu taotlusega seoses vaide- ega kohtumenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
28. Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, siis jätab kohus Virgo Pätsi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
29. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui kohus vaataks esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, ei kuuluks see tõenäoliselt rahuldamisele. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist. Sellest põhimõttest kõrvalekaldumist saaks õigustada vaid ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ning kaasneda ei tohiks ka avalike huvide või kolmandate isikute õiguste olulist kahjustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
30. septembri
31. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19 ning nt
32. juuni
33. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 24). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et taotlejale tuleneksid pikaajalise kokkusaamise lubamisest keeldumise otsusest pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, millest tuleneks ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti on kaheldav, et taotleja suhe taotluses märgitud isikuga saaks põhivaidluse menetluse kestel pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisel pöördumatult kahjustada. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2