lg 4 alusel pöörata täitmisele Alar Kuslapile Tartu Maakohtu 09.03.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1398 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Alar Kuslapile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1
lg 1 järgi ja karistuseks mõistaetud 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Alar Kuslapi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30.11.2019, s.o 2 päeva vangistust, karistusaja hulka. Alar Kuslapi kandmata karistus oli 6 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati mõistetud karistusest koheselt täitmisele 1 kuu vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel vangistuse ülejäänud osa 5 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Alar Kuslap 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 2 alusel kohustati Alar Kuslapit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja
lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Alar Kuslapi kriminaalhooldus algas 25.03.2020 ja lõppeks 09.09.2021. Kriminaalhooldusametnik esitas 27.07.2020 kohtule erakorralise ettekande Alar Kuslapi kohta, sest isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati hooldusalusel alkoholijoove 09.06.2020 registreerimisel ning talle tehti hoiatus. Isikul tuvastati uuesti alkoholijoove 14.07.2020 tema kodus. Hooldusaluse sõnul tarvitas ta alkoholi koos tuttavaga. Ametnik tutvustas võimalust pöörduda alkoholisõltuvusravile, kuid süüdimõistetu ei soovi seda. Lisaks soovisid ametnikud Alar Kuslapit tema kodus kontrollida 08.07.2020, kuid teda ei olnud kodus ja ta andis telefoni teel oma asukoha kohta segast informatsiooni. Sellega rikkus Alar Kuslap
lg 1 p 3 sätestatud nõuet alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja talle tehti teine hoiatus. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus toitmisele, sest Alar Kuslap ei ole motiveeritud oma käitumist muutma ja kuna alkoholi tarvitamine on olnud tema kuritegeliku käitumise põhjuseks, siis säilib oht uue kuriteo toimepanemiseks. Kohtuistungil 17.08.2020 ei osanud Alar Kuslap oma käitumise põhjuseid ja tagamaid selgitada. Ta on teadlik sellest, et ta ei tohi alkoholi tarvitada. Süüdimõistetu ei ole valmis vangistust kandma minema, kuid ei oska ka olukorrale muud lahendust pakkuda. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Kristi Soomelt, kes selgitas, et isikule on tehtud kaks hoiatust alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ja kontrollile mitteallumise pärast. Talle on tutvustatud programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid hooldusalune ei ole selles osalemisest huvitatud. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. KOHTU SEISUKOHT
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Alar Kuslapi õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Sellest tulenevalt määras kohus talle katseajaks lisakohustused, et tegeleda põhjustega, mis viisid ja võivad edaspidi viia õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu lisakohustuste täitmisega toime tulnud, hooldusalusel on tuvastatud alkoholijoove. Probleeme on esinenud ka käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuetega, s.o kriminaalhooldaja kontrollile allumisega. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.