(äriseadustik) § 166 lg 1 kohaselt osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
lg 3 järgi võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse 3 esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
lg 3 on teabe saamise või dokumentidega tutvumise võimaldamise nõude eelduseks, et osanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumist ühingult.
lg 3 ei välista siiski osanikul oma esialgse ühingule esitatud nõude kohtule esitatud avalduses täpsustamist, kui sellega ei laiendata nõutava ulatust. Kohus tuvastab 17.06.2019 teabenõude alusel, et avaldaja nõudis puudutatud isiku juhatuselt 17.06.2019 järgmist: „edastada mulle info Pharma Group Baltic OÜ jooksva rahalise seisu kohta, mis annab mulle võimalust veenduda, et pakutav tehing on kasulik: - eeldatavad dividendid ja nende väljamaksmise kuupäev, 2018 aasta eest; - äriühingu pangakonto väljavõte, ajavahemikul 01.01.2019 – 17.06.2019; - rahajääk äriühingu kontol ja äriühingu kassas 17.06.2019; - äriühingu bilanss ja kasumiaruanne 17.06.2019; - info debitoorse võlgnevuse kohta 17.06.2019; - äriühingu materiaalsede põhivara nimekiri 17.06.2019; - projektide nimekiri, ajavahemikul 01.01.2018 – 17.06.2019 koos maksmise ja tööde lõpetamise staatusega.“
lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isik vaidleb vastu konto väljavõtte esitamisele, märkides, et see sisaldab klientide nimesid, maksete summasid ja selgitusi, mis võimaldab avaldajal taasesitada konfidentsiaalset teavet. 4 Klientidega on konfidentsiaalsuse lepingud, mis keelavad projektidega seotud informatsiooni avaldamise. Samuti võib avaldaja, saades klientide andmed, klientidega puudutatud isiku maine rikkumiseks kontakteeruda. 8. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku märgitu olulise kahju tekkimise ohu kohta seoses konto väljavõtte tutvumiseks esitamisega ei ole veenev. Kohus selgitas 23.12.2019 e-kirjaga puudutatud isikule, et
lg 2 alusel teabe andmisest keeldumise õigus saab olla juhul, kui kahju tekkimise oht on reaalne ning võimalik kahju oluline. Kohus tegi puudutatud isikule ettepaneku täpsustada ja tõendada, milline kahju võib tekkida seoses väidetavate lepingute rikkumistega, mis näevad ette konfidentsiaalsuskohustuse ning konkreetselt milliste andmete avaldamine ei ole lepingute järgi lubatud. Täpsustusi ja tõendeid kahju võimaliku ulatuse kohta seoses konfidentsiaalsuskohustusega puudutatud isik ei esitanud. Puudutatud isiku väidetu selle kohta, kuidas avaldaja võib hakata puudutatud isiku mainet kahjustama, edastama konto väljavõttest nähtuvat konkurentidele või hakata otsima andmeid kaebuste esitamiseks, on oletuslik ja meelevaldne. Nimetatut ei saa järeldada üksnes asjaolust, et osanikel on tekkinud erimeelsused. Osanikul, saades ühingult teavet, on tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 32 kohustus kasutada seda heauskselt ja mitte ühingu huvide vastaselt, ning vastavat kohustust rikkunud osanik vastutab ühingule tekkiva kahju eest. Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avaldus on esitatud puudutatud isikule kahju tekitamise eesmärgil ning ilmselt ebamõistlik oleks avaldajalt kui puudutatud isiku osanikult sellist eesmärki ka eeldada. 9. Puudutatud isik on avaldusele täiendavalt vastu väitnud, et avaldaja soovib tutvuda dokumentidega, et hinnata oma osa väärtust, kuid kõigi nõutavate dokumentidega tutvumine ei ole selleks vajalik. Kohus leiab, et vastuväide ei ole asjakohane, kuna tulenevalt
lg 1 on osanikul eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega ning seadus ei kohusta osanikku teabe saamiseks oma õigustatud huvi põhistama. 10. Puudutatud isik on välja toonud, et nõutavat projektide nimekirja ajavahemiku 01.01.2018 – 17.06.2019 kohta koos maksmise ja tööde lõpetamise staatusega ei ole tal koostatud ning sellise nimekirja koostamise kohustust tal ka seaduse ega põhikirja järgi ei ole. Riigikohus on lahendis 2-16-3492 (p 14.2-14.3) selgitanud, et
lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Osaühingut ei saa kohustada koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks. Niisugune nõue ei ole
lg 1 järgi võimalik, kuna viidatud sätte järgi saab nõuda üksnes dokumente, mis ühingul olemas on. Kohus leiab, et avaldaja ei ole käesoleval juhul põhistanud, et puudutatud isikul oleks tegelikult nõutav projektide nimekiri koostatud, kuigi puudutatud isik ise väidab vastupidist. On usutav, et koostatud ei ole dokumenti, mille koostamise kohustust ei ole. Väide, et nõutud dokument on lihtsalt nimekiri, mille saab esitada tabeli vormis, ei ole asjakohane. Asjaolu, et dokumenti on lihtne koostada, ei seondu sellega, kas dokument on koostatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.