KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-6064 Tsiviilasi A M’i hagi Malerba OÜ vastu kah

197 sätestab, et kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

§ 423

lg 1 p 12 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

1. Kohus on menetluskulude tagatise suuruse (1 875 eurot) kindlaks määranud 28.01.2020 määrusega ja kohustanud hagejat tasuma seda ühes osas (ühe maksena) hiljemalt 14 päeva jooksul alates maakohtu määruse jõustumisest. Määrus on läbinud määruskaebemenetluse ja jõustunud 09.03.
2. Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks tagatist tasunud, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata. 12.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Hageja on palunud jätta menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, kuivõrd vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja viitab sealjuures enda raskele haigusele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine aluseid

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

13.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138lg 1 kohaselt on 2

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt RKTKm nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtuväliste kulude osas. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kostja palub hüvitada õigusabikulud seoses järgmiste toimingutega: 11.12.2019 taotluse koostamine menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja selleks tõendite kogumine (3,2 tundi); hageja 10.02.2020 määruskaebusega tutvumine ja sellele kohtu 19.02.2020 kirjas nõutud 26.02.2020 vastuse koostamine (2 tundi); hageja 20.03.2020 taotlusega tutvumine ja sellele 23.03.2020 seisukoha koostamine (1 tund).
2. Kohtu hinnangul on kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabile kulutatud aeg oleks põhjendamatult suur. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
3. Hageja leiab, et kostjal ei saa menetluskulude tagatise nõudmisel tekkida õigusabikulusid enne hagile sisulise vastuse koostamist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tagatise taotluse koostamine on samuti advokaadi töö. Sealjuures on kohtu hinnangul tegu sedavõrd spetsiifilise tsiviilkohtumenetlusliku taotlusega, et on õigustatud selle koostamiseks advokaadi õigusabi kasutamine. Täiendavalt märgib kohus, et ka väljakujunenud kohtupraktikas on aktsepteeritud menetluskulude tagatise taotluse ja selle rahuldamisel esitatud määruskaebusele vastuse koostamiseks kasutatud õigusabi kulude eest kostja kasuks menetluskulude väljamõistmist.
4. Kohtupraktikas ei ole kujundatud välja ühtset seisukohta, et taotluse rahuldamata jätmisel või osalisel rahuldamisel peaks jätma vastava taotluse koostamise kulud täielikult või osaliselt välja mõistmata. Menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse rahuldamine/rahuldamata jätmine on kohtu diskretsioon, milles kohtul on ulatuslik kaalutlusruum. Vastavat taotlust esitades on pooltel väga raske ette näha, kas ja millises mahus kohus selle rahuldab. Seetõttu oleks ebamõistlik jätta taotluse osalisel rahuldamisel kostja ilma õigusabile kulunud raha hüvitamisest menetluskulude näol. Ühtlasi märgib kohus, et isegi juhul, kui kostja oleks esitanud menetluskulude tagatise saamiseks taotluse täpselt sellises summas nagu kohus selle rahuldas, ei oleks selle koostamisele ilmselt kulunud vähem aega ja see ei oleks mõjutanud vastavale toimingule kulunud menetluskulude suurust.
5. Kostja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel kostja poolt märgitud ulatuses on kohtu hinnangul arvestades dokumentide sisukust ja mahtu, põhjendatud. 3

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4