Obsah (10)

§ 5§ 230§ 231§ 277§ 238§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

2-18-12684 KOHTUOT SUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020.a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12684 Tsiviilasi OÜ ESTR

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.

1. OÜ ESTROSS (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotihaldur Jüri Truuts (edaspidi hageja) esitas 26.08.2018 Harju Maakohtusse hagi X X´i (edaspidi kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega kahju tekitamises võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 13.07.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-5527 välja võlgniku pankrot ja hageja nimetati pankrotihalduriks. Hageja poolt väljaselgitatud andmete kohaselt on kostja kui võlgniku juhatuse liige sõlminud 27.08.2013 võlgniku nimel lepingu, millega võlgnik võttis kohustuse võõrandada võlgniku laos hoitav kolmanda isiku AS x (edaspidi X) vara (edaspidi vara) ja tasuda selle eest X-le 120 675 eurot, samal ajal kui hoiustatava vara väärtus oli sel ajal mitte rohkem kui 50 000 eurot. Nimetatud vara (laojääki) võlgnikul võõrandada ei õnnestunud ja võlgnik pidi X-i suhtes kohustuse täitmiseks võõrandama oma kinnisasja ja selle arvelt tasuma võetud kohustuse. Võttes võlgnikule kohustuse tasuda vara eest oluliselt rohkem kui oli selle tegelik turuväärtus, tekitas kostja võlgnikule kahju vähemalt 70 675 eurot, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. II Kostja vastuväited 2.
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja väide X vara (laojäägi) hariliku väärtuse kohta mitte rohkem kui 50000 eurot on tõendamata. Tegelikult oli vara väärtus vähemalt 120675 eurot, millise summa on võlgnik X-le laohoone võõrandamisega ka hüvitanud. Seega mingit kahju kostja poolt võlgniku nimel X-ga sõlmitud 27.08.2013 lepingu täitmise tagajärjel võlgnikule ei ole tekkinud ega tekitatud. III Kohtuotsuse põhjendused 3.
3. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad ning tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab hagi tuleb jätta rahuldamata. 3.
4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub võlgniku varast pankrotivara; p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 54¹ lg 1 esimese lause kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Hageja kui võlgniku pankrotihaldur on esitanud nõude kostja vastu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju väljanõudmiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-113-16 selgitanud (p 28 kolmas lõige), et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes (vt Riigikohtu
5. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33). Arvestades äriühingu ja juhatuse liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kolleegiumi arvates 2 2-18-12684 äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt nt Riigikohtu 15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19). 3.
6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Riigikohtu lahendis 2-17-1725 on selgitatud (p 11), et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu 24.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13). 3.4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning poolte poolt vaidlustamata asjaolude (

§ 231

lg 2 ja 4) alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) 01.08.2011 lepingu kohaselt sõlmisid võlgnik (mida esindas võlgniku juhatuse liikmena kostja) kui hoiule võtja ja X (mida esindas juhatuse liikmena Z Z) kui tellija lepingu, millega X andis ja võlgnik võttis hoiule hoiustamiseks aadressil z kaubad, mille kirjeldus, kogus ja kvaliteet määratakse vastavalt tellija poolt esitatud dokumentatsioonile iga kaubapartii kohta eraldi kauba vastuvõtu aktidega, mis on lepingu lahutamatuks osaks (I k tl 6, 22); 2) 01.09.2011 akti nr 1 kohaselt 01.08.2011 lepingu juurde võttis võlgnik hoiule 22 nimetust detaile 39 tk (I k tl 6, pöördel, 22, pöördel); 3) 27.08.2013 X ja võlgniku vahel sõlmitud lisakokkuleppe kohaselt 01.08.2011 lepingu juurde kohustus võlgnik hoiule võetud kaubad kolme aasta jooksul (kuni 27.08.2016) müüma ja maksma tellijale nende eest 120675 eurot, selle kohustuse rikkumise korral kuni 27.08.2016 võõrandama tellijale võlgnikule osalise omandiõiguse alusel kuuluva laoruumi aadressil z Tallinn; 27.08.2013 lisakokkuleppe juurde kuuluva 27.08.2013 akti nr 1 kohaselt on detailidele (22 nimetust 39 tk) lisatud hinnad (alates 75 eurot kuni 18000 eurot) kogumaksumusega 120675 eurot (täiendav kokkulepe I k tl 7, pöördel, 23-24); 4) Võlgnikule on kuulunud 21876/240680 osa kaasomandist z, registriosa z; alates 02.11.2016 uueks kaasomandi osa omanikuks X z OÜ (reg nr z, juhatuse liige M Z); ostuhinnaks 120675 eurot; vastavalt lepingule ostuhinda ei tasutud, kuna võlgnikul oli X Z OÜ ees kohustus 120675 eurot, millise nõude omandas X Z OÜ 05.01.2016 nõude loovutamise lepingu alusel AS-lt x, kustutatud äriregistrist 13.04.2016 (võlgniku ajutise halduri aruanne I k tl 44-49, AS x e-äriregistri teabesüsteemi väljavõte I k tl 92-94). 3 2-18-12684 5) 13.07.2018 kuulutati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-18-5527 välja võlgniku pankrot ja hageja nimetati pankrotihalduriks. 4.

1. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja poolt võlgniku nimel X-ga 27.08.2013 lisakokkuleppe sõlmimisega ja selle täitmisega on võlgnikule tekitatud kahju 70675 eurot, st kas X poolt võlgnikule realiseerimiseks antud kauba väärtus oli 120675 eurot (nagu 27.08.2013 lisakokkuleppe ja akti nr 1 kohaselt) või mitte rohkem kui 50000 eurot, nagu leiab hageja (120675-50000=70675). Hageja hinnangul kinnitab tema väidet, et vara väärtus ei ületanud 50000 eurot, võlgniku endise osaniku ja juhatuse liikme V Vi 2018.a. e-kirjavahetus Vene Föderatsiooni äriühingu OOO CCC (edaspidi CCC) töötaja S Aiga, kelle e-kirjale lisatud CCC asepresidendi E H nimelt koostatud, kuid allkirjastamata 22.08.2013 pakkumise nr 228/2013 kohaselt vastuseks X päringule turbokompressorite varuosade müügi kohta (so täpselt sama vara, mis on võlgniku ja X 27.08.2013 lisakokkuleppe esemeks), nõustus CCC vara ostma hinnaga 40300 eurot, sealjuures on CCC hinnanud, et paljud varuosad on ilmselt väärtusetud, kuna laevu, millel need oleksid kasutusel, ei ole praktiliselt järele jäänud, samuti osadele vara positsioonidele ei ole CCC väärtust määranud, kuid hageja hinnangul ei saa need olla palju kallimad, kuid need varuosad, millele CCC on varuosad määranud (e-kirjavahetus ja CCC pakkumine I k tl 25-28). Lisaks nähtub ettevõtja G P 01.08.2013 kirjast OÜ-le S, et analoogilise kauba hinnad on oluliselt madalamad kui võlgniku ja X 27.08.2013 lepingus (II k tl 7, 19). 4.
2. Kostja väidete kohaselt kinnitavad tema seisukohta, et vara väärtuseks oli vähemalt 120675 eurot järgmised tõendid: 1) x OÜ õiend, et laeva varuosade turuväärtus vastavalt 27.08.2013 aktile vastas sellise vara 2013.a. kehtinud hindadele (I k tlk 85-87); 2) AS x õiend, et laeva varuosade turuväärtus vastavalt 27.08.2013 aktile vastas 2013.a. hindadele ning et juhul kui leidub antud seadmete soetamisest huvitatud laevaomanikke ning võttes arvesse et need saab kohe välja saata, võib osade hind olla ka märkimisväärselt kõrgem (I k tl 88-90); 3) CCC 20.05.2019 vastuse kohaselt kostja lepingulise esindaja 22.04.2019 järelepärimisele on CCC turbo-kompressoriseadmete valmistajatehase koduvaluuta Šveitsi frank (CHF) ning 27.08.2013 seisuga oli CCC varustuse ühiku väärtus Šveitsi frankides lõpptarbija jaoks tingimustel „CIP-mistahes rahvusvaheline lennujaam“ (Incoterms 2010) 27.08.20133 aktis nimetatud 13 (CCC) toote osas kokku 351160 CHF = 312086,74 eurot (I k tl 140-147). Seonduvalt hageja poolt esitatud tõenditega, mis väidetavalt pärinevad CCC-lt, väidab kostja, et need on võltsitud ja kohus ei tohiks nendega otsuse tegemisel arvestada (

§ 277

). Kostja osutab, et X endine juhatuse liige Z Z ei ole kunagi pöördunud laeva varuosade müügi päringuga CCC poole ega ole saanud CCC-lt mingeid pakkumisi (M.Zi e-kirjad ja õiend I k tl 91, 95). Samuti on CCC vastuseks kostja lepingulise esindaja pöördumisele 29.04.2019 vastanud, et S A ja E H ei olnud seisuga 22.08.2013 CCC töötajad ning seega väidetav 22.08.2013 pakkumine nr 228/2013 ei saanud tulla CCC-lt, kuna antud isikud ei töötanud sel kuupäeval CCC-s (I k tl 131-139). 4.7. Kohus asub tõendite hindamise tulemusena seisukohale, et hageja ei ole kostja poolt võlgniku nimel 27.08.2013 lisakokkuleppe sõlmimisega ja selle täitmisega võlgnikule kahju tekitamist 70675 eurot tõendanud. Kuigi kohtul puudub alus tõsikindlalt järeldada, et hageja poolt esitatud 2018.a. e-kirjavahetuse S Aiga ja sellele lisatud 22.08.2013 nr 228/2013 CCC pakkumise puhul (I k 25-28) on tegemist

§ 277

lg 1 mõttes võltsinguga, on kohtu hinnangul nende tõendite usaldusväärsus igal juhul küsitav. Kohus võtab siinkohal arvesse, et 22.08.2013 CCC esindaja E H nimelt koostatud pakkumise puhul on tegemist vaid dokumendi projektiga (see on allkirjastamata), lisaks ei olnud S A ega E H 22.08.2013 seisuga CCC töötajad (CCC õiend I k tl 137-138), samuti on X endine juhatuse liige Z Z kinnitanud, et ei ole kunagi pöördunud laeva varuosade müügi päringuga CCC poole ega ole saanud CCC-lt mingeid pakkumisi (I k tl 91, 95). Kohus võtab arvesse ka hageja poolt ekspertfirmana pakutud Brand Deutschland GmbH esindaja A K osutust, et 27.08.2013 aktis nimetatud vara turuväärtust võib tagantjärele kõige pädevamalt hinnata eeskätt tootjatehas CCC ise (II k tl 67). 4 2-18-12684 Seega kohus leiab, et võlgniku ja X 27.08.2013 lisakokkuleppe ja selle lisaks oleva akti nr 1 esemeks oleva vara (laeva varuosad) väärtuse hindamisel on kõige usaldusväärsemaks tõendiks kostja poolt esitatud 20.05.2019 CCC hinnang, millest nähtuvalt oli 27.08.2013 aktis nimetatud CCC toodete väärtus sel aja seisuga 312086,74 eurot (I k tl 145-146). Nimetatud hinnanguga on kooskõlas ka kostja poolt esitatud x OÜ ja AS x arvamused (I k tl 85-90). Hageja poolt esitatud ettevõtja G P 01.08.2013 kirja/pakkumise osas OÜ-le S (II k tl 7, 19) kohus leiab, et tegemist võib olla küll analoogilise kaubaga (laeva turbokompressorite varuosad), kuid selle nomenklatuuri osas otsest kokkulangevust 27.08.2013 aktis nimetatud varaga ei nähtu, mistõttu puudub ka võimalus teha järeldusi/võrdlusi 27.08.2013 aktis nimetatud vara väärtuse osas. Kokkuvõttes kohus leiab, et hageja väide kostja poolt võlgniku nimel X-ga 27.08.2013 tehingu sõlmimisega ja selle täitmisega hooletuse tõttu võlgnikule kahju tekitamisest (vara väärtuse ebaõige hindamise tulemusena) on tõendamata. 4.8. Kohus märgib täiendavalt, et lisaks hageja nõuet kinnitavatele/ümberlükkavatele tõenditele on pooled esitanud tõendeid, mis peaksid põhjendama /ümberlükkama hageja poolt menetluse käigus esitatud väidet, et tegelikult on nii hageja nõude aluseks olev võlgniku ja X vaheline 27.08.2013 tehing kui ka sellele eelnev 01.08.2011 tehing fabritseeritud, st koostatud ja allkirjastatud kostja initsiatiivil võlgniku ja X esindajate poolt tagantjärele, takistamaks võlgniku endisel osanikul ja juhatuse liikmel V Vil saada võlgnikult hüvitist oma osaluse eest võlgnikus osa kapitalis. Nii on hageja esitanud väite, et tegelikult sõlmiti 01.08.2011 kuupäeval laeva varuosade hoiuleping mitte võlgniku ja X vahel, vaid võlgniku ja Leedu äriühingu UAB x vahel ning sellele eelnevalt oli vara omanikuks Läti äriühing SIA x, kelle poolt saadeti varuosad võlgnikule, kusjuures CCC tegi ostupakkumisi nii UAB-le x kui ka SIA-le x (võlgniku ja UAB x vaheline leping I k tl 104-105, 115-116, II k tl 8-9; 14.07.2011 CCC kirja/hinnapakkumine UAB-le x ja V.Vi kirjavahetus I k tl 161-163; 15.01.2009 CCC kirja/hinnapakkumine SIA-le Rx Service II k tl 6, SIA x Service 30.08.2011 saatekiri võlgnikule II k lk 9 pöördel, 18). Seega, lähtudes hageja poolt esitatud väidetest, et võlgnik võõrandas oma vara (kaasomandi kinnisasjast) võlgniku ja X vaheliste 01.08.2011 ja 27.08.2013 fiktiivsete lepingute alusel, ei piirduks kostja poolt võlgnikule tekitatud kahju mitte summaga 70675 eurot, vaid see ulatuks kogu 27.08.2013 tehingu väärtuseni 120675 eurot. Vaidlustamaks hageja poolt esitatud väiteid ja tõendeid on kostja omakorda esitanud tõenditena 17.06.2019 järelepärimise UAB x poole ja 19.06.2019 UAB x vastuse (I k tl 153-158), CCC 06.09.2019 vastuse CCC 14.07.2011 kirja kohta (I k tl 179-180), UAB x õiendi hinnapakkumisest CCC poolt (I k t 181-183), A.Xi 06.11.2008 kuriteoteate täienduse (I k 183-184), 03.11.2008 ekspertiisi akti (I k 185), Põhja Politseiprefektuuri teate kriminaalmenetluse alustamise kohta (I k tl 186), Põhja prefektuuri prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I k tl 187), Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I k tl 188-193), R K ja N N seletused (I k tl 194-197); kostja järelepärimise ja CCC vastuse SIA-le x Service 15.01.2009 adresseeritud kirja kohta (II k tl 30-31), riiklikult tunnustatud eksperdi A V eksperthinnangu tsiviilasjas 2-13-10879 (II k tl 32-42), V.Vi e-kirjad R.K , R Vi . A.L (II k tl 42-45). 4.9.

§ 238

lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui (p 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muuhulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendiga arvestamata. Tõendi võib selle hindamisel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus märgib, et on tulenevalt hagi nõudest ja asjaoludest (

§ 5

lg 1) lähtunud asja läbivaatamisel eeldusest, et võlgniku ja X vahelised 01.08.2011 ja 27.08.2013 tehingud on kehtivad (hageja 5 2-18-12684 nõudeks on tehingute sõlmimise ja täitmise tulemusena võlgnikule tekitatud kahju 70 675 eurot (120675-50000)). Kohtu hinnangul ei oma sellisel juhul tähtsust küsimus, kas võlgniku ja X vahelised 2011 ja 2013 lepingud on allkirjastatud tegelikult sel ajal kui dateeritud või tagantjärele. Nimetatud tehingute võltsitus võiks omada asjakohasust ja tähtsust vaid sellisel juhul, kui hageja nõudeks oleks kahju tuvastamine kogu 27.08.2013 lisakokkuleppe ja selle lisas ettenähtud vara väärtuse ulatuses 120675 eurot, millist nõuet aga hageja ei ole esitanud. Hageja on 14.01.2020 eelistungil selgitanud, et kahtlus võlgniku ja X vahel sõlmitud lepingute võltsituse kohta tekkis tal alles peale hagi esitamist, millele vahetult eelnevalt oli möödunud juhatuse liikme vastu esitatava hagi aegumise tähtaeg. Samas on täiendavate nõuete esitamine seotud kostja poolt võimalike aegumise vastuväidetega, samuti võiks juhul, kui hageja peaks vaidlustama 27.08.2013 tehingu kehtivust ja arvestama kahjunõuet kogu tehingu summast 120675 eurot, kostja asuma väitma, et tegemist on hagi muutmisega ega anna selleks nõusolekut (II k tl 47-48). Kuivõrd hageja pole oma nõuet kostja vastu suurendanud, lähtub kohus hagi läbivaatamisel eeldusest, et võlgniku ja X vahelised 01.08.2011 ja 27.08.2013 tehingud on kehtivad, mistõttu asjaolu, et vastavad lepingud võivad olla koostatud ja allkirjastatud tagantjärele (nn intellektuaalne võltsitus), ei vaja tõendamist. Seetõttu kohus leiab, et punktis 4.8. nimetatud poolte täiendavad tõendid ei ole asjakohased ja kohus jätab nendega arvestamata (

§ 238lg 1 p 1).

4.10. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. V Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 5.2.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

5.3.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6