Obsah (5)

§ 184§ 73§ 68§ 83§ 191

1-20-4723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. augustil 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-4723 (19230101001) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Raigo Aas Süüdistatav Amadou Fatty – isikukood 38110100087, elukoht xxx, xxx keel (valdab xxx keelt), xx kodanik, xxx, töökoht xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Amadou Fatty

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Amadou Fatty ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2019.a, s.o 1 päev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Amadou Fattylt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 1 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 1107 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1166,40 eurot riigituludesse. Kohustada Amadou Fattyt tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 311,11 eurot. Menetluskulud kogusummas 3733,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Amadou Fatty, kriminaalasi 1-20-4723, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - pakendid (PPA asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Amadou Fattyt süüdistatakse ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, mis tekitab narkojoobe enam kui 10 inimesele) narkootilise aine kanepi käitlemises. Nii hoidis Amadou Fatty eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kanepit enda elukohas xxx kuni 04.11.2019.a kellani 10:48, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus politseiametnikud leidsid ja võtsid ära kokku 50,65 grammi kanepit: - 2 suuremat fooliumist pakendit, milles esimeses oli 28,59 grammi kanepiõisikuid (THC sisaldus oli 27%) ja teises oli kanepiõisikud massiga 9,52 grammi (THC sisaldus oli 23%); - 13 fooliumist pakendit, milles oli 11,6 grammi kanepiõisikuid (THC sisaldus oli 33%); - 1 väiksem fooliumist pakend, milles oli 0,94 grammi kanepiõisikuid (mille THC sisaldus oli 23%). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 2 Kanep ning selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitles Amadou Fatty marihuaanat koguses, mis tekitab narkojoobe keskmiselt 67 inimesele. Seega pani Amadou Fatty toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Amadou Fatty, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.06.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Amadou Fatty süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2019.a, s.o 1 päev.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Amadou Fatty ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada; - pakendid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulud summas 1107 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1166.40 eurot riigituludesse. 3 Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele vastavalt tema osale. Amadou Fattyga oli seotud 3 ekspertiisiobjekti, seega kuulub temalt väljamõistmisele ekspertiisikulu summas 252 eurot (3 x 84 eurot). Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. RK lahendi nr 3-1-1-120-12 valguses on Amadou Fattylt DNA-ekspertiisi nr 19E-AN1294 eest väljamõistetav kulu 456 eurot (8 x 57 eurot). 6.04.2020.a DNA- ekspertiisi nr 20E-GE1312 teostamise kulu 399 eurot (7 x 57 eurot). Seega, kokku kuulub DNA-ekspertiiside eest väljamõistmisele 855 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud 4 seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5