2-20-6693/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus, osaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 03.08.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6693 Tsiviilas D I ja A I hagi H M vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja I D I (isikukood xxx) Hageja II A I (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja J I (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja A Ž (xxx) Kostja H M (isikukood xxx), lepinguline esindaja A S Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi põlvnemise tuvastamise nõudes osaotsusega.
2. Lugeda tuvastatuks, et D I (isikukood xxx) põlvneb H Mest (M, isikukood xxx).
3. Lugeda tuvastatuks, et A I (isikukood xxx) põlvneb H Mest (M, isikukood xxx).
4. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks D I ja A I sünniaktis (registriandmetes) ja H M isikuandmetes (registriandmetes).
5. Kohtuotsus saata perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks ja toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited
6. Hagejad D I ja A I esitasid 07.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja H M vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate bioloogiline isa, kuid laste isa pole kantud sünnitõendile, vanemad elavad lahus ning laste ena käis sündi üksi registreerimas. Kostja on olnud hagejate sünnist teadlik ning ka ennast isana tunnistanud. Kostja kohtub aegajalt lastega, samuti tasub lastele elatist, kuid mitte korrapäraselt.
7. Kostja esitas 25.06.2020 kohtule esialgse vastuse hagiavaldusele, milles teatav, et põlvnemise tuvastamise osas võtab kostja hagi õigeks. Kostja tunnistab, et hagejad on kostja lapsed. Kostja ei ole kunagi sellele vastu vaielnud ning palub teha nimetatud nõude osas hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus. Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagejate põlvnemise nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
9. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
10. Kohus asub seisukohale, et hagiavalduses esitatu ning kostja poolt õigeks võetu alusel tuleb tuvastada, et hagejad põlvnevad kostjast. Kohus leiab, et asjas on otstarbekam lahendada põlvnemise tuvastamine osaotsusega ning elatise väljamõistmise menetlus jätkub.
11. Kohus otsustab menetluskulude jaotuse elatise nõude lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 2