Obsah (9)

§ 3312§ 121§ 65§ 69§ 16§ 56§ 57§ 58§ 4

1-20-2541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2541 (20231700602) Kohtunik Marina Ninas

§ 3312

järgi Veikko Liblik – isikukood: 38208200229; xxx kodanik; elukoht: xxx; emakeel xxx keel; xxx; viimati karistatud Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2, 3, § 120 lg 1, § 1573 ja § 3312 järgi ja

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 10 kuud ja 4 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Katseaeg kuni

1. jaanuarini
2. Süüdistatav loobus kaitsjast RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas:
3. Tunnistada Veikko Liblik süüdi karistusseadustiku (

) § 3312 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Veikko Liblikule karistuseks 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. 1 1-20-2541 3.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Veikko Liblikule käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (258 üldkasuliku töö tundi ehk 8 kuud ja 18 päeva vangistust) võrra ja mõista Veikko Liblikule liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.
3. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev.
4. Välja mõista Veikko Liblikult riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Veiko Liblik võib välja mõistetud sundraha tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Veikko Liblik, kriminaalasi 1-20-2541, sundraha“ ja viitenumber
6. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
7. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
8. mail 2020 kell 14.
9. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
10. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
11. mail 2020 kell 14.
12. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 1-20-2541 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
13. Veikko Liblikule esitati süüdistus

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. V. Liblikut süüdistatakse selles, et ta rikkus korduvalt talle Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega nr 1-19-9629 kohaldatud keeldu võtta ühendust enda endise elukaaslase L Uga (U) mh elektronposti teel, saates enda elektronposti aadressilt xxx U elektronposti aadressile xxx
4. veebruaril 2020 kell 15:02,
5. veebruaril 2020 kell 21:16 ja
6. märtsil 2020 kell 11:26, kell 11.54, kell 12:00, kell 12:22 ning kell 19:09 kokku seitse elektronkirja. Sellega pani V. Liblik toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus maakohtus

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a määrusega anti V. Liblik lühimenetluses süüdistatavana

§ 3312järgi kohtu alla.

1. Kriminaalasja arutati lühimenetluses
2. mai
3. a kohtuistungil. V. Liblik kinnitas, et on süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse kätte saanud. Süüdistatav tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses ning kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Samuti jäi süüdistatav selle juurde, et kaitsjat kohtuistungile ta ei soovi.
4. Prokurör taotles süüdistusaktis loetletud tõendite avaldatuks lugemist. Kohus selgitas, et kohtuistungil on tõendeid võimalik avaldada erineval moel. Täpsemalt selgitas kohus, et tõendeid on võimalik kohtuistungil refereerida, on võimalik kuvada seinale, samuti on võimalik poolte kokkuleppel lugeda need avaldatuks. Prokurör ja süüdistatav leidsid, et tõendid võib lugeda avaldatuks. Süüdistatav selgitas, et on kriminaaltoimikuga tutvunud. Seega luges kohus poolte kokkuleppel süüdistusaktis loetletud ja kohtutoimikus olevad tõendid avaldatuks.
5. Prokurör palus tunnistada V. Liblik süüdi

§ 3312järgi ja määrata talle karistuseks 9 kuud vangistust.

Vastavalt lühimenetluse sätete palus prokurör arvestada sellest maha 1/3 ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel paluti suurendada karistust Harju Maakohtu 4.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. See on 258 ühiskondlikult kasuliku töö tundi, mis on ümber arvutatult 258 päeva ehk 8 kuud ja 18 päeva vangistust. Liitkaristuseks palus prokurör mõista 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistust.
2. Süüdistatav V. Liblik leidis, et reaalne vangistus ei ole vajalik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus annab esmalt hinnangu kriminaalasjas kogutud tõenditele. Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid. Tõendid 3 1-20-2541
4. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel annab kohus hinnangu, kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine ja tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt ning kas tõend riimub ülejäänud tõenditega. Süüdistusakti punktis 15 loetletud tõendid on kohtu hinnangul asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Kannatanu ütlused riimuvad kriminaalasja kogutud e-kirjade väljatrükkidega, samuti süüdistatava ütlustega. Faktilised asjaolud
5. Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusest nr 1-19-9629 nähtub, et V. Liblik mõisteti süüdi

§ 121lg 2 p-de 2, 3, § 120 lg 1 ja § 3312 järgi (tl 16). Otsuse resolutsiooni punkti 12 kohaselt kohaldati VÕS § 1055 ja Kr

MS § 3101 alusel L. U isikuõiguste kaitseks V. Liblikule lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelati V. Liblikul läheneda L. Ule. Muu hulgas keelati V. Liblikul võtta kannatanu L. Uga ühendust telefoni, posti, elektronposti (xxx) teel, sotsiaalmeedia ja muude elektrooniliste sidepidamisevahendite kaudu. Seega kehtis V. Libliku suhtes süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemise ajal L. U suhtes lähenemiskeeld.

1. Kannatanu L. U ütlustega (tl 2-3) ja e-kirjade väljatrükkidega (tl 4-10) on tõendatud, et aadressilt xxx on talle saadetud aadressile xxx mitmeid e-kirju. Täpsemalt on saadetud seitse kirja:
2. veebruaril 2020 kell 15.02,
3. veebruaril 2020 kell 21.16,
4. märtsil 2020 kell 11.26, 11.54, 12.00, 12.22 ja 19.
5. Kirjade sisu nähtub nii kannatanu ütlustest kui ka eelviidatud ekirjade väljatrükkidest. Et osutatud kirjad on saatnud süüdistatav, on tõendatud ka süüdistatava ütlustega (tl 12-13), mille kohaselt ta saatis L. Ule need e-kirjad. Ütluste kohaselt ei olnud tema eesmärgiks L. U häirida ega lähenemiskeeldu rikkuda, vaid ta kirjutas need kirjad emotsioonihoos. Et V. Liblik ja kannatanu L. U on endised elukaaslased, on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 2p).
6. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et kannatanu kardab süüdistatavat, sest viimane on olnud varem kannatanu suhtes vägivaldne. Kannatanu ütluse kohaselt hirmutab teda süüdistatava korduv kontakteerumine väga, sest ta kardab, et süüdistatav võib ka reaalselt tema juurde tulla ja talle midagi halba teha. Kuna ta oma kirjades heidab kannatanule ette, et kannatanu on tema peale kaevanud, mõjuvad need kannatanu ütluste kohaselt talle halvasti, on solvavad ja sõimavad. Õiguslik hinnang 4 1-20-2541 13.

§ 3312

sätestab kuriteona kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. 14. Kohtu hinnangul on V. Libliku teod kvalifitseeritavad

§ 3312järgi kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumisena.

1. V. Libliku suhtes on Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega kohaldatud kannatanu suhtes lähenemiskeeldu. Seda keeldu on ta rikkunud, sest ta kirjutas kannatanule korduvalt e-posti aadressil, mis oli kohtuotsusega mh sõnaselgelt keelatud.
4. Kuna süüdistatav kirjutas kannatanule mitu korda, on tegemist korduva rikkumisena

§ 3312tähenduses.

(Kohtu hinnangul on karistusõiguslikult tegemist mitme teoga. Esimese ja viimase kirja vahele jääb peaaegu üks kuu, mistõttu ei ole need ajaliselt sedavõrd seotud, et need oleks käsitatavad ühe teona. Kirjade tonaalsus on erinev – esialgsed kirjad on sõbralikku tooni ja seejärel muutuvad ähvardavateks ning solvavateks. Seega ei ole ka alust järeldada, et nende kirjutamine võinuks olla kantud ühtsest tahtlusest.)

1. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et süüdistatav V. Liblik on alates
2. veebruarist 2020 –
3. märtsini 2020 korduvalt elektronposti teel ühendust võtnud L. Uga, rikkudes sellega Harju Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsusega V. Liblikule kohaldatud lähenemiskeeldu. Niisiis täitis V. Liblik

§ 3312objektiivse koosseisu.

18. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Süüdistatav teadis, et talle on kannatanu suhtes kohaldatud lähenemiskeeld. Sellegipoolest tahtis ta kannatanule kirjutada ja vastavalt sellele ka tegutses. Seega oli kannatanule kirjutamine süüdistatava eesmärk. Süüdistatava väitel, et tema eesmärk ei olnud lähenemiskeeldu rikkuda, ei kummuta kohtu järeldust kavatsetusest, sest käsilolevas asjas lähenemiskeelu rikkumine kannatanule kirjutamises just seisneski. 19. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus 20. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning 5 1-20-2541 õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-171629/44, p 28). Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6). Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides. 22.

3312 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 23.

§ 3312kontekstis hindab kohus V.

Libliku süüd keskmiseks. Süüdistatava süü suuruse hindamisel omab tähtsust asjaolu, et V. Liblik on käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevate tegudega, s.o kannatanule e-kirjade saatmisega alustanud vähem kui kuu aja möödudes

1. jaanuari
2. a kohtuotsusest, millega V. Liblikule määrati lähenemiskeeld L. U suhtes (sh keeld kannatanuga ühendust võtta e-posti teel). Samuti arvestab kohus V. Libliku poolt kannatanule saadetud e-kirjade rohkust võrdlemisi lühikese perioodi jooksul (ca 1 kuu jooksul), samuti asjaolu, et kirjade sisu muutus järjest hirmutavamaks ning solvavamaks, tekitades kannatanule üha rohkem hirmu. V. Liblik on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 3).

Samas on karistust raskendavaks asjaoluks see, et kuritegu pandi toime endise elukaaslase suhtes (

§ 58p 4).

1. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust (tl 14-15). Vähetähtis ei ole asjaolu, et ka Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega on V. Liblikut mh karistatud

§ 3312

alusel, mis näitab, et süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning varasem karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Seejuures on süüdistatav alustanud süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemist vähem kui kuu aega pärast eelmise kohtuotsusega osaliselt täitmisele pööratud vangistusest vabanemist (

1. jaanuaril 2020). Siinkohal väärib märkimist asjaolu, et juba
2. jaanuari
3. a kohtuotsusega tunnistati V. Liblik süüdi kuritegudes, mis on toime pandud viimati nimetatud otsusele eelnenud kohtuotsusega määratud katseajal ning sellest tulenevalt mõisteti V. Liblikule ka

§ 65lg 2 kohane liitkaristus.

Kõike eeltoodut silmas pidades ning arvestades ka teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik ja süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. 25. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista V. Liblikule sanktsiooni keskmise määra lähedale jääv vangistus, s.o karistada V. Liblikut

§ 3312järgi seitsme kuu pikkuse vangistusega.

Sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületada ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, sest kuigi süüdistuse esemeks olevad teod on tõsised, on e-kirjade kirjutamine võrreldes muude

§-s 3312 sätestatud koosseisule vastavate tegudega (nt kannatanule lähenemine, verbaalne suhtlus) kannatanu isikuõigusi vähem intensiivselt riivav. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes V. Liblikule karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal 6 1-20-2541 toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg-s 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt sama seadustiku § 65 lg-s 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. V. Liblikul on üldkasuliku töö tundidest tegemata 258 tundi (tl 25, 36).

§ 69lg-s 6 sätestatust lähtuvalt on see 8 kuud ja 18 päeva vangistust.

Seega V. Liblikule tuleb liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 1 kuu ja 8 päeva. Karistusaja alguseks tuleb lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Menetluskulud 26. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 3312järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb V. Liblikul tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, sest V. Liblik selgitas kohtus, et ta on hetkel töötu. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 7