) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. 4.
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta
§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et esitatud kujul ei vasta Xi kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Kaebusest ei selgu kaebuse ese ehk see, millise konkreetse nõude või nõuded ja millisel alusel kaebaja kohtule esitab. Arusaamatuks jääb, kas kaebaja eesmärgiks on vaidlustada vangla tegevust, mis seisneb tema erinevate pöördumiste tagastamises, või soovib ta vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemist seonduvalt kinnipidamistingimustega, jalutuskäikude võimaldamisega või sportimisega. Kaebaja viitab numbriliselt arvukatele taotlustele, mis ta on vanglale esitanud, märkides, et neid ei võetud vastu ja tagastati. Samuti on kaebaja väitel toimitud vaietega ja kahju hüvitamise taotlusega. Samas ei selgu, kas ja milliseid nõuded kaebaja eeltooduga seonduvalt 2 3-20-1395 esitada soovib. Kaebus on äärmiselt raskesti jälgitav ja selle esitamise eesmärk ei ole selge. Kahju hüvitamise nõude puhul viitab kaebaja mitmetele varasematele haldusasjadele ning jääb selgusetuks, kuidas need seonduvad praeguse kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja ei ole kaebuse juurde lisanud ühtegi vanglapoolset vastust, mis aitaks vaidluse asjaolusid mõista. Kohus palus kaebajal 4. augusti 2020. a kaebuse käiguta jätmise määruses eeltoodud puudused kõrvaldada ehk täpsustada kaebuses esitatud nõudeid ning esitada ka vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad dokumendid (sh vangla vastused kaebajale). Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtajal ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks kohtule vastanud. Kaebaja sai halduskohtu 4. augusti 2020. a määruse kätte 7. augustil 2020 ning seega oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 17. august 2020.
lg-st 5 tulenevalt tagab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (
Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Seega ei saa kohus lahendada kaebust, millest ei ilmne kaebaja eesmärk ega selgu, milles konkreetselt seisneb kaebaja õiguste riive. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja on esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi, millest paljudel juhtudel on kohus selgitanud kaebajale vajadust esitada kohtule selgelt ja täpselt oma kohtusse pöördumise eesmärk ja vaidlusalune küsimus. Kaebajat ei saa pidada kohtumenetluses kogenematuks menetlusosaliseks, kelle tahte ja eesmärgi väljaselgitamiseks tuleks kaebajale anda veel täiendavaid selgitusi või tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. 5. Kaebuse kõrvaldamata puudused takistavad praegusel juhul kohtu hinnangul asja menetlemist. Seega tuleb kaebus
Kohus on
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus sisuliselt lahendas, osas vabastas kohus kaebaja riigilõivutasumise kohustusest. See kulu jääb riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.