Tühistada Keskkonnainspektsiooni 17.07.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr
p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel määrus, millega lõpetada väärteomenetlus kaebaja teos väärteo tunnuste puudumise ja teo tõendamatuse tõttu ning jätta menetluskulud riigi kanda. 05.08.2020 esitas Pärnu Maakohus Keskkonnainspektsioonile kohtunõude, milles paluti esitada Pärnu Maakohtule antud väärteoasja toimiku ning omapoolse sisulise seisukoha kaebusele. 10.08.2020 esitas Keskkonnainspektsiooni volitatud esindaja Annika Kruus Pärnu Maakohtule toimiku ning seisukoha, milles palub jätta X1 kaebuse rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 17.07.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940019000353 muutmata ning jätta menetluskulud X1 kanda. Pärnu Maakohtu seisukoht
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §le 29.
lg 1 p 5 kohaselt ei väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (nt Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-1-1-52-12, p 18, 27.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-20-10, p 8). KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt süüteo aegumine peatub 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; 3) tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. Kohtule edastatud väärteoasja toimikust ei nähtu aegumise 2
Menetluskulud
lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Oma 03.08.2020 kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale on X1 kaitsja Indrek Lillo taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuivõrd väärteomenetlus kuulub seoses väärteoasja aegumisega lõpetamisele, tuleb KrMS § 183 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud riigi kanda. Kaitsja ei ole oma 03.08.2020 kohtule esitatud kaebusele aga lisanud kuludokumente menetluskulude osas ega taotlenud aegumise kohaldamist, seetõttu annab kohus kaitsjale tähtaja kuludokumentide esitamiseks, et võtta menetluskulude osas seisukoht eraldi määrusega. Kuludokumentide esitamiseks annab kohus tähtaja 7 tööpäeva käesoleva määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.