← Eesti

1-20-1149/25

Obsah (6)§ 256§ 255§ 73§ 831§ 85§ 832

1-20-1149 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-1149 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Gennadi O

§ 256

lg 1 järgi; Sergei Popovi süüdistus

§ 255lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 26.

märtsi

  1. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kolmanda isiku XX (ik XXXXXXXXXXX; XXX) esindajate Anu Toomemägi, Valev Plato apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta kolmanda isiku XX esindajate apellatsioon Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 26.03.
  5. a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Gennadi Okunev süüdi

§ 256

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. Sergei Popov tunnistati süüdi

§ 255

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti Sergei Popovile mõistetud ja ära kandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat Sergei Popovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui Sergei Popov temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega mõisteti Gennadi Okunevilt, kui tsiviilkostjalt kriminaalasjas nr 1-19-6226, välja solidaarselt koos kriminaalasjas 1-19-6226 süüdistatavate Stepan Tšiptšikovi, Valentin Uzlovi ja Margo Jürisega hüvitamisele kuuluv seadusjärgne viivis summas 18 947,95 eurot. 1 1-20-1149

§ 831

lg 1 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Harju Maakohtu 10.06.2019 määruse nr 1-193949 alusel arestitud Gennadi Okunevile kuuluv vara vastavalt sõlmitud kokkuleppe. Määrati, et

§ 85

lg 1 alusel läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

§ 831

lg 1 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Harju Maakohtu 10.06.2019 määruse nr 1-193949 alusel arestitud Gennadi Okunevile kuuluv sularaha summas 106 000 (sada kuus tuhat) eurot, mis on hoiustatud Rahandusministeeriumi deposiitkontol ja anti

§ 85

lg 1 alusel riigi omandisse.

§ 831

lg 3 alusel vähendati konfiskeeritava vara suurust Harju Maakohtu 25.10.2019 määrusega asjas nr 1-19-6226 menetlusse võetud Y OÜ (registrikood XXXXXXXX) tsiviilhagi süüdistatavate Stepan Tšptšikovi, Valentin Uzlovi, Margo Jürise ja Gennadi Okunevi vastu õigusvastaselt tekitatud kahju summas 95 000 eurot ning VÕS § 113 lg-st 1 tuleneva seadusejärgse viivise summas 18 947,95 eurot (ajavahemik 17.01.2017- 15.07.2019) põhinõude, so 95 000 euro võrra ning määrati, et kannatanu Y OÜ tsiviilhagi (mille osas Gennadi Okunev on kriminaalasjas nr 1-19-6226 tsiviilkostja) põhinõue 95 000 eurot hüvitatakse kannatanule, Y OÜ-le, Gennadi Okunevilt kokkuleppe punktis 13 konfiskeeritava vara arvelt.

§ 831

lg 1 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Harju Maakohtu 03.04.2019 määruse nr 1-192451 alusel arestitud Gennadi Okunevile kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser 150 (VIN kood XXXXXXXXXXXXX, reg.märk DDDDDD, maksumus 44 213 eurot), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas ja anti

§ 85

lg 1 alusel riigi omandisse.

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel kohaldati Gennadi Okunevi suhtes konfiskeerimise asendamist ning Gennadi Okunevilt mõisteti välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, so 233 000 eurot. Määrati, et Harju Maakohtu 10.06.2019 määrus nr 1-19-3949, millega on arestitud Gennadi Okunevile kuuluvad esemed, s.o ikoon Püha õhtusöömaaeg väärtusega 8000 eurot, ikoon inimkäteta loodud püha pale väärtusega 6000 eurot, ikoon Kristuse taevasseminek väärtusega 5000 eurot, ikoon Ristija Johannes väärtusega 3500 eurot, ikoon Püha Jüri võitleb lohega väärtusega 2500 eurot, ikoon Kristus Kõigevalitseja armulaua leiba õnnistamas väärtusega 1500 eurot, ikoon Kristus Kõigevalitseja väärtusega 1300 eurot jäetakse muutmata kuni asenduskonfiskeerimisnõude täitmiseni. Määrati, et Harju Maakohtu 01.03.2019 määrus nr 1-19-1377, millega on seatud kinnistusraamatusse keelumärge, keelates Gennadi Okunevil käsutada tema ja tema abikaasa XX ühisomandis olevat kinnistut asukohaga VVV jäetakse muutmata kuni asenduskonfiskeerimisnõude täitmiseni. Määrati, et Harju Maakohtu 01.03.2019 määrus nr 1-19-1377, millega on seatud kinnistusraamatusse keelumärge, keelates Gennadi Okunevil käsutada tema ja tema abikaasa XX ühisomandis olevat kinnistut asukohaga KKK jäetakse muutmata kuni Gennadi Okunevilt välja mõistetud asenduskonfiskeerimisnõude summast 50 000 euro tasumiseni. Määrati, et peale Gennadi Okunevi poolt 50 000 euro tasumist vabastatakse KKK asuv kinnistu aresti alt.

  1. 10.04.
  2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule kolmanda isiku XX esindajate apellatsioon Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale. Kaebajad advokaat Anu Toomemägi ja jurist Valev Plato selgitavad, et KrMS § 239 lg 2 p 4 sätestab, et kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu kolmas isik. KrMS § 240 lg 1 p 5 kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kolmandalt isikult saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse märge selle kohta, kas kolmandale isikule on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 22.11.
  5. a on XX’lt kui kolmandalt isikult saadud nõusolek G. Okunevi süüasjas kokkuleppemenetluseks, mis sisaldab deklaratiivset märget sellest, et kolmandale isikule on selgitatud tema õigusi 2 1-20-1149 kokkuleppemenetluseks ja selle tagajärgi. Samas on ajateljel toimunud sündmustest ja menetlusdokumentide koostamise ajast ja sisust jälgitav, et ajajärgul, mil kolmas isik andis nõusoleku G. Okunev’i süüasjas kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, ei olnud kokkulepe G. Okunev’iga koostatud, sh ei olnud olemas isegi selle projekti. Kuna seisuga 22.11.
  6. a polnud olemas veel G. Okunev’iga sõlmitud kokkulepet ega ka mitte projekti, siis ei saanud riigiprokurör Kati Reitsak selle sisu ja tagajärgi täiel määral ka XX’le selgitada, ehk 22.11.
  7. a antud nõusoleku näol on tegemist deklaratiivse nõusolekuga ehk põhimõttelise nõusolekuga võimaliku karistuskokkuleppe sõlmimiseks, mis ei saa hõlmata kolmanda isiku varalisi õigusi. Kaebajad selgitavad, et nii kokkuleppemenetluseks kolmanda isiku nõusoleku saamisel, kui ka kokkuleppe sõlmimisel süüdistatavaga oli Riigiprokuratuurile vaieldamatult teada, et XX soovib süüdistatavaga abielu lahutada ning jagada abielu jooksul soetatud ühisvara võrdses osas, sh saada endale tagasi lahusvaraks olev 200 kuldmünti või alternatiivselt selle rahaline väärtus. Järelikult ei olnud 22.11.
  8. a kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmise sisuks konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara jagamise kokkulepe ja XX tulnuks kolmanda isikuna kaasata veel seni sõlmimata kokkuleppe läbirääkimistesse poolte ühisvara puudutavas osas. Kokkuvõtvalt on kokkuleppe sõlmimisel 11.03.
  9. a ning selle kinnitamisel Harju Maakohtu 26.03.
  10. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1149, kuhu jäeti kaasamata XX tema varalisi õigusi puudutavas osas, rikutud KrMS § 243 lg 1 p 7, milline rikkumine on kvalifitseeritav ka KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisena ning annab aluse ja seadusliku õiguse kolmandale isikule apellatsioonkaebuse esitamiseks. Tegemist on ka olukorraga, mis kvalifitseerub KrMS § 339 lg
  11. Apellandid paluvad tühistada Harju Maakohtu 26.03.2020 kohtuotsus G. Okunevi osas ja tagastada see Harju Maakohtule uueks läbivaatmiseks teises kohtukoosseisus või juhul, kui kohtuotsust ei ole võimalik tühistada osaliselt, siis tühistada Harju Maakohtu 26.03.
  12. a kohtuotsus täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kolmanda isiku XX esindajate apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  14. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  15. peatüki
  16. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad eelviidatud rikkumised, mis võimaldaksid kolmandal isikul oma kaebeõigust realiseerida.
  17. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et 22.11.
  18. a on XX’lt kui kolmandalt isikult tema esindaja jurist Valev Plato osavõtul saadud nõusolek G. Okunevi süüasjas kokkuleppemenetluseks, mis sisaldab märget sellest, et kolmandale isikule on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluseks ja selle tagajärgi (tlk 28). Kolmanda isiku esindajate apellatsiooni põhiargumendiks on asjaolu, et kolmanda isiku nõusoleku protokoll kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on vormistatud ajal, kui kokkulepet süüdistatavaga ei olnud veel koostatud ega eksisteerinud ka selle projekti, mistõttu ei olnud kolmandale isikule selged kõik võimalikud kokkuleppemenetluse tagajärjed ja sellise võimaliku kokkuleppe olemus ja sisu. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku esindajate etteheide on ainetu, kuna 3 1-20-1149 kolmanda isiku nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ei eelda, et kolmas isik, kannatanu või tsiviilkostja peavad olema nõus ka sõlmitava kokkuleppe sisuga. Vastasel juhul oleks seadus nõudnud mitte kolmandalt isikult kokkuleppemenetluse kohaldamiseks üksnes nõusoleku saamist, vaid temaga ka kokkuleppe sõlmimist kui kokkuleppe poolega. Kolmanda isiku kokkuleppemenetluse kohaldamise nõusolek on aga eeltingimuseks prokuratuuri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel läbirääkimiste alustamiseks, kuna KrMS § 244 lg 1 kohaselt võib prokuratuur alustada läbirääkimisi süüdistatava ja tema kaitsjaga kokkuleppe koostamiseks pärast KrMS § 243 kohaselt kolmandalt isikult nõusoleku saamist, mis tähendab, et läbirääkimiste alguseks ei saa kokkulepet eksisteerida.
  19. Nähtuvalt kriminaalasja materjalides olevast kolmanda isiku nõusoleku protokollist, on kolmandale isikule selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kolmas isik XX deklareeris, et ta on nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega ja tal ei ole õigust loobuda antud nõusolekust. Protokoll on allkirjastatud prokuröri, kolmanda isiku, tema esindaja jurist Valev Plato ja tõlgi poolt (tlk 28). Ringkonnakohus on seisukohal, et kolmanda isiku hilisem soov kokkuleppemenetluse kohaldamiseks antud nõusolekust taganeda ei võimalda talle apellatsiooniõigust, mida kolmandale isikule ka nõuetekohaselt selgitati.
  20. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  21. a määruses nr 3-1-1-38-
  23. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus kolmanda isiku XX esindajate kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jõustunud Riigikohtu 17.09.2020 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
  24. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  25. mai
  26. a määruse põhiosa, asendades ringkonnakohtu põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
  27. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  28. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.