Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 407§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7150 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvast

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.05.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on 16.07.2014 tsiviilasjas nr 2-14-51070 tagaseljaotsusega xxx (kostja) Xxx(hageja) kasuks välja mõistetud igakuine elatis 177,50 eurot alates 16.07.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud summa vastas poolele

1. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Käesolevaks ajaks on kulud hageja ülalpidamiseks oluliselt suurenenud. Laps kasvab ja lapsega seotud kulud on kasvanud (s.o kulud huviringidele, kulud haridusele, kulud spordiga tegelemiseks, meelelahutuskulud jm lapse kasvatamisega seotud vältimatud kulud). Samuti on seaduses sätestatud elatise miinimummäär oluliselt kasvanud, kuid kostja ei ole nõus andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud suuruses. Hageja igakuised kulutused kuus moodustavad kokku 660 eurot, s.h eluasemekulud 100 eurot, toidukulud 200 eurot, garderoob 120 eurot, kulud tervisele 40 eurot, kulud huviringidele ja vabale ajale 70 eurot, kool (koolitarbed, üritused, ekskursioonid) 30 eurot ja 50 eurot, meelelahutus 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta kostjalt tsiviilasjas nr 2-14-51070 välja mõistetud igakuine elatis hageja kasuks hageja täisealiseks saamiseni muutuvaks summaks, mis vastab poolele (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale iga kuu
2. kuupäeva seisuga, mille eest elatist makstakse. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 02.04.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8774 on Xxxhagi elatise suurendamiseks jäetud rahuldamata. Kostja võimekus maksta elatist ei ole alates 2018 aprillist suurenenud, mh on kasvanud kostja igakuised kulutused. Kostja ei ole oma varalisest seisundist lähtuvalt võimeline tasuma elatist hagis nõutud ulatuses, tema ülalpidamisel on kokku 3 last. Harju Maakohtu 16.07.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-51070 oli tagaseljaotsus, mille tegemisel ei selgitatud välja kostja varalist seisundit ega võetud arvesse, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last: xxx, sünd. xxx ja xxx, sünd xxx. Soome Vabariigi KantaHäme esimese astme kohtu 29.10.2014 otsusega 14/9702 on kostjalt välja mõistetud elatis laste xxx ja xxx ülalpidamiseks alates 01.04.2015 kummalegi 77,75 eurot kuus. Käesoleval ajal moodustavad kostja laste ülalpidamiskohustused kuus kokku 335,80 eurot. Kostja leiab, et hagis toodud lapse väidetavad igakuised kulutused on ülepaisutatud ega ole millegagi tõendatud. Kostja vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Osa lapse vajadustest on kaetud peretoetusega, mida kostja palub ka otsuse tegemisel arvesse võtta. 2 Kostja varaline seisund ei ole paranenud. Tal on lisandunud kohustus krediidiasutuse ees, tööalaselt peab kostja igapäev tööobjektini sõitma autoga 50 km ja tagasi (ühistransporti, arvestades töökorralduse iseloomu, kasutada ei ole võimalik). Kostja sissetulekuks on töötasu firmas Remeo OY - 1800 eurot. Igakuisteks kulutusteks on: ülalpidamiskohustused kokku 335,80 eurot (ülekanded xxx - 177,50 eurot ja xxx - 158,30 eurot); kohustused krediidiasutuse ees – laenumaksed 364 eurot; eluasemekulutused: vesi ja kanalisatsioon – 50 eurot (Hausjärven kunta, 150 eurot kvartalis), elekter – 50 eurot (Caruna OY, 150 eurot kvartalis), soojusenergia–200 eurot (makstakse üks kord aastas), prügivedu – 8 eurot; internet – 25 eurot (DNA OY), telefon – 10 eurot (Elisa/Saunalahti), kulutused sõidukile – 180 eurot (kütus – tankalad ABC, Shell, Neste, Teboil), kindlustusmaksed ja maksud – 63 eurot, hooldus/remont -20 eurot; ravikulud ja apteegikaubad 50 eurot, kinnisvaramaks – 107 eurot (Verohallinto). Eeltoodud kulutused kuus on kokku 1379 eurot. Seega jääb kostjale palgast liigikaudu 500 eurot toidurahaks, jalatsite, riiete, majapidamistarvete jne ostmiseks. Kostja abikaasa on töötu. Seega hagi rahuldamine asetaks kostja väga raskesse majanduslikku olukorda, kus ta ei saa enam oma elamisvajadustega toime tulla ning teised lapsed jääksid varaliselt vähem kindlustatuks ja veelgi ebavõrdsemasse olukorda võrreldes hagejaga. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on Xxxja kostja (kd I lk 4, 7). Puudub vaidlus selles, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. 16.07.2014 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51070 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis igakuiselt summas 177,50 3 eurot kuni hageja täiskasvanuks saamiseni (kd I lk 5). Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 26.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-62285 on kohus jätnud rahuldamata hageja hagi elatise suurendamise nõudes. Samuti on kohus tsiviilasjas 2-178774 jätnud rahuldamata 02.04.2018 otsusega hageja hagi elatise suurendamise nõudes (kd I lk 16-20).
3. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja elatise suurendamist miinimummäärani. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 27.08.2019 kirjas (kd I lk 78). 6. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-14-51070 16.07.2014 kohtulahendi (s.o tagaseljaotsuse) tegemisel. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise lahendis ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult lahendi kinnitamisel aluseks võetuks. Tsiviilasjas nr 2-14-51070 (dokumendid nähtavad kohtute infosüsteemist) esitatud hagiavalduse kohaselt olid hageja igakuised kulud kokku 500 eurot, kuid hageja palus kostjalt välja mõista elatise tol ajal kehtinud miinimumsuuruses, s.o 175 eurot. Kohus selgitab, et tagaseljaotsuse puhul loetakse, et kostja on omaks võtnud hageja nõuded, tema kulud ja vajadused (

§ 407lg 1).

Kuivõrd hageja ei esitanud tsiviilasjas 2-14-51070 vastuväiteid, loeb kohus, et ta on nõustunud kostja igakuiste kulutuste ja muude nimetatud tsiviilasjas väljatoodud asjaoludega. Samuti loeb kohus, et kostja oli suuteline tasuma elatist sel ajal kehtinud miinimummääras, m.h ei esinenud asjaolusid, mis oleks andnud aluse elatise vähendamiseks.

1. Järgnevalt hindab kohus, kas käesoleval juhul on alust elatise suurendamiseks. 4 Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hagiavalduse esitamise ajaks on seaduses sätestatud elatise miinimummäär oluliselt kasvanud ning hageja igakuised kulud võrreldes 2014 aastaga on suurenenud. Kohus selgitab, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-124-15 p 12). Seega on hageja nõude esitamine käesoleval juhul iseenesest õiguslikult põhjendatud. Elatise miinimummäär on võrreldes 2014 aastaga oluliselt suurenenud. Samas märgib kohus, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma elatisnõudes sisalduvate kulude suurust. Kuna aga hageja on leidnud, et võrreldes 2014 aastaga on kulud suurenenud ja kostja on esitanud kulude osas vastuväiteid, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt oma hinnang hageja kulude suuruse põhjendatusele. Hageja igakuised kulud on hagiavalduse kohaselt kokku 660 eurot, s.h eluasemekulud 100 eurot, toidukulud 200 eurot, garderoob 120 eurot, kulud tervisele 40 eurot, kulud huviringidele ja vabale ajale 70 eurot, kool (koolitarbed, üritused, ekskursioonid) 30 eurot, meelelahutus 50 eurot. Lisaks on hagiavalduses välja toodud tabelis täiendav rida summas 50 eurot, mille kohta puudub kulu liik. Eluasemekulud summas 100 eurot kuus on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et hageja elab korteris koos oma emaga. Eluasemekulud hõlmavad kommunaalkulusid, elektriarveid, arveid teleteenuste eest ja muid regulaarseid kulusid, mis on paratamatult seotud eluasemega. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud eluasemekulutusi on tehtud ja tehakse ka edaspidi ning 5 iseenesest ei saa nimetatud kulude suurust pidada ebamõistlikuks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et nt küttekulud on talvel suuremad ja suvel väiksemad. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on toidukulud kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud tabelis ülepaisutatud. Kohus arvestab, et hageja näol on tegemist kasvueas noormehega ning üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning tema toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas ei ole hageja välja toonud, et hagejal oleks erivajadus seoses toiduga (nt seoses tervisliku seisundiga), mis võiks kaasa tuua keskmisest kallima toidukorvi. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks 150 eurot. Samuti on üldtuntud asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohtu hinnangul hageja garderoobikulud ülepaisutatud (s.o riided ja jalanõud). Kuigi vajalikud talveriided ja saapad võivad olla üpriski kallid, siis ei tehta neid kulutusi ka igakuiselt ning valida saab ka erinevad hinnaklassis olevate garderoobikaupade vahel. Kohus loeb põhjendatud kuluks kokku 100 eurot. Kohtu hinnangul on kulutused huviringidele ja vabale ajale 70 euro ulatuses ning koolile (koolitarbed, üritused, ekskursioonid) 30 euro ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Arvestades lapse vanusega on usutav, et lapse elus on vajalik ka teatud meelelahutus ja hobidega ning trenniga tegelemine (teater, kino, sünnipäevad jne). Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (hobid, trennid) lastele kasulikud ning arendavad. Seega ei saa kulusid meelelahutusele ja huviringidele pidada iseenesest ebavajalikuks. Samuti on usutavad koolikohustuse täitmisega seotud kulud. Kuigi nimetatud kulud ei pruugi olla igakuised, siis võivad teatud perioodil olla kulud suuremad (s.o sügisel kooli minnes, ekskursioonidel käies). Tervisele märgitud kulutusi peab kohus põhjendatuks 30 euro ulatuses arvestades, et hageja on märkinud nimetatud kulude all ka juuksuris käimise. On eluliselt usutav, et laps võib vajada teatud ajal valuvaigisteid, palavikualandavaid preparaate või vitamiine. Samas ei ole hageja välja toonud, et tal oleks vajadus igakuiselt tarvitada kalleid retseptiravimeid, mis vajaksid täiendavaid kulutusi. Ka juuksuris käimist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks. Eraldi reana välja toodud meelelahutus 50 euro ulatuses on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et nimetatud summa saab hageja iseseisvalt kulutada enda peale (maiustused koolis, sõpradega aja veetmine), et lapsel tekiks õige suhtumine rahasse ja kujuneks vastutustundlikku kasutamise põhimõtted. Seega on kohtu hinnangul tegemist sisuliselt taskurahaga, mida hageja seaduslik esindaja hagejale annab igakuiselt. Taskuraha andmist ei saa kohtu hinnangul samuti pidada ebavajalikuks. Arvestades aga, et hageja on juba eelnevalt toonud välja ka kulutused meelelahutusele (s.h sõpradega aja veetmine), siis peab kohus mõistlikuks täiendavaks summaks 30 eurot. 6 Kohus ei arvesta igakuise hageja kulu hulka täiendava 50 euroga, mis on hagiavalduses välja toodud ning mille kohta puudub selgitus. Seega peab kohus hageja igakuiseid kulutusi põhjendatuks summas 510 eurot, nimetatust pool on 255 eurot, mis on käesoleval ajal 15 eurot vähem elatise miinimummäärast. Kohtu hinnangul ei saa igakuiseid kulusid euro täpsusega aga määratleda ning igas peres võib esineda ootamatuid kulutusi ning seega võivad mõnes kus olla hageja kulutused miinimummäärast suuremad, mõnes kuus miinimummäärast väiksemad. Samas ei ole hageja igakuised kulud võrreldes 2014 aastaga oluliselt kasvanud (2014 esitatud hagiavalduses märkis hageja enda igakuisteks kuludeks 500 eurot). Muutunud on oluliselt üksnes miinimumelatise määr. Seega peab kohus vajalikuks järgnevalt ka hinnata, kas kostja majanduslik seisund on muutunud võrreldes 2014 aastaga. Kuigi eelnevas lahendis ei ole kostja majanduslikku seisundit hinnatud, siis arvestab kohus, et 2014 oli kostja suuteline tasuma elatist hagejale 177,50 eurot kuus.
2. Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule seisundile ning märkinud, et ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma. Kostja on palunud arvestada ka asjaoluga, et kostjal on teised lapsed. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Käesolevas menetluses on tõendatud, et kostjal on ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes, kokku 332,50 eurot. Kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist Harju Maakohtu 16.07.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-51070 alusel 177,50 eurot kuus. Kostjalt on Soome Vabariigi Kanta-Häme kohtu 29.10.2014 otsusega nr 14/9702 välja mõistetud laste Xxxja xxx kasuks elatis 77,75 eurot kuus kummalegi lapsele (kd I lk 25-30). Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole ainuüksi teiste laste olemasolu elatise vähendamise aluseks. Asjaoludest nähtuvalt on xxx ning xxx sündinud enne 7 tagaseljaotsuse tegemist. Seega ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis oleks võrreldes 2014 aastaga muutunud. Kostja kohustus oli ka 2014 aastal teisi lapsi ülalpidada. Samas arvestab kohus, et tagaseljaotsus tehti enne Xxxning xxx elatise väljamõistmist. Tsiviilasja materjalide kohaselt töötab kostja Remeo OY-s ning tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on töötasu 1800 eurot (tlk 88-115). Muid sissetulekuid ei ole kohus tuvastanud. Kostja on oma igakuisteks püsikulutusteks märkinud: ülalpidamiskohustused kokku 335,80 eurot, kohustused krediidiasutuste ees 364 eurot, vesi ja kanalisatsioon 50 eurot, elekter 50, soojusenergia 200 eurot (üks kord aastas), prügivedu 8 eurot, internet 25 eurot, telefon 10 eurot, kulutused sõidukile 180 eurot, kindlustusmaksed ja maksud 63 eurot, hooldus/remont 20 eurot, ravikulud ja apteegikaubad 50 eurot, kinnisvaramaks 107 eurot. Eeltoodud kulutused kokku 1379 eurot, millele lisanduvad kulud toidule, riietele, jalanõudele, majapidamistarvete ostmiseks. Kostja on esitanud ka kulude tõendamiseks arveid (tlk 116-148). Kuigi esitatud tõendid on soomekeelsed, siis nähtub nendest siiski kulude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagis taotletaval määral ei ole kostja võimeline hagejale ülalpidamist andma. Kohus arvestab seejuures kostja sissetulekute ja igakuiste väljaminekutega. Käesoleval ajal on elatise miinimummääraks 270 eurot ning sellises määras elatise väljamõistmine suurendaks kostja ülalpidamiskohustust täiendavalt 92,50 euro võrra. Arvestades ka Eesti ja Soome erinevat elatus- ja hinnataset, oleks elatise suurendamisel väljamõistetud elatis kostjale ebamõistlikult koormav ja võib panna vanema olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus märgib ka seda, et osa hageja kulutustest on kaetud riikliku peretoetusega.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suuruse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul on ebamõistlik jätta menetluskulud alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Liisi Vernik kohtunik 9