Obsah (4)

§ 274§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 19. juuni 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-4916 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lah

§ 274

lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva. E. Musta ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1,3 alusel määrati, et E.

Mustale mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati E.

Musta käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalhooldus algas

1. augustil 2019 ja lõppeks
2. juulil
5. aprillil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku pöörata E. Musta karistus täitmisele. E. Must on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
6. septembril ja
7. oktoobril 2019 ilmus ta registreerimisele alkoholijoobes. Ametnik tegi kirjaliku hoiatuse. Tal tuvastati alkoholijoove
8. märtsil 2020 politsei poolt. Lisaks ei täitnud kriminaalhooldusalune
9. ja
10. aprillil
11. a registreerimiskohustust. Ta tunnistas alkoholi tarvitamist sel perioodil. Ametnikule teadaolevalt on E. Must alkoholi tarvitamise pärast töölt ära tulnud selleks kriminaalhooldajalt luba küsimata. Lisaks on ta pannud
12. märtsil 2020 toime kuriteotunnustega teo minnes kallale oma elukaaslasele. E. Musta suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.
13. Tartu Maakohtu
14. mai
15. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati E. Mustale Tartu Maakohtu
16. juuli
17. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust täitmisele.
18. Kohus märkis, et E. Musta õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu jätkanud alkoholi tarvitamist ka kriminaalhoolduse ajal, olenemata keelust alkoholi tarvitada, ja rikkunud mitmeid teisi nõudeid ja kohustusi.
19. E. Musta senist kriminaalhooldust saab pidada väga problemaatiliseks. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest, ent ei ole soovinud korrektselt käituda. Hooldusaluse selgitused rikkumiste kohta ei ole tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et ta nende olemust ja raskust mõistaks. Kohtuistungil üritas hooldusalune esinenud probleeme pisendada või eitada, mis näitab, et ta ei soovi oma käitumise eest vastutust võtta. Süüdimõistetu ei saa aru oma alkoholiprobleemi tõsidusest ega oma käitumise negatiivsest mõjust teistele inimestele.
20. Kuigi E. Must väidetavalt soovib asuda ravile ja lasta end alkoholi vastu kodeerida, ei ole hooldusaluse senist käitumist arvestades tõenäoline, et ta oma alkoholiprobleemiga edaspidi motiveeritult tegelema hakkaks. Lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele on hooldusalune rikkunud ka teisi kohustusi, sealhulgas registreerimiskohustust, mis viitab üldisele vähesele motiveeritusele kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtul ei ole käesolevalt põhjust arvata, et E. Musta käitumine edaspidi püsivalt muutuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Karistuse eesmärke on E. Musta osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. MÄÄRUSKAEBUS
21. E. Must palub tühistada Tartu Maakohtu määruse.
22. E. Must ei vaidlusta registreerimis- ja alkoholikeelu rikkumist. Ta tunnistab oma vigu ja kahetseb ja soovib edaspidi kriminaalhoolduse tingimusi täita. Probleeme põhjendab ta alkoholiga. E. Must on teinud järeldused ja soovib edaspidist elu muuta. Ta on hakanud teistmoodi mõtlema ning läbis sõltuvusvastase teraapia, et olla ühiskonnas parem inimene. Varasemalt ei olnud majanduslikel põhjustel teraapia läbimine võimalik.
23. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on E. Musta vastu algatatud kriminaalasi. E. Must lisab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse.
24. E. Mustal on garanteeritud ametlik töö, mis parandaks majanduslikku toimetulekut ja tulevikuväljavaateid. Lepingut ei saa ta sõlmida, kuna ei tea kohtu seisukohta. Augustis saab E. Must isaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus. -2-
26. E. Mustale heidetakse ette korduvalt registreerimiskohustuse ja alkoholikeelu rikkumist. E. Must neid rikkumisi ei vaidlusta, vaid kinnitab alkoholiprobleemi olemasolu.
27. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. juuni
29. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab

§ 74

lg 4 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamise või

§ 75lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.

1. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et E. Musta registreerimis- ja alkoholikeelu kohustuse rikkumistel ning töökoha vahetamisel kriminaalhooldusametniku loata puuduvad mõjuvad põhjused. E. Musta kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline. Esmakohtumine toimus
2. augustil 2019 ja juba
3. septembril 2019 tuli ta registreerimisele alkoholi lõhnadega. Samuti tuli ta
4. oktoobril
5. a registreerimisele hilinemisega ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi sisaldus. Vaatamata korduvatele kirjalikele hoiatustele jätkas E. Must alkoholi tarvitamist, mis oli üks põhjus erakorralise ettekande esitamiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole mõttekas panna E. Mustale lisakohustusi, kuivõrd erakorralise ettekande kohaselt on E. Must varem saanud medikamentoosset ravi ning talle on määratud sotsiaalprogramm „Õige Hetk“. Viimane kulges erakorralist ettekannet arvestades lünkadega, kuivõrd probleeme oli koduste tööde täitmisega, kokkulepitud aegadest kinnipidamise ja programmi suhtumisega. Alkoholiprobleemi jätkumine ka pärast sotsiaalprogrammi läbimist ning vestlusi kriminaalhooldusametnikuga näitab, et E. Must ei oska õpitut ellu rakendada ega ole motiveeritud alkoholist loobuma. Ka katseaja pikendamine ei eviks mõttekust, kuna E. Musta katseaeg on algusest peale kulgenud probleemidega.
6. Ringkonnakohtule saadetud määruskaebuses toodud väited ei veena kohut, et E. Musta edasine kriminaalhooldus jätkuks kohtuotsusega pandud kohustusi rikkumata.
7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3-