← Eesti

1-17-4703/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4703 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. mai
  3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Anatoly Panfilovi (Panfilov, isikukood 37311302232) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister Narva osakond Anatoly Panfilovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Anatoly Panfilovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega tunnistati A. Panfilov süüdi KarS § 424, § 202 lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati A. Panfilovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Sama kohtuotsusega tunnistati A. Panfilov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti A. Panfilovile kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust.
  12. Kinnipeetava karistusaeg algas
  13. aprillil 2017 ja lõpeb
  14. detsembril
  16. Viru Maakohtu
  17. mai
  18. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  19. Maakohus märkis, et A. Panfilov kannab karistust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning ta on kandnud temale mõistetud karistusest ära vähemalt kaks kolmandikku. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus A. Panfilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ilma elektroonilise valve kohaldamiseta.
  20. Maakohtu hinnangul on A. Panfilovi kohta võimalik välja tuua palju positiivset. Kinnipeetav ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ning ta on suhtunud ametiisikutesse neutraalselt. A. Panfilov on kinnipidamisasustuses aktiivselt tegelenud enda sõltuvusprobleemiga. Ta on narkosõltuvusest vabanemiseks osalenud kogemusnõustaja tugigrupis, läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud Corrigo tugigrupis, olnud SRS osakonnas ning osalenud AN tugigrupis. Tagasiside läbitud tegevuste kohta on positiivne – kinnipeetav töötas aktiivselt kaasa, avaldas oma arvamust, jagas kogemusi ning otsustas, et elab edaspidi narkootikumide vaba elu. Lisaks on kinnipeetav karistuse kandmise ajal töötanud, õppinud riigikeelt ning temaga viidi läbi erinevaid vestlusi. Järelikult on kinnipeetav kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt ning ta on motiveeritud tegema jõupingutusi oma varasema eluviisi muutmiseks.
  21. Maakohus tuvastas, et A. Panfilovile määrati hiljuti distsiplinaarkaristuseks noomitus keelatud eseme eest. Tegemist ei olnud raske rikkumisega. Samas väärib tähelepanu, et A. Panfilov viibib kinnipidamisasutuses juba alates
  22. aprillist 2017 ning distsiplinaarkaristus määrati
  23. märtsil 2020, mil isik oli vanglas karistust kandnud juba peaaegu 3 aastat. Järelikult ei ole rikkumine toime pandud karistusaja alguses ega selgitatav vanglas kehtiva korra tundmaõppimise ja kohanemisega. Kehtiv distsiplinaarkaristus viitab sellele, et isik ei ole suutnud ka vanglas järgida kehtestatud reegleid ning seab paratamatult kahtluse alla isiku võime teha seda ka vabaduses.
  24. Maakohus leidis, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on rahuldavad. A. Panfilovil on olemas kindel elukoht. Vabaduses ootavad teda pereliikmed, kellega on suhted head ja toetavad. A. Panfilovi ema on valmis kinnipeetavat vabaduses materiaalselt toetama. A. Panfilovil on garanteeritud töökoht. Kindla elu- ja töökoha olemasolu on küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise seisukohast olulisteks asjaoludeks, kuid ei ole A. Panfilovi puhul määrava tähtsusega asjaoludeks. Vangla materjalidest nähtuvalt oli kinnipeetaval kindel elukoht olemas ennegi ning A. Panfilov ei olnud enne vangistust tegevusetu (ta töötas mitteametlikult ning tegi juhutöid). Pigem oli A. Panfilovi puhul probleemiks narkootikumide kuritarvitamine, mis mõjutas tema toimetulekut vabaduses. Majanduslikku toimetulekut võivad vabaduses mõjutada ka tasumata nõuded, mida on kinnipeetaval
  25. aprilli
  26. a seisuga rohkem kui 15 000 eurot. Samas on kohtu hinnangul positiivne, et kinnipeetav on motiveeritud võlgnevusi tasuma.
  27. A. Panfilovit on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Tal on meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. A. Panfilov on tarvitanud narkootikume juba pikka aega (enda kinnitusel umbes 6 aastat). Seega on tema puhul riskifaktoriks sõltuvusainete kuritarvitamine. A. Panfilov on teinud vanglas jõupingutusi narkootikumidest vabanemiseks ega ole vangistuse ajal narkootikume tarvitanud. Vaatamata eeltoodule ei saa A. Panfilovi varasemat elukäiku arvesse võttes välistada võimalust, et isik pöördub vabanedes selle pahe juurde tagasi. 2
  28. Karistusregistrist nähtuvalt on A. Panfilovil kolm kehtivat kriminaalkaristust erinevate süütegude toimepanemise eest (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine, vargused, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse). A. Panfilovit üritati õiguskuulekale teele suunata reaalse vanglakaristuse määramise näol, kuid viimane ei avaldanud isikule mingisugust mõju. Viru Maakohtu
  29. augusti
  30. a otsusega määrati, et A. Panfilovil tuleb 4 aasta pikkusest vanglakaristusest kanda ära 1 aasta vangistust, ülejäänud karistus jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata. A. Panfilov kandis vanglakaristuse ära, kuid pani pärast vangistust katseajal toime uue kuriteo.
  31. Viru Maakohus mõistis
  32. märtsil 2017 A. Panfilovile katseajal toime pandud kuriteo eest karistuseks 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vanglakaristuse ning määras, et vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Ajal, mil kohtuotsus ei olnud jõustunud ning A. Panfilov oli endiselt allutatud elukohast lahkumise keelule, hakkas isik pärast kohtuotsuse kuulutamist sooritama juba uusi kuritegusid. Järelikult viitab kinnipeetava varasem elukäik sellele, et tema puhul ei tasu uute kuritegude toimepanemise riski alahinnata. Seda eriti olukorras, mil isik on kandnud vanglakaristust juba pikemat aega, kuid saanud distsiplinaarkaristuse keelatud eseme omamise eest.
  33. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et A. Panfilov soovib edaspidi elada narkootikumide vaba elu ning ta on motiveeritud järgima kõiki kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi (sh kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega). Siiski, kui hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis (korduvkaristatus, katseajal kuritegude toimepanemine, distsiplinaarkaristus, narkosõltuvus), ei nõustu kohus A. Panfilovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega. MÄÄRUSKAEBUS
  34. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Panfilovi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Panfilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  35. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et ennetähtaegne vabastamine pole võimalik. Kohus jättis arvestamata sellega, et süüdimõistetu varasem elukäik on olnud seotud narkosõltuvusega. Sõltuvusest vabanemise korral on põhjendatud alus eeldada, et süüdimõistetu enam kuritegusid ei soorita. A. Panfilov on vanglas olnud juba üle kolme aasta ja motiveeritud sõltuvusest vabanemiseks. Ta on vangistuses elanud üle kolme aasta narkootikumideta. Seega on tal piisavalt hea eeldus elada edaspidi narkootikumideta. Ka maakohus on märkinud, et kinnipeetav on aktiivselt enda sõltuvusprobleemiga tegelenud. Seda arvestades on piisavalt alust arvata, et süüdimõistetu jätkab sõltuvusprobleemiga tegelemist ka edaspidi ega tarvita enam narkootikume. A. Panfilov on oma käitumisega vanglas näidanud ja tõestanud, et ta suudab edaspidi narkootikumideta elada. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust ja tegi vale otsuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  36. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult A. Panfilov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 3
  37. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A. Panfilovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates A. Panfilovi puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  38. aprilli
  39. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  40. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et A. Panfilovi varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal annavad piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. A. Panfilovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta pani eelmise kuriteo toime pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kriminaalhooldus ja reaalse vangistuse ärakandmine ei ole talle varem mõju avaldanud ning ta on korduvalt karistuse kandmise järel varasema eluviisi juurde tagasi pöördunud.
  41. Kuigi süüdimõistetu on vanglas teinud pingutusi sõltuvusest vabanemiseks ja soovib edaspidi õiguskuulekalt elada, näitab distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest, et A. Panfilovi hoiakud ei ole vangistuse jooksul piisavalt muutunud ja risk uute õigusrikkumise toimepanemiseks on endiselt kõrge. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et lisaks sõltuvusprobleemidele on A. Panfilovi puhul uute kuritegude toimepanemiseni viinud majandusliku kasu saamise eesmärk ja impulsiivsus. Iseloomustuses märgitu kohaselt on A. Panfilov keskendunud lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab vangla korra rikkumine iseloomustuses märgitut ja näitab, et uute kuritegude toimepanemise riskid ei ole veel piisavalt maandatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole A. Panfilovi ennetähtaegne vabastamine praegu põhjendatud.
  42. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  43. A. Panfilovi kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
  44. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  45. juuli
  46. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel A. Panfilovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri7 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.