Obsah (12)

§ 113§ 8§ 76§ 82§ 30§ 29§ 101§ 35§ 34§ 1§ 42§ 94

2-19-120151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-120151 Tsiviilas

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

1. Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
2. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. x 1 2-19-120151 Menetluskulude jaotus
3. Välja mõista Mxxxxxx Kxxxxx OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 325 eurot.
4. Välja mõista Mxxxxxx Kxxxxx OK Incure OÜ kasuks viivis punktis 1 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OK Incure OÜ esitas 17.01.2020. a Tartu Maakohtule hagiavalduse. OK Incure OÜ taotleb hagis, et kohus mõistaks Mxxxxxx Kxxxxx hageja kasuks välja 26.01.2018. a allkirjastatud konstitutiivsest võlatunnistusest võlgnevuse - põhivõlgnevuse 2188,91 eurot, intressi sumas 606,37 eurot, viivise summas 796,76 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 18.01.2020. a

§ 113lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

1. Kohus võttis hagi 29.01.
2. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.
3. 05.02.
4. a e-kirjaga teavitas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohut asjaolust, et Mxxxxxx Kxxxxon raske haiguse tõttu liikumisvõimetu ning oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline allkirjastama dokumente ega tegelema kirjavahetusega. 05.veebruaril 2020 anti Mxxxxxx Kxxxxx tema soovil kõik võlanõudega seotud dokumendid tema enda kätte.
5. 28.02.
6. a kuulas kohus Mxxxxxx Kxxx ära tsiviilasja nr 2-20-180 hagita menetluses. Mxxxxxx Kxxxxkinnitas, et on saanud võlanõudega seotud dokumendid kätte, tegi
7. veebruaril pojale Txxxx Kxxxxx volikirja tema eest asjade ajamiseks.
8. 20.03.
9. a saatis kohus Mxxxxxx Kxxx pojale Txxxx Kxxxxx kirja, milles tegi viimasele ettepaneku esitada kohtule volikiri, eesmärgiga hinnata Txxxx Kxxx esindusõigust oma ema asjade ajamisel. Kohus määras, et Txxxx Kxxxxxtuleb kostja nimel hagile vastata 21 päeva jooksul ning seejärel jätkab kohus menetlust tavapärasel viisil. Kuna Txxxx Kxxxxkirja kätte saamist ei kinnitanud, esitas kohus Txxxx Kxxxxx 09.04.
10. a meeldetuletuse. Txxxx Kxxxxkinnitas 2 2-19-120151 kohtule 09.04.
11. a saadetud e-kirjas, et on menetlusdokumendi kätte saanud. Txxxx Kxxx kostja nimel hagile ei vastanud.
12. Hageja esitas 06.05.
13. a kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.
14. Tsiviilasjas on seega tuvastatud, et kostja Mxxxxxx Kxxx ei ole raskest haigusest tingituna võimeline füüsiliselt menetlusdokumente vastu võtma ega neid allkirjastama. Kostja on ka ise kinnitanud dokumentide kättesaamist. Samas on kostja 28.02.
15. a tsiviilasjas nr 2-20-180 ärakuulamise käigus kinnitanud, et on oma asjade ajamiseks pojale Txxxx Kxxxxx andnud volikirja. Vaatamata kohtu palvele Txxxx Kxxx kohtule volikirja esitanud ei ole, kuid on kinnitanud 09.04.
16. a menetlusdokumentide kättesaamist. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 09.04.
17. a. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
19. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Mxxxxxx Kxxx 26.01.
20. a allkirjastanud konstitutiivse võlatunnistuse, millega kohustub OK Incure OÜ-le tasuma võlgnevuse summas 2783,39 eurot igakuiste osamaksetena (s.o igakuiselt 118,16 eurot) vastavalt sõlmitud maksegraafikule. 10.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 30

lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-21-06 (p 17) ja nr 3-2-1-149-11 (p-d 20, 22) selgitanud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne)

§ 30

mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või asendada senine kohustus peab tõendama võlausaldaja, vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa

§ 29kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta.

Käesoleval juhul tuleneb kohtu hinnangul 26.01.2018. a dokumendist (võlatunnistus), et see annab hagejale iseseisva nõudeõiguse. Dokumendist nähtuvalt on kostja kinnitanud, et annab võlatunnistuse, samuti kinnitanud kohustuste olemasolu summas 2783,39 eurot ja kohustuse tasumise maksegraafiku. Seega ei ole kostja üksnes nentinud kohustuse olemasolu ja selle tagastamise kohustust. Esitatud asjaolude pinnalt on kohtu hinnangul tuvastatav kostja tegelik tahe sõlmida konstitutiivne võlatunnistus. Hageja on tõendanud poole tahe luua uus iseseisev ja 3 2-19-120151 sõltumatu nõude alus. Kohtule on esitatud võlatunnistus, millest nähtub kostja tahe võlgnetava summa eraldisesiva kohustusena määratlemiseks. Kostjal on kohustus tasuda hagejal põhivõlgnevus summas 2188,91 eurot, mida kostja ei ole hagi esitamise seisuga tasunud. Hageja taotleb kostjalt

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 alusel kostjalt põhivõlgnevuse summas 2188,91 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlatunnistusele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning kostjalt tekkis uus iseseisev kohustus tasuda võlatunnistuses märgitud summa. Hagiavaldusest nähtuvalt on kohustuste katteks kostjalt laekunud 594,48 eurot. Hageja on arvestanud laekunud maksed põhivõlgnevuse katteks. 11.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 796,76 eurot ja edaspidi, s.o alates 18.01.2020. a kuni põhivõlgnevuse (2188,91 eurot) tasumiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o alates 18.01.

1. a kuni 17.01.
2. a 0,1% päevas (tasumata summalt). Viivise suuruseks sellises määras kujuneb hagi esitamise seisuga kokku 796,76 eurot, millise summa tasumist hageja kostjalt ka nõuab. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlatunnistuse kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võla tasumisega viivitamisel viivist 0,1% päevas tasumata võlasummalt. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. 4 2-19-120151

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär on 0,1 % päevas. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,00 % päevas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,1 % päevas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisearvestus järgmine: perioodil 08.01.

1. a kuni 17.01.
2. a viivitatud päevi 364 ning perioodi summa 796,76 eurot. Viivis eelnimetatud summa (s.o 2188,91 eurot) tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras perioodil 08.01.

1. a kuni 17.01.
2. a kujuneb kokku summas 175,09 eurot. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 18.01.
3. a

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates 18.01.2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 12.05.2020. a kujuneb 2188,91 euro suuruselt põhivõlalt viivis

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras summas 55,50 eurot. Koos eelneva perioodi eest arvestatud viivisega on kohtuotsuse tegemise aja, s.o 12.05.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras seega kokku summas 230,59 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 12.05.
2. a seisuga summas 230,59 eurot ja alates 13.05.
3. a

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

1. Kohus peab põhjendatuks intressi summas 606,37 ja sissenõudmiskulu summas 50 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmist. Selles osas on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja esitatud faktilised väited loetakse TsMS § 407 lg.1 viimase lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks. 5 2-19-120151
2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 325 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 325 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6