Obsah (4)

§ 8§ 7§ 2§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht aeg ja Tartu, 13. august 2020. a Tsiviilasja number 2-18-15010 Tsiviil

) § 9 lg 2 alusel algatamata. Kohus jättis pankrotiavalduse menetlemisega seotud kulud võlausaldaja kanda ja saneerimisavalduse menetlemisega seotud kulud võlgniku kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas

1. augusti
2. a määrusega Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a määruse osas, millega maakohus jättis võlgniku saneerimismenetluse algatamata ja osas, millega maakohus jättis saneerimisavalduse menetlusega seonduvad kulud võlgniku kanda (I kd, tl 155–157). Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgniku juhatuse liige kohtukutset kätte saanud ning maakohtu etteheide kohtuistungile ilmumata jätmise kohta oli põhjendamatu. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse ülejäänud osas muutmata. Riigikohus jättis
5. novembril
6. a võlausaldaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
7. augusti
8. a määruse peale menetlusse võtmata.
9. Võlgnik esitas
10. veebruaril
11. a Tartu Maakohtule täiendatud saneerimisavalduse. Võlgnik märkis lisaks eelnevale, et tema vara hulka kuulub
12. veebruari
13. a seisuga nõue ärikonsultatsioonide esitamise eest 48 800 eurot. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees
14. veebruari
15. a seisuga kohustus 17 708 eurot 81 senti. Võlgnik on saneerimise korral võimeline arendama oma põhitegevust
16. aasta suvise ehitushooaja alguses ja teenima sissetulekut vähemalt 30 000 eurot kuus, tasuma hüpoteegiga tagatud võlad, teenima kasumit ja olema majanduslikult jätkusuutlik. Võlgnikule on tehtud mitu laenupakkumist, mille alusel on laenuandjad hinnanud Mooni 39, Tallinn kinnistu väärtuseks vähemalt 380 000 eurot, mis on 150 000 eurot rohkem summast, millega AB Kreditex AS püüab kinnisasja müüa. 3
17. Tartu Maakohus jättis
18. veebruari
19. a määrusega võlgniku avalduse saneerimismenetluse algatamiseks käiguta ning andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus esitada konkretiseeritud, isikustatud ja üksikasjalikud andmed ja ülevaate võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; täpsustada avalduses nimetatud võlgniku vara hulka kuuluvaid nõudeid ja esitada vastavad alusdokumendid; esitada täpsustatud andmed võlgniku kohustuste kohta; esitada andmed ja põhistada võlgniku suutlikust kavandatava saneerimiskava täitmisel, sh ettepanekud saneerimismeetmete kohta. Võlgnik esitas
20. märtsil
21. a taotluse, milles palus seoses eriolukorra väljakuulutamisega lükata puuduste kõrvaldamise tähtaeg edasi kuni 14 päevaks pärast eriolukorra lõppemist, s.o kuni
22. maini
23. a. Eriolukorra ja Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud sotsiaalse distantseerumise nõude tõttu ei olnud koduse karantiini tingimustes võimalik tellida võlgniku varale kinnisvarahinnangut. Riikidevahelise liikumiskeelu tõttu ei olnud võimalik kohtuda lepingupartneritega Hispaanias. Karantiini tõttu ei olnud võimalik kohtuda partneritega Eestis. Partneritelt ei olnud seega võimalik vajalikke dokumente saada. Võlgnik palus alternatiivselt algatada saneerimismenetluse ning anda talle saneerimiskava väljatöötamise käigus võimalus esitada nõutud tõendid. Võlgniku pangakontod on täitemenetluse tõttu suletud. Võlgnik on arveldanud sularahas. Võlgnik kasutab DEFENSOR PACIS OÜ arveldusarvet. Võlgnik ei ole teinud töötajatele väljamakseid. Võlgnik plaanib suviste ehitustööde jaoks tööle võtta kolm töölist. Võlgnik ei ole dividende maksnud. Võlgnik teeb koostööd järgmiste äriühingutega: Nordicom Estonia OÜ, ärikonsultatsioonid; Nuclear Tattoo Supply Europe OÜ, ärikonsultatsioonid, üürileping; Smart WOOD OÜ, puitmajade eksport, partner Eestis; Gigant Mööbel OÜ, puitmajade eksport, partner Eestis; Jose Manuel Martinez Garcia, puitmajade eksport, partner Hispaanias; Jameo Group, puitmajade eksport. Võlgnik on sõlminud lepingu puitmajade eksportpartneriga Hispaanias. Tellimus hõlmab elamurajooni 50 majaga, millelt võlgniku tulu on 9000 eurot maja pealt, kokku 450 000 eurot. Ehitustööde maht
24. aasta suvekuudel on 450 000 kuni 800 000 eurot sõltuvalt logistikaküsimuste lahendamisest. Võlgnikul on
25. veebruari
26. a seisuga võlausaldajate ees järgmised kohustused: AB Kreditex AS-i põhinõue 160 000 eurot ja kõrvalnõuded 107 920 eurot, kohtutäitur E. Vilippuse nõue 6000 eurot; Maksu- ja Tolliameti nõue 17 708 eurot, Viktor Bobkini nõue 16 250 eurot. Võlgniku majanduslikud raskused tekkisid seetõttu, et ta tagas laene kinnistule hüpoteekide seadmisega. Võlgniku kasvav käibemaht ja sõlmitud lepingutest saadav tulu võimaldab kohustustega toime tulla. Planeeritav tulumaht on
27. aastal vähemalt 450 000 eurot. See võimaldab tasuda kõik nõuded. Võlgnik on võimeline tasuma oma kohustused ühe aasta jooksul. Võlgnik saab tulu ruumide üürimisest 1500 eurot kuus. Üüritulu on oluline, kuna see katab igakuised jooksvad kulud, sh kulud, mis on seotud puitmajade ekspordiga. Puitmajade ekspordist saadav tulu on omakorda vajalik saneerimiskava täitmiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
28. Tartu Maakohus jättis
29. märtsi
30. a määrusega võlgniku taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ja võlgniku saneerimismenetluse algatamata. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Võlgniku taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud. Kohus tegi võlgnikule ettepaneku esitada võlgniku majandustegevuse alusdokumendid. Eriolukord ei takista dokumentide esitamist. Dokumentide elektrooniline edastamine ei ole takistatud. Võlgnikul oli võimalik koguda ja edastada nõutud dokumendid enne liikumispiirangu algust. Võlgnik ei põhistanud, miks ta ei saa dokumente tähtaegselt esitada. 4 Saneerimisavaldusele tuleb saneerimisseaduse (

) § 7 lg 3 kohaselt lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Saneerimisavaldusest peab

§ 8

lg 1 p-st 3 tulenevalt nähtuma, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimisavalduse esitamisel tuleb kontrollida, kas avaldus on perspektiivikas, st kas saneerimiskava täitmisega on ettevõtte jätkusuutlik majandamine tõenäoline. Võlgnik ei esitanud kohtule kõiki

§ 7

lg-s 3 nimetatud dokumente, sh sisulisi andmeid võlgniku rahavoogude kohta ega finantsülevaadet. Kohtule esitatud andmete põhjal puudub kohtul veendumus

§ 7lg 2 sätestatud asjaolude kohta.

Võlgniku vara katab suure tõenäosusega võlgniku teadaolevad kohustused. Võlgniku kava makseraskustest väljumiseks on suunatud välismaal kinnisvara arendamisele. Äriplaani realiseerimine ei ole seotud võlgniku põhivara, kinnisasja asukohaga Mooni 15, Tallinn võlgade katteks võõrandamisega. Võlgnik ei toonud välja, et kinnisasja oleks vajalik tagatisena äriplaani elluviimisel. Võlgniku saneerimine ei ole seetõttu vajalik, kuna vara arvelt on võimalik kohustused täita. Äriplaani täitmine ei sõltu olemasoleva vara säilitamisest. Võlgniku senine kindel ja püsiv rahavoog koosneb üüritulust 1500 eurot kuus, mille arvelt ei ole võimalik olemasolevaid kohustusi tasuda. Sellest tulenevalt on ilmne, et võlgnik on sisuliselt maksejõuetu. Tegemist võib olla pankrotiolukorraga. Saneerimisavalduses kirjeldatud plaanid majandustegevuse aktiviseerimiseks Hispaanias on paljasõnalised ega ole eluliselt usutavad. Võlgnik ei esitanud kontrollitavat ja veenvat äriplaani välismaal kinnisvara arendamiseks. Välismaiste kinnistuste olemasolu, erinevate lubade, kooskõlastuste, lepingute jms kohta puuduvad tõendid. Võlgnik alles plaanib töötajate palkamist. Kavandatava kinnisvaraarenduse kohta esitatud pildimaterjalil on näha Kampus Helsinki, mis viitab, et tegemist ei ole Hispaaniasse suunatud projektdokumentatsiooniga. Võlgniku ja Hispaania kodaniku Joel Manuel Martinez Garcia vahel sõlmitud koostööleping on üldsõnaline. Tegemist on tulevikku suunatud heade kavatsuste protokolliga, millest ei nähtu tähtaegu, summasid, aadresse, konkreetseid kohustusi ega tagatisi. Koostöölepingust ei nähtu seos allakirjutanud isikute ja äriühingu Jameo Group vahel. Kohtule esitatud arvetel on näha konsultatsioonide osutamine Jameo Grupile, kuid puudub arve aluseks olev dokumentatsioon. Eluliselt ei ole usutav, et konsultatsioonid osutas võlgnik, kellel ei ole palgalisi töötajaid, samas kui tasu saamiseks õigustatud isikuks on märgitud võlgniku esindav õigusbüroo DEFENSOR PACIS OÜ. Äriplaani kohaselt peaks toimuma puitmajade suuremahuline eksport Hispaaniasse, samas puudub igasugune kirjeldus või põhjendus võlgniku võimekuse kohta puitmaju toota, hankida, tagada logistika, eksport, suunata vajalikke protsesse. Kohtule edastatud pildid Jameo Group ülemaailmsest ärivõrgustikust ei kajasta võlgniku rolli. Piltidel on märgitud üksnes puiduvabrik Eestis, millel on noolega osundatud seos Jameo Africa Senegali keskusele. Kujutise ebaühtlase graafika põhjal on kahtlus, et algset kujutist on muudetud ning Jameo Groupi seos Eesti puidutööstusega on kujutisele lisatud avalduse veenvuse suurendamiseks. Eesti puhul on lisatud kolme palgi kujutis, samas kui teiste piirkondade nimetustel puudub vastav tunnusgraafika. Võlgnik ei ole kõrvaldanud saneerimisavalduse puudusi. Saneerimisavaldus tuleb jätta TsMS 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohus algatab

§ 8

lg 1 p 3 kohaselt ettevõtte saneerimismenetluse, kui ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et võlgniku oleks pärast saneerimist võimalik jätkusuutlikult majandada. Võlgnikul on sissenõutavaid kohustusi enam kui 306 920 euro ulatuses. Võlgniku vara väärtus on vähemalt 315 000 eurot, kuid seda koormab hüpoteek ühe võlausaldaja nõude katteks. 5 Võlgniku senine tavapärane majandustegevus on suutnud genereerida stabiilset käivet 18 000 eurot aastas, mille arvelt ei ole võimalik kohustusi täita. Esimene saneerimisavaldus esitati

1. oktoobril
2. a. Võlgnik ei ole selle aja jooksul suutnud oma majandustegevust muuta. Alles pärast maakohtu nõuet esitas võlgnik ebausutava äriplaani võlgniku käibe oluliseks suurendamiseks. Võlgnikule ei ole põhjendatud anda kohtulikku kaitset saneerimismenetluse kaudu. MÄÄRUSKAEBUS
3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega algatada võlgniku saneerimismenetlus. Võlgnik palub alternatiivselt tühistada maakohtu määrus, rahuldada võlgniku taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 14 päeva alates Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra lõppemisest ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldama. Vabariigi Valitsuse otsus „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ võeti vastu
4. märtsil
5. a. See jõustus
6. märtsil
7. a. Hispaanias kehtestati piirangud varem. Võlgnikul ei olnud seega võimalik minna Hispaaniasse kohtu poolt nõutud algdokumentide järele. Võlgniku esindaja Martin Napa jõudis Eestisse
8. märtsil
9. a ning pidi pärast seda olema 14 päeva koduses karantiinis. Kohtu nõudmised ei olnud seega realiseeritavad. Pandeemia leviku tõttu ei olnud võlgnikul võimalik koguda ja kohtule edastada nõutud algdokumente ka enne liikumispiirangu saabumist. Vabariigi Valitsuse piirangud ja instruktsioonid olid üldteada. Võlgnik ei saanud jätta ajavahemikul
10. märts
11. a –
12. märts
13. a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piiranguid täitmata ning minna piiride sulgemisest ja lennuliikluse katkestusest hoolimata Hispaaniasse, mis oli pandeemia suurim kolle, ning koguda seal partneritelt ja kohalikelt omavalitsustelt kohtu poolt nõutud dokumente. Kohtumäärus on vastuoluline. Kohus leidis, et võlgniku vara katab suure tõenäosusega võlgniku teadaolevad kohustused, ning samas ka, et võlgniku senine kindel ja püsiv rahavoog koosneb üksnes üüritulust 1500 eurot kuus, mille arvel ei ole võimalik kohustusi tasuda. Võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteek ei taga võlgniku, vaid kolmanda isiku laenu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus on sellest tulenevalt tõenäoline. Võlgnik on võimeline tagama kindla ja püsiva rahavoo. Võlgnik sõlmis koostöölepingu Eestis asuva majatootjaga, kes toodab lepingu järgse tellimuse alusel maju kuus müügipinnaga 500– 900m
14. Lepingu kohaselt on majade ostuhind 1600 eurot ruutmeeter ja müügihind vähemalt 2500 eurot ruutmeeter. Võlgnikule kuulub kuu kogutulust 50%, s.o 225 000 – 405 000 eurot 450 000 – 810 000 eurost. Võlgniku kinnisasi asukohaga Mooni 39, Tallinn on äriplaani realiseerimiseks oluline. Tegemist on logistiliselt olulise ja kliendile mugava asukohaga, kuhu on võimalik paigutada müüdav näidispind. Kinnisasja asukoht Tallinna kesklinnas on vajalik klientide ja koostööpartneritega kohtumiseks. Võlgnik on esitanud kõik seadusega nõutud dokumendid. Kohus laiendas põhjendamatult seaduses nõutud dokumentide nimekirja. Seaduses sätestamata dokumentide esitamata jätmine ei ole saneerimismenetluse algatamata jätmise põhjus. Võlgniku vara hindamisakti nõudmine ei ole seadusega kooskõlas. Saneerimismenetluse algatamise järel on võlgniku huvides võtta oma varale hindamisakt, et saada saneerimiskavale toetus. Kinnisvara hindamisakti ei ole võimalik saada kohtu poolt antud 14-päevase tähtaja jooksul. Saneerimismenetluse algatamiseks ei pea esitama tõendeid välismaiste kinnistute olemasolu, erinevate lubade, 6 kooskõlastuste, lepingute jms kohta. Eriolukorras, kus nii Hispaanias kui Eestis kehtestati liikumispiirangud, ei saa nende esitamist nõuda. Järeldus, et kuna kavandatava kinnisvaraarenduse kohta esitatud pildimaterjalilt nähtub Kampus Helsinki, ei ole tegemist Hispaaniasse suunatud projektdokumentatsiooniga, ei ole õige. Tegemist on tootenäidistega, mida on Soomes edukalt püstitatud. See julgustas Hispaania partnereid koostööd arendama. Võlgniku ja Hispaania kodaniku Joel Manuel Martinez Garcia vahel sõlmitud lepingu alusel on aasta jooksul välja valitud konkreetsed tooted. Eestis on üle 150 äriühingu, kes tegelevad majade tootmisega. Nende vahel valiku tegemine võtab aega. Kohtule esitatud arve kajastab tehtud töid. Arvel kajastatud konsultatsioonide tellimuse esitaja, tellimuse sisu, hinnakokkulepete, ajaarvestuse, protokollide, temaatika, tellijale edastatud memode või muu kontrollitava tegevuse tulemuse nõudmine väljub saneerimisseadusega ettenähtud saneerimismenetluse algatamise eelduste piiridest. Konsultatsioonide esitamiseks ei ole ilmtingimata vaja palgalisi töötajaid. Võlgniku nimel saab konsultatsioone osutada ka juhatuse liige või võlgniku esindaja. Töötajate palkamine enne saneerimiskava kinnitamist oleks riskantne, kuna saneerimiskava kinnitamata jätmisel tuleks töötajad koondada. Kuna täitemenetluste käigus on võlgniku arved suletud, on ainsaks arveldusvõimaluseks kasutada DEFENSOR PACIS OÜ kontot. Puitmajade eksport ei tähenda puitmajade tootmist. Võlgnik ei plaani puitmajade tootmist. Võlgnik kasutab äriplaani elluviimiseks aastatepikkust kogemust erinevatel rahvusvahelistel turgudel kauplemisel. Suuremahuline eksport ei ole eesmärk. Eesmärgiks on tagada piisav eksport, milleks on 500m2 kuni 900m2 müügipinda kuus, mis tagab võlgnikule tulu 225 000 kuni 405 000 eurot kuus. Leping selle saavutamiseks on allkirjastatud. Lepingujärgne tarnija Eestis Smart HUS OÜ on Hispaania tellijate Jameo Group esindajaga eelnevate läbirääkimiste käigus kohtunud. Graafiline struktuur äriühingute ja erinevate projektide suhestumisest on valmistatud Hispaania partnerite poolt. Kohus ei saa anda eelarvamuslikku hinnangut graafilistele lahendustele, sest need ei kujuta äriplaani osa, vaid kirjeldavad võlgniku erinevaid rahvusvahelisi tegevussuundi suuremas äripildis läbi välispartnerite silmade. Kohus oleks saneerimismenetluse algatamisega pidanud andma võimaluse võlgniku ja võlausaldajate vahel läbirääkimiste pidamiseks ja saneerimiskava kooskõlastamiseks. Kohus võttis tähelepanu keskmesse võlgniku majandusliku analüüsi eriolukorra tingimustes ning alustas sellest võlgniku jätkusuutliku majandamise perspektiivi hindamist. Võlgniku jätkusuutliku majandamise perspektiivi hindamiseks oleks võinud kaasata eksperte. Saneerimismenetluse algatamisel tuleb lähtuda eeskätt saneerimisseaduse erisustest. Võlgnik täitis

§ 8

lg 1 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused.

§ 8lg-s 2 sätestatud saneerimismenetluse algatamata jätmise aluseid ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi saneerimismenetluse algatamise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. 9.

§ 8

lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. 7 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus etteruttavalt jõudnud järeldusele, et praegusel juhul puuduvad

§ 8lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused saneerimismenetluse algatamiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu käsutuses olevate andmete põhjal ei olnud maakohtul võimalik üheselt järeldada, et võlgnik ei ole veenvalt põhistanud saneerimisvajadust ja asuda seisukohale, et pärast saneerimist ei oleks võlgniku jätkusuutlik majandamine tõenäoliselt võimalik. 10.

§ 2

järgi on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisel tuleb arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (

§ 1

). Saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus laiendas põhjendamatult saneerimisseaduses loetletud dokumentide nimekirja, mida tuleb saneerimisavaldusele lisada.

§-st 2 tulenevalt on üheks saneerimismenetluse läbiviimise eelduseks, et menetlust saab läbi viia ainult siis, kui ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine on võimalik. Seda põhimõtet täpsustavad ka

§ 7lg 2 ja § 8.

Saneerimine on võimalik üksnes nõuetekohase raamatupidamisega ettevõtja puhul.

§ 7

lg 3 järgi tuleb saneerimisavaldusele lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Kohtul ei ole kohustust majandusanalüüsi teha, vaid ainult anda hinnang, kas ettevõtja esitatud andmete kohaselt on küllaldane alus uskuda ettevõtte kasumlikkuse taastamist. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt arvestades asjaolu, et saneerimismenetlusega piiratakse võlausaldajate õigusi, ei tohiks kohus

§ 8

lg 1 p-des 1– 3 nimetatud asjaolude hindamisel lähtuda miinimumstandardist, vaid esitama tehtud analüüsile ja väljatoodud põhjendustele üsna kõrged nõudmised, et juba eos vältida saneerimismenetluse kasutamist kuritarvitusteks. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul

§ 7

lg-s 3 nimetatud nimekirja puhul tegemist lahtise loeteluga ning kohus saab vajadusel nõuda ka seaduses nimetamata dokumentide saneerimisavalduse põhistamiseks.

1. Ettevõtte saneeimisvajaduse ning pärast saneerimist ettevõtte jätkusuutliku majandamise võimalikkuse veenvaks põhistamiseks peab võlgnik eelkõige majandusnäitajatele tuginedes põhistama, et just saneerimisabinõud võikisid ettevõtte maksevõime taastada. Läbi saneerimise positiivse tulevikuootuse prognoosimine on võimalik vaid juhul, kui avalduses on esile toodud asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult hindamata võlgniku majandusaasta aruannetes kajastuva info. Olukord, kus äriühingu netovara ehk bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) on negatiivne ja äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Netovara negatiivsus on seega üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19). 8 Võlgniku
4. a ja
5. a majandusaasta aruannetest (III kd, tl 65–84) nähtuvalt oli võlgniku ettevõtte
6. aastal kahjumis suures ulatuses s.o 813 897 eurot, kuid aastal
7. a suutis võlgniku ettevõte teenida kasumit 12 000 eurot ning aastal
8. a suurendada kasumi 63 600 euroni. Seega ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtu järeldusega, et võlgnik ei ole peale esmakordset saneerimisavalduse esitamist
9. oktoobril
10. a suutnud oma majandustegevust muuta. Selline maakohtu järeldus on vastuolus esitatud tõenditega. Samuti väärib tähelepanu asjaolu, et võlausaldaja avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus antud asjas lõpetati
11. juuni
12. a määrusega (I kd, tl 115–117) põhjusel, et võlgnik on oma nõude sularahas täitnud. Maakohus jättis ka tähelepanuta, et lisaks Mooni tn 39 kinnistule kuulub võlgnikule veel Kõrgejärve kinnistu, mille väärtuseks hindab võlgnik vähemalt 50 000 eurot (III kd, tl 3). Maakohtu määrus on vastuoluline. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt katab võlgniku vara suure tõenäosusega võlgniku kohustusi. Samas märgib maakohus, et võlgnik on sisuliselt maksejõuetu ning tegemist võib olla pankrotiolukorraga. Kuivõrd võlgniku arveldusarved on arestitud, võlgnik on täitnud võlausaldaja kohustuse sularahas, võlgniku kasum kasvab ning võlgniku enda kinnitusel kasutab ta majandustegevuses kolmanda isiku arveldusarvet, jääb võlgniku majandustegevus olulises osas ebaselgeks. Võlgnikul tulnuks seega täpsustada ettevõttel kasumi teenimise aluseid ning ettevõtte tegevust. Samuti on vastuolulised võlgniku väited võimaliku kasumi suuruse kohta.
13. märtsi
14. a menetlusdokumendi p 9 kohaselt on
15. a planeeritav tulumaht vähemalt 450 000 euro (III kd, tl 22). Määruskaebuse p 8 kohaselt on see juba 225 000 – 405 000 eurot kuus (III kd, tl 203). Võlgnikul tuleb täpsustada võimaliku kasumi suurust ning esitada veenvad põhjendused, et sellises ulatuses kasumi teenimine on võimalik.
16. Maakohus leidis, et kohtule esitatud äriplaan Hispaaniasse puitmajade eksportimisel on ebausutav. Koos määruskaebusega esitas võlgnik Smart HUS OÜ-ga
17. mail
18. a sõlmitud lepingu majade ekspordiks Hispaaniasse nr 1/
19. Lepingu kohaselt teadvustavad pooled, et võlgnik sõlmis
20. mail
21. a vastastikuse koostöölepingu puitmajade ekspordiks Hispaaniasse. Lepingu kohaselt võlgnik tellib ja Smart HUS OÜ teostab majade ekspordi Hispaaniasse lepingus kokkulepitud tingimustel. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus anda hinnangu, kas menetluses esitatud tõendid kogumis annavad aluse lugeda võlgniku majandustegevust saneerimismenetluse järel jätkusuutlikuks ning esitatud äriplaani edukust tõenäoliseks. Kui kohus peaks seadma kahtluse alla võlgniku poolt prognoositava kasumi, saab võlgnik vajadusel esitada ka täiendavaid tõendeid lepingu alusel prognoositava kasumi teenimise kohta.
22. Võlgnik, arvestades maailmas väljakuulutatud pandeemia olukorda, COVID-19 viiruse levikut ning Eestis väljakuulutatud eriolukorda, taotles
23. märtsi
24. a menetlusdokumendis täiendavate dokumentie esitamiseks antud tähtaja pikendamist. Maakohus jättis taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eriolukorra kehtimise ajal ei olnud takistatud dokumentide elektrooniline esitamine. Samas, arvestades, et võlgnik kavandab äritegevust väljapoole Eesti riiki, võis dokumentide hankimine liikumispiirangu tõttu olla raskendatud. Kui kohus leidis, et võlgnik ei ole oma avaldust põhjendanud ning võlgnikul tulnuks esitada täiendavad tõendid, tulnuks maakohtul pandeemia olukorras võlgniku taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldada. Maakohus ei ole põhjendanud, et tähtaja pikendamine oleks ebamõistlikult venitanud tsiviilasja menetlemist või kahjustaks kellegi huvisid. 9 Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 10