Obsah (9)

§ 833§ 8333§ 8350§ 8351§ 83§ 34§ 32§ 26§ 19

1-20-885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-885 (19913000038) Kohtunik Marina Nina

§ 833

lg-te 1, 2 mõistes suures koguses lahingumoona, s.o kaks sütikuta käsigranaati RGD-33, milliseid hoidis ebaseaduslikult oma elukohas xxx asuvas korteris nr xxx Antud aadressil näitas Veigo Jaanson septembris 2019 käsigranaate nende ebaseaduslikuks võõrandamiseks ostja leidmise eesmärgil Madis Kirsipuule, misjärel vahendas Madis Kirsipuu Veigo Jaansonile nimetatud käsigranaatidele ostja leidmise eesmärgil D V kontakti ning pakkus varalise kasu saamise eesmärgil käsigranaate müügiks D Vle. Madis Kirsipuu kaasabi tulemusena võttis Veigo Jaanson oktoobris 2019 ühendust D Vga eesmärgiga varalise kasu eesmärgil võõrandada temale eelnimetatud kaks ilma sütikuta käsigranaati RGD-33 ja leppida kokku müügitehingu tingimused. Madis Kirsipuu kaasabi osutamise tulemusena leppis Veigo Jaanson D Vga kokku kohtumise 14. oktoobriks 2019, mis pidi toimuma xxx juures aadressil xxx, Tallinn, et müügitehingu käigus võõrandada D Vle kaks sütikuta käsigranaati RGD-33, mille eest vastu pidi Veigo Jaanson saama narkootilist ainet, misjärel ta 14. oktoobril 2019 kell 16:05 xxxjuures kahtlustatavana kinni peeti.

§ 833

lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvaS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi.

§ 8333

lg 1 p 3 järgi peab sõjarelva, laskemoona või lahingumoona vedamiseks olema tegevusluba.

§ 8350

lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning

§ 8333

lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

§ 8351

lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

§ 83

52 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning

§ 8333

lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. 4 1-20-885 Selliselt on Veigo Jaanson ebaseaduslikult käidelnud, s.o omandanud, hoidnud ja üritanud võõrandada suures koguses lahingumoona, mis on KarS § 415 lg 1¹ p-s 3 kirjeldatud kuritegu. Madis Kirsipuud süüdistatakse selles, et tema osutas tahtlikku kaasabi Veigo Jaansonile suures koguses lahingumoona võõrandamiseks. Nimelt sai Veigo Jaanson ebaseaduslikku valdusesse kohtueelses menetluses käesolevaks ajaks täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui septembris 2019

§ 833

lg-te 1, 2 mõistes suures koguses lahingumoonas, s.o kaks sütikuta käsigranaati RGD-33, milliseid hoidis ebaseaduslikult oma elukohas xxx aadressil xxx asuvas korteris nr xxx. Antud aadressil näitas Veigo Jaanson septembris 2019 käsigranaate nende ebaseaduslikuks võõrandamiseks ostja leidmise eesmärgil Madis Kirsipuule, misjärel vahendas Madis Kirsipuu Veigo Jaansonile nimetatud käsigranaatidele ostja leidmise eesmärgil D V kontakti ning pakkus varalise kasu saamise eesmärgil käsigranaate müügiks D Vle. Madis Kirsipuu kaasabi tulemusena võttis Veigo Jaanson oktoobris 2019 ühendust D Vga eesmärgiga varalise kasu eesmärgil võõrandada temale eelnimetatud 2 ilma sütikuta käsigranaati RGD-33 ja leppida kokku müügitehingu tingimused. Madis Kirsipuu kaasabi osutamise tulemusena leppis Veigo Jaanson D Vga kokku kohtumise 14. oktoobriks 2019, mis pidi toimuma xxx juures aadressil xxx, et müügitehingu käigus võõrandada D Vle 2 sütikuta käsigranaati RGD-33, misjärel ta 14. oktoobril 2019 kell 16:05 xxx juures kahtlustatavana kinni peeti.

§ 833

lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvaS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi.

§ 8333

lg 1 p 3 järgi peab sõjarelva, laskemoona või lahingumoona vedamiseks olema tegevusluba.

§ 8350

lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning

§ 8333

lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

§ 8351

lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

§ 83

52 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning

§ 83

33 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Selliselt on Madis Kirsipuu osutanud tahtlikku kaasabi Veigo Jaansoni koosseisupärasele kuriteole, s.o suures koguses lahingumoona ebaseaduslikule käitlemisele, mis seisnes võõrandamistehingu vahendamises ja on KarS § 415 lg 1¹ p-s 3 - § 22 lg-s 3 kirjeldatud kuritegu. Madis Kirsipuud süüdistatakse ka selles, et tema, omamata

§ 34

lg 2 sätestatud vastavat relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks ja samuti

§ 32

lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks 5 1-20-885 kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks ja omamata ka

§ 26

lg-s 1 sätestatud kollektsioneerimisluba, valdas kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates oktoobrikuust 2019, ebaseaduslikult

§ 19

lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud tulirelva ja tulirelva laskemoona, s.o 1 püstolit ja mitte vähem kui 53 püstolipadrunit 7,65 Browning. Püstoli koos sellele ettenähtud vähemalt 53 püstolipadruniga soetas Madis Kirsipuu ebaseaduslikult kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja viisil, misjärel oktoobris 2019 Harjumaal müüs Madis Kirsipuu varalise kasu saamise eesmärgil nimetatud püstoli koos vähemalt 15 püstolipadruniga edasi isikule, kellele käesoleva kriminaalmenetluse raames süüdistust ei esitata. Seega on Madis Kirsipuu ebaseaduslikult käidelnud, s.o soetanud, vallanud ja hoidnud ilma vastavat luba omamata tulirelva ja tulirelva laskemoona, s.o ühte püstolit ja vähemalt 53 püstolipadrunit, mis on KarS § 418 lõikes 1 kirjeldatud kuritegu. Madis Kirsipuud süüdistatakse ka selles, et tema on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nimelt täpsemalt, polnud Madis Kirsipuul juhtimisõigust alates

1. oktoobrist 2019 kuni
2. märtsini 2020, kuid sellest hoolimata on tema juhtinud
3. oktoobril 2019 ajavahemikus kella 20.22 kuni 22.12 veoautot xxx, riiklike registreerimismärkidega xxx. Samuti juhtis ta
4. veebruaril 2020 ajavahemikus kell 12.41-15.05 sõiduautot xxx, riiklike registreerimismärkidega xxx. Samuti juhtis ta mootorsõidukit xxx, mille riiklikud registreerimismärgid on xxx
5. veebruaril 2020,
6. veebruaril 2020,
7. veebruaril 2020,
8. veebruaril 2020,
9. veebruaril 2020,
10. veebruaril 2020,
11. märtsil 2020 ja
12. märtsil 2020 ning viimati
13. märtsil 2020 kella 16.23 paiku, mil ta Tallinnas Viljandi maanteel Karuse tänava ja Kõnnu tee vahelisel teelõigul mootorsõiduki xxx, mille registreerimisnumber on xxx, juhtimiselt kinni peeti. Selliselt on Madis Kirsipuu süstemaatiliselt juhtinud juhtimisõiguseta, mis on KarS § 423¹ kirjeldatud kuritegu. mootorsõidukit ilma Madis Kirsipuud süüdistatakse ka selles, et tema juhtis tahtlikult
14. juunil 2020 kella 14.18 paiku Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Niitvälja - Kulna tee 5 km-l mootorsõidukit xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.o tema veres oli etanooli vähemalt 3,89 mg/g. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 alusel on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selliselt rikkus Madis Kirsipuu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p
15. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 6 1-20-885 Seega on Madis Kirsipuu juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Veigo Jaansoni, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Veigo Jaansonile mõistetavaks karistuseks KarS § 415 lg 11 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 6 aastat. Karistusaja algusaega lugeda alates Veigo Jaansoni kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o alates
16. oktoobrist
17. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 1460 eurot; ekspertiisitasu 300 eurot ja riigi õigusabi tasu kokku 443,04 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava Madis Kirsipuu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Madis Kirsipuule mõistetav karistus järgmine: KarS § 415 lg 11 p 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rakendades KarS § 22 lg-s 5 ja § 60 sätestatut taotleb prokurör kohtus karistuseks 3 aasta pikkust vangistust. KarS § 418 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta pikkuse vangistust. Tulenevalt KarS § 64 lg-st 1 tuleb mõista liitkaristus raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, mõistes karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Kuivõrd kõik ülalnimetatud kuriteod on toime pandud Harju Maakohtu
18. augusti
19. a otsusega nr 1-17-6451 mõistetud katseaja jooksul, siis tulenevalt KarS § 65 lg-st 2 mõista liitkaristus selliselt, et käesoleva kokkuleppe alusel mõistetavale karistusele liidetakse eelmise otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistus, s.o vangistus 2 aastat, millest on ära kantud kaks päeva. Seega liitkaristuseks mõista 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Käesoleva kriminaalasja raames on Madis Kirsipuu olnud eelvangistuses alljärgnevalt: 1) KarS § 415 lg 1¹ p 3 - § 22 lg 3 ja § 418 lg 1 kirjeldatud kuritegude menetlemise ajal peeti Madis Kirsipuu KrMS § 217 alusel kinni
20. oktoobril 2019 ning
21. oktoobri
22. a Harju Maakohtu määrusega Madis Kirsipuu vahistati. Madis Kirsipuu vabastati vahi alt prokuratuuri määruse alusel
23. jaanuaril
24. Seega viibis eelvangistuses kokku 3 kuud ja 3 päeva. 2) KarS § 4231 kirjeldatud kuriteo menetlemise ajal peeti Madis Kirsipuu KrMS § 217 alusel kinni 10.-
25. märts 2020, s.o 2 päeva. Seega on Madis Kirsipuu eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud ja 5 päeva, mis kuuluvad KarS § 68 lg 1 alusel tema karistusajast mahaarvamisele. Seega on Madis Kirsipuu ärakantavaks karistuseks 5 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja algusaega tuleb 7 1-20-885 lugeda alates Madis Kirsipuu viimasest kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o alates
26. juulist
27. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 1460 eurot; ekspertiisitasu 130 eurot ja riigi õigusabi tasu kokku 936,16 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavate teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Veigo Jaansoni KarS § 415 lg 11 p 3 ja Madis Kirsipuu KarS § 415 lg 11 p 3 - § 22 lg 3, 418 lg 1, § 4231, § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatavate süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Süüdistatav Veigo Jaansoni menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiiside kulu summas 300 eurot ja kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest 898,32 eurot, s.o kokku 2658,32 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel Veigo Jaansonil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (kohtuistungil tehti menetluskulude ositi tasumises osas protokolliline parandus, mille kohaselt tuleb ajatada kõik menetluskulud (mitte ainult sundraha) ning võimaldada nende tasumine ühe aasta jooksul). Seega kuulub ühes kuus tasumisele 222 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 216,32 eurot. Süüdistatav Madis Kirsipuu menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiiside kulu summas 409 eurot ja kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest 1636,68 eurot, s.o kokku 3505,68 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel Madis Kirsipuul tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (kohtuistungil tehti menetluskulude ositi tasumises osas protokolliline parandus, mille kohaselt ajatada kõik menetluskulud (mitte ainult sundraha) ning võimaldada nende tasumine ühe aasta jooksul). Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 292,14 eurot.
28. augusti
29. a kell 10 alanud kohtuistungil selgitasid kohtumenetluse pooled, et Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on M. Kirsipuu kaitsja G. Kulli määruskaebus tema kaitsealuse vahistamismäärusele. Pooled selgitasid, et ringkonnakohus võib selles asjas võtta seisukoha ka kaitsjale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest makstu tasu M. Kirsipuu menetluskulude hulka arvamise osas. Maakohus selgitas pooltele, et pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa ei saa kohus võtta kriminaalasja juurde uusi tõendeid, dokumente. Pooled olid üksmeelel, et kohtuistungi edasilükkamine ei ole põhjendatud ja see kulu tuleb jätta riigi kanda. 8 1-20-885 Hetkeks, mil Harju Maakohus
30. augustil
31. a kohtuistungil nõupidamistuppa siirdus, ei olnud Tallinna Ringkonnakohus veel kaitsja määruskaebust lahendanud. Ringkonnakohus tegi
32. augustil 2020 määruse, millega arvas M. Kirsipuu menetluskulude hulka kaitsjale makstud tasu 54 eurot. See määrus ei ole aga praeguseks jõustunud. Seega ei saa kohus käesoleva otsusega võtta seisukohta nende menetluskulude osas. Asitõendite osas võetavad meetmed: - Kaitsepolitsei asitõendite laos Veigo Jaansoni kinnipidamisel ära võetud kinkekott ja EKEIst tagastatud pakendid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; - Pappkarbis kahel plastikalusel olevad püstolpadruni (pakend xxx), mis on hoiul Kaitsepolitseiameti asitõendite laos, konfiskeerida KarS § 417 ja § 83 lg-te 1 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; - Amfetamiini sisaldavad pulbrid, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Keemiaosakonnas – konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - DNA-proovid (kriminaalasi nr xxx) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; - sõiduauto xxx riikliku registreerimismärgiga xxx ja võtmed koos võtmekimbus olevate teiste võtmetega väljastada/tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sõiduki omanikule A A; - CD-plaadid ja DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik 9