← Eesti

1-20-85/33

Obsah (17)§ 126§ 180§ 318§ 189§ 387§ 71§ 291§ 7§ 107§ 61§ 15§ 289§ 268§ 306§ 175§ 179§ 181

1-20-85 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 28.01.202

) §-dest 311-315, kohus otsustab: Mõista Viktor Prokudin süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks selles, et tema omandas

  1. aastal eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX ja andis seda tarvitamiseks järgmistele isikutele: -
  2. aasta jooksul andis M A vähemalt kuus korda tarvitamiseks ühe doosi kaupa marihuaanat, 08.09.2019 aastal kella 14.31 – 14.40 paiku andis mitte vähem kui kümme grammi marihuaanat tänutäheks toodud küttepuude eest, saadud marihuaana jagas A 15 doosiks ja tarvitas ära; - ajavahemikul juuli 2019 – 28.09.2019 andis A K vähemalt seitse korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks; - suvel 2019 andis ühel korral ühe doosi marihuaanat tarvitamiseks A K; - ajavahemikul juuni – september 2019 andis A R vähemalt kuus korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks. Tunnistada Viktor Prokudin süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi selles, et ta käitles 01.10.2019 XXX asuvas korteris ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil ning mõista talle karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust võrra ning mõista Viktor Prokudinile lõplikuks karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.10.
  3. Jätta Viktor Prokudin vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Viktor Prokudini vangistuse tähtaeg. Asitõendid: - CD–plaat fotofailidega ja DVD-plaat kontrollfailidega, mis asuvad toimiku materjalide juures, jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - ekspertiisist järelejäänud ained, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas, konfiskeerida KarS § 191 alusel kohtuotsuse jõustumisel ja anda üle samale ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel; - pakendid, digitaalne kaal, karp, mobiiltelefon Philips, mobiiltelefon imei-koodiga XXX, purk, metallpurk, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2620), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - pärast läbiotsimise lõpuleviimist kaasa võetud korteri võti, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2639), tagastada Viktor Prokudinile kohtuotsuse jõustumisel. Tagastada Viktor Prokudinile temalt 01.10.2019 kriminaalasjas nr 17240100079 ära võetud sularaha summas 95 (üheksakümmend viis) eurot. Ära võetud sularaha asub Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr EE932200221023778606, viitenumber 3100082116. 2 1-20-85 Seoses süüdistatava osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda osa menetluskuludest, s.o 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot ja 12 senti. Mõista Viktor Prokudinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 1362 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Jätta

§ 180

lg 3 alusel kriminaalmenetluse kuludest 338 (kolmsada kolmkümmend kaheksa) eurot riigi kanda. Määrata, et Viktor Prokudinil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1900 (üks tuhat üheksasada) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700012560 ning selgitus „Viktor Prokudin, 1-20-85, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt Viktor Prokudini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi saabus Viru Maakohtusse 07.01.2020 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-20-85 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Viktor Prokudinit selles, et ta pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, keda on varem karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. 1.2.Täpsemalt seisneb Viktor Prokudinile esitatud süüdistuse selles, et ta olles varasemalt karistatud KarS § 185 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-15-5702), rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 1, käitles

  1. aasta vältel Narva-Jõesuu linnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – s.o marihuaanat. Viktor Prokudin omandas
  2. aastal eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist 3 1-20-85 ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX, andis seda tarvitamiseks järgmistele isikutele: - 2019 aasta jooksul andis M A vähemalt kuus korda tarvitamiseks ühe doosi kaupa marihuaanat, 08.09.2019 aastal kella 14.31 – 14.40 paiku andis mitte vähem kui 10 grammi marihuaanat tänutäheks toodud küttepuude eest, saadud marihuaana jagas A 15 doosiks ja tarvitas ära; - ajavahemikul juuli 2019 – 28.09.2019 andis A K vähemalt seitse korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks; - suvel 2019 andis ühel korral ühe doosi marihuaanat tarvitamiseks A K; - ajavahemikul juuni – september 2019 andis A R vähemalt kuus korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks. 01.10.2019 XXX asuvates korterites, mis on Viktor Prokudin´i elukohaks, oli läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud 1, 99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25%, 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. 1.3.Kaitseakt kriminaalasjas nr 1-20-85 saabus Viru Maakohtusse
  3. jaanuaril
  4. a. Süüdistatava kaitsja tõi kaitseaktis välja, et olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab ta, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitseaktis täiendavate tõendite kogumist kaitsja ei taotlenud. 1.4.15.01.2020 toimunud eelistungil prokurör ja kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid vastuväiteid ka Viktor Prokudini kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 15.01.2020 määrusega andis kohus Viktor Prokudini kohtu alla süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 1.
  5. Süüdistatav Viktor Prokudin ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja Galina Tšelnokova toetas enda kaitsealuse seisukohta ja arvas, et Viktor Prokudini süü ei ole tõendatud asja materjalidega. 1.6.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Tunnistajad M A ja A K keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest

§ 71

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja võttis tõendina vastu

§ 291

lg 1 p 2 ja lg 3 alusel eeltoodud tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad A K ja A R. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava Viktor Prokudini ülekuulamine. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on osaliselt tõendamist leidnud. Täpsemalt leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et Viktor Prokudin 01.10.2019 XXX asuvas korteris käitles ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet, s.o marihuaanat edasiandmise eesmärgil pannes sellise tegevusega toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2.2.Viktor Prokudinile on esitatud süüdistus selles, et ta käitles

  1. aasta vältel Narva-Jõesuu linnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, s.o marihuaanat. Süüdistuse kohaselt omandas Viktor Prokudin
  2. aastal eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX ja andis seda tarvitamiseks M A vähemalt 6 korda ja 08.09.2019 kella 14.31-14.40 paiku andis talle mitte vähem kui 10 grammi marihuaanat, A K andis vähemalt seitse korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks, A K andis ühel korral ühe doosi tarvitamiseks ja A R andis 4 1-20-85 vähemalt kuus korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks. Süüdistuse kohaselt 01.10.2019 XXX asuvates korterites, mis on Viktor Prokudini elukohaks, oli läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud 1, 99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25%, 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. 2.3.Süüdistatav Viktor Prokudin enda süüd ei tunnistanud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil tema ülekuulamisel andis ta ütlused, mille kohaselt ta elab XXX. Ta ei pannud nimetatud aadressil toime kuritegu, mida talle ette heidetakse. Marihuaanat tema ei käidelnud. Ta ise tarvitab marihuaanat, aga mitte pidevalt. Tal on XX tal on XX, ei ole XXX ja ei ole XXX. Ta tunneb seoses enda terviseseisundiga valu ja seetõttu ta tarvitaski marihuaanat, kuid mitte rikkudes karistusseadustikku. Marihuaana oli tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 0,2%. Ta omandas seda kohvshopist ja mööda Tallinna maanteed see kasvab Sillamäe ja Narva vahel põllul. Läbiotsimise käigus oli talt ära võetud esemed, mis kuulusid talle. Marihuaana oli omandatud isiklikuks kasutamiseks mitte levitamiseks 2, 5 grammi. Seal olid ära võetud purgikesed marihuaana lõhnaga ja nendes legaalselt oli marihuaana, mida ta juba tarvitas. Ta tunneb tunnistajaid A, K, R ja K. Ta ei kostitanud neid inimesi kunagi marihuaanaga. Ta mitte kunagi nendele inimestele marihuaanat ei müünud. Talle tundub, et tunnistajatele oli avaldatud surve õiguskaitseorganite poolt. Ta nägi, et tal olid paigaldatud kuulamisseadmed. Tal oli vaja kaalu, millel on narkootilise aine jäljed, selleks, et ümber kaaluda seda marihuaanat, mida ta ostis ja kui ta valmistas selle tarbimiseks, siis ta samuti kaalus seda. Tema kodust leitud kanepi õisikud, mis sisaldasid 25% THC-d kohta selgitas ta, et umbes 20 minutit enne operatiivrühma saabumist tal külas oli üks inimene. Ta ei tea, kas see on perekonnanimi või hüüdnimi, aga teda nimetatakse P, et nimi on G ja tema kasvatas sellist kanepit ja jättis talle selleks, et ta prooviks, aga ta ei jõudnudki proovida. Ta ei andnud edasi talle süüdistuses ette heidetava perioodi jooksul marihuaanat. Ta ei kostitanud kedagi marihuaanaga talle süüdistuses ette heidetava perioodi jooksul. Ta ei ole müünud kellelegi talle süüdistuses etteheidetava perioodi jooksul marihuaanat. Keegi ei palunud tal hoida oma elukohas talle süüdistuses etteheidetava perioodi jooksul talle kuuluvat narkootilist ainet. Ta ei ole S F edasi andnud marihuaanat. Ta nuhtles verbaalselt S G ja ütles, et ta saab kannatada tema pärast ja tõi välja, et tema suhtes hakatakse kohaldama lg 2, s.o vahendamist, kuna vist G tarvitas mitte seda, mida vaja oli. Ta ei teagi, mida siis vaja tarvitada oli. Ta ei nimeta S G sabaks, aga pidas silmas seda, et kui viimane on ebakaines olekus, siis tema järgi võib tuua politsei. Talle ei meeldinud, et S käib tema juures ebakaines olekus. S on selline amoraalne eluviis. See talle ei meeldinud ja seetõttu on seal need ebatsensuursed väljendid ja ei saa öelda, et selles telefonikõnes on midagi kriminaalset. Ta selgitab vestlust S G, kus ta ütleb: „S, aga sinu kaudu võetakse meid. Nad ju teavad, millega ma tegelen“ niimoodi, et S oli pohmell ja ta ei istuks rooli taha, kuna ta tihti käib tema juures, kui tuleb Narva-Jõesuu, siis külastab teda. Ausalt öeldes ta ei mäleta seda vestluse osa, tal ei ole selle väljatrükki, kuid ta hästi mäletab selle vestluse sisu, ta kiusas S. Ta läks endast välja, kiusas S, ei õpetanud teda, kuidas elada, vaid lihtsalt riidles temaga. G tema narkootikume ei tarvitanud, viimane on liiga noor tema jaoks. 2.
  3. Kohus leiab, et eeltoodud süüdistatava Viktor Prokudini ütlused on usaldusväärsed ainult osaliselt, s.o selles osas, mil nad on kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Riigikohtu praktika kohaselt võib ütlused jätta tõendikogumist kõrvale, kui need ei riimu teiste tõenditega (RKKKo 3-1-1-100-15, p 16). Osas, kus süüdistatava ütlused ei riimu teiste tõenditega, on tema ütlused ebausaldusväärsed ja kontrollimist mittevõimaldavad. Olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, ei pea kohus võtma süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaimat versiooni. In dubio pro reo põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest

§ 7

lg 3 mõttes (vt RKKKo 27.06.2015, 3-1-1-49-16, p 21; 35 1-20-85 1-1-77-15, p-d 18–19). Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo 18.12.2007, 3-1-1-85-07, p 9.1; 07.05.2009, 3-1-1-21-09; 20.01.2014, 3-1-1133-13, p 23; 06.10.2016, 3-1-1-58-16, p 42). 2.5.Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et XXX on võimalik legaalselt osta sellist marihuaanat, mida on võimalik kasutada suitsetamisel valu leevendamiseks ning ka eluliselt usutav ei ole see, et Narva-Jõesuu ja Sillamäe vahel asub põld, kus kasvatatakse sellist marihuaanat, mis on sobilik eeltoodud põhjusel suitsetamiseks. Kohus ei välista, et eeltoodud kohas kasvatatakse tööstuslikku kanepit, mis on Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sort, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0, 2%, kuid tegemist ei ole sellise kanepiga, mis pakub huvi narkootilise aine tarvitajatele. Seda, et süüdistatav ei käidelnud lubatud kanepit tõendab kohtu hinnangul ka lisaks tema kodust leitud narkootilisele ainele jälitustoimingu protokollis kajastatu (KoTo, tõendite köide, tl 70-87), mille kohaselt 05.09.2019 ajavahemikus 15:33-16:20 süüdistatav ütles tal külas olnud O P kui viimane avaldas, et talle tundub, et eile politsei teda jälitas: „Vaata pidevalt taha, telefoni ka ära võtta kaasa, kui tahad süüa, mõtle peaga“. Kohtu hinnangul ka eeltoodud õpetussõnad kinnitavad seda, et süüdistatav ei käidelnud lubatud kanepit. 2.6.Puudub vaidlus selles, et 2019.a aastal elas Viktor Prokudin XXX. Eeltoodu on tõendatud süüdistatava enda selles osas usaldusväärsete ütlustega ning ka tunnistajate M A ja A K ütlustega, milles selles osas kohtul alust kahelda ei ole, sest seda tõendab ka läbiotsimisprotokoll koos selle lisaks oleva fototabeli ja CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 16-44). 2.7.Vaidlus puudub ka selles, et 01.10.2019 XXX asuvas korteris oli läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud väikeses koguses narkootilist ainet, s.o 1, 99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25% ja 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. Süüdistatav enda ülekuulamisel ei eitanud enda ütlustes seda, et tema korteris oli eeltoodud narkootiline aine. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et tema kodust leitud kanepi õisikud, mis sisaldasid 25% THC-d, sai ta selliselt, et umbes 20 minutit enne operatiivrühma saabumist tal külas oli üks inimene. Ta ei tea, kas see on perekonnanimi või hüüdnimi, aga teda nimetatakse P, et nimi on G ja tema kasvatas sellist kanepit ja jättis talle selleks, et ta prooviks, aga ta ei jõudnudki proovida. 2.

  1. Seda, et süüdistatav Viktor Prokudini elukohast aadressil XXX leiti eeltoodud väikeses koguses narkootiline aine, mille omandamist ja valdamist talle ka süüdistusakti kohaselt inkrimineeritakse, tõendab ka läbiotsimisprotokoll ja selle lisaks olev fototabel ja CD-plaadile salvestatu (KoTo, tõendite köide, tl 16-44). Nimetatud protokoll on kohtu hinnangul asjassepuutuv, lubatud ja usaldusväärne tõend ning ka eeluurimiskohtunik on tunnistanud 02.10.2019 Viru Ringkonnaprokuratuuri 01.10.2019 läbiotsimismääruse alusel toimetatud läbiotsimise lubatavaks (KoTo, tõendite köide, tl 8-15). Selle protokolli kohaselt on läbi otsitud XXX. Läbiotsimise juures viibis Viktor Prokudin, kes vastas ettepanekule: „Vabatahtlikult väljastan elutoas asuva diivanilaua alumiselt laudilt metallist purgi, mille sees on umbes kolm grammi marihuaanat, kaalu.“ Läbiotsimise käigus leiti ning võeti ära Elutoast nr 1 diivanilaua alumiselt laudilt kilekotikene taimse päritoluga ainega kaaluga 4 grammi (kaal koos pakendiga), mis pakiti paberkotti nr 1, ning kleebiti kinni turvaelemendiga E14-0937540 ning mille enne läbiotsimise algust väljastas Viktor Prokudin vabatahtlikult. Elutoast nr 1 võeti ära ka digitaalkaal, mis pakiti paberkotti nr 2 ning kleebiti kinni turvaelemendiga nr E14-0937541 ning mille enne läbiotsimise algust väljastas Viktor Prokudin vabatahtlikult televiisorilaua alumiselt laudilt. Elutoast nr 1 nurgadiivani ees asuva diivanilaua pealt võeti ära plastkarbike taimse päritoluga ainega üldkaaluga 13 grammi (kaal koos pakendiga), pakiti paberkotti nr 3 ning kleebiti kinni turvaelemendiga nr E14-
  2. Köögiruumist võeti ära külmiku pealt 6 1-20-85 plastpurk taimse päritoluga aine jääkidega marihuaanale iseloomuliku lõhnaga, pakiti paberkotti nr 6 ning kleebiti kinni elemendiga nr E14-
  3. Aadressil XXX asuvast toast võeti ära metallist mahuti marihuaanale iseloomuliku lõhnaga, mis pakiti paberkotti nr 12 ning kleebiti kinni turvaelemendiga nr E14-
  4. 2.9.Eeltoodud läbiotsimise protokollist nähtub seega see, et Viktor Prokudini elukohast XXX elutoast leiti kilekotikene taimse päritolu ainega kaaluga 4 grammi (kaal koos pakendiga) ja lisaks plastkarbike taimse päritoluga ainega üldkaaluga 13 grammi (kaal koos pakendiga). Seega süüdistatava kasutuses olnud korterist aadressil XXX narkootilist ainet ei leitud, kuna leiti vaid metallist mahuti marihuaanale iseloomuliku lõhnaga. Seega on eeltoodud põhjusel selles kohas talle narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise inkrimineerimine põhjendamatu ja seega tuleb ta selles osas õigeks mõista. 2.
  5. Seda, et süüdistatava Viktor Prokudini elukohast XXX leiti narkootilist ainet kanepit, mille käitlemine lubatud ei ole, tõendab ekspertiisiakt nr 19E-AN1138 (KoTo, tõendite köide, tl 6367). Tegemist on kohtu hinnangul lubatud ja usaldusväärse tõendiga, sest kontrollitav on eksperdi seisukohtade kujunemine. Ekspertiisi käigu ja eksperdiarvamuse kujunemise jälgitavuse ja kontrollitavuse tagavad

§ 107

lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (vt ka RKKKo 3-1-1-3209, p 8.2, samuti 3-1-1-82-16, 1-15-6223/49, jne). Nimetatud ekspertiisiaktis on ekspert andud eksperdiarvamuse, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 1, 99 g on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 25%. Ekspertiisiks esitatud digitaalsel kaalul on delta-9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. Ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 0, 31 g on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%. Ekspertiisiks esitatud plasttopsis on delta-9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. Ekspertiisiks esitatud metallist mahutis on delta-9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. 2.

  1. Seda, et Viktor Prokudin on enda elukohas XXX kaalunud narkootilist ainet tõendab ekspertiisiakt nr 19E-GE1141 (KoTo, tõendite köide, tl 58-62), mis on kohtu hinnangul usaldusväärne ja kohtukõlbulik tõend ning kus ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt kaalult (paberkott nr 2 turvaelemendiga nr E14-0937541) võetud teisest proovist (nuppudelt: proov A194239) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Viktor Prokudini DNAprofiiliga. Viktor Prokudini DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) süüdistaja tõlgendus – saadud DNA-profiil pärineb Viktor Prokudinilt; 2) kaitsja tõlgendus – saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  2. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1018 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Viktor Prokudinilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Kaalult (paberkott nr 2 turvaelemendiga nr E140937541) võetud esimesest proovist (kaane avamiskohalt; proov A194238) saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Viktor Prokudinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 2.
  3. Nähtuvalt sotsiaalministri
  4. mai 2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ nr 73 lisast 1 kuuluvad kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteaine seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning 7 1-20-85 tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 31 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 2.
  5. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastuse kohaselt järelepärimisele kriminaalasjas 05.06.2017 nr 17-5/1241 koos lisatud tabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 120-122) on marihuaana (kanepilehed) keskmine ühekordne kogus 750 mg (0,75 g), keskmine kogus kümnele inimesele 7, 5 g, ühekordse annuse piirid 0, 5 g. Seega leiti Viktor Prokudini elukohast 01.10.2019 XXX väikeses koguses narkootilist ainet, mida süüdistatav seal valdas. 2.
  6. Viktor Prokudinile on esitatud süüdistus aga muuhulgas ka selles, et ta käitles
  7. a vältel Narva-Jõesuu linnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – s.o marihuaanat. Tema eeltoodud ebaseaduslik tegevus seisnes selles, et ta omandas 2019.a eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX ja andis seda tarvitamiseks süüdistusaktis ära toodud neljale isikule, s.o M A, A K, A K ja A R. 2.
  8. Tunnistaja M A keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest

§ 71

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja võttis tõendina vastu

§ 291

lg 1 p 2 ja lg 3 alusel eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused on kasutatavad tõendina ning arvestades tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste sisu, siis esines tal ka kohtu hinnangul seaduslik alus keelduda ütluste andmisest, kuna tema ütlused võivad väärteo toimepanemises süüstada teda ennast. 2.16. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et Riigikohus on otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-89-12 p-s 15 selgitanud, et tõendi usaldusväärsusest

§ 291

lg 3 p 1 kontekstis ei ole seadusandja silmas pidanud

§ 61

alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud usaldusväärsust.

§ 291

lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Tõendite vastuvõtmine on toodu kontekstis selle tõendi kohtuliku uurimise objektiks tunnistamine ilma tõendi sisu analüüsimata. Siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka

§ 15

lg-le 3, mille kohaselt kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele. Riigikohus on selgitanud, et tõend, millele kohtulahend tugineb

§ 15

lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb. Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega. Muude tõendite kaal võib sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga, ja 8 1-20-85 sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-16-7179/127, p 13). 2.
  3. Nähtuvalt tunnistaja M A poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest tarvitab ta narkootikume – marihuaanat üle kümne aasta, üks-kaks korda kuus. Ta tunneb Viktor Prokudinit lapsepõlvest. Viktor Prokudin elab XXX munitsipaalmajas, veekanali lähedal. Majal on territoorium, mis on aiaga piiratud. Ta on käinud korduvalt Viktor Prokudini juures kodus. Korter asub sissepääsust vasakul, varem elas samas majas veel Viktori ema – tema elas maja sissepääsust paremal. Viimasel aastal elab Viktor Prokudin üksi. Tema ja Viktor Prokudini vahel on soojad, peaaegu sugulaslikud suhted. Kui ta käis Narva-Jõesuus, külastas ta alati Viktor Prokudinit, aitas teda majapidamistöödega, tõi toiduaineid. Viktor Prokudinil on XXX, seetõttu vajab ta abi. Ta teab rohkem kui 20 aastat, et Viktor Prokudin tarvitab marihuaanat selleks, et jalgade valu vähendada. 2019.a, ta ei mäleta millal käis ta vähemalt kuus korda Viktor Prokudini juures kodus, kui nägi tema juures laua peal „jointi“ – see on paberossi hülss, mis on täidetud tubaka ja marihuaana seguga. Viktori loal ta suitsetas marihuaanat, misjärel tundis kergust, lõõgastust, efekt kestis umbes pool tundi, Viktor suitsetas alati temaga koos ühe jointi. Marihuaana eest Viktor temalt kunagi raha ei võtnud, ta ei ostnud Viktori käest marihuaanat. St
  4. aastal kostitas Viktor Prokudin teda marihuaanaga kokku 6 korda. Peale selle 2019.a septembris, täpset kuupäeva ta ei mäleta, tõi ta Viktorile kaks autotäit puid. Ta palus Viktorilt tasuna puude eest 10 grammi marihuaanat. Viktor jäi nõusse ja andis talle üle 10 grammi marihuaanat, mis oli mähitud ajalehte. Mähitud pakk oli umbes rusika mõõtu, mähitud pakis olid „käbid“. „Käbid“ – need on marihuaana õied. Viktor andis talle mähitud paki marihuaanaga üle oma kodu koridoris, kui ta ära hakkas minema. Marihuaana, mille Viktor talle üle andis, ta tarvitas ära 2019.a septembris-oktoobris salaja kõrvalises kohas Narva linna tänaval. Marihuaana, mis oli mähitud pakis jagas ta umbes 15 doosiks, mida ta aeg-ajalt suitsetas. Pärast tarvitamist tundis ta iga kord lõõgastust, efekt kestis nagu alati umbes pool tundi. 2.
  5. Eeltoodud tunnistaja ütlustega on tõendatud seega see, et Viktor Prokudin
  6. aasta jooksul andis M A vähemalt kuus korda tarvitamiseks ühe doosi kaupa marihuaanat, septembris 2019 aastal andis mitte vähem kui 10 grammi marihuaanat tänutäheks toodud küttepuude eest. Saadud marihuaana jagas A 15 doosiks ja tarvitas ära. Mõistmaks Viktor Prokudini süüdi eeltoodud ebaseaduslikus tegevuses, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses tugineks kohtu hinnangul kohtulahend valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. 2.
  7. Kohtule on esitatud tõendina ka jälitustoimingu protokoll 02.10.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 45-47), mis on kohtu hinnangul usaldusväärne ja kohtukõlbulik tõend. Käesolevas kriminaalasjas ei taotlenud süüdistatav ega tema kaitsja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli. Kohus ei pidanud vajalikuks teostada seda ka omaalgatuslikult, kuna süüdistatav Viktor Prokudin tõi enda ütlustes välja, et toimus tema suhtes jälitustegevus, millele sai ta iseseisvalt jälile, kuna peaaegu oleks tema elukoht maha põlenud. Samuti nähtuvalt tunnistaja A K ütlustest oli ka tema teadlik sellest, et süüdistatava elukohas oli kaamera kolm kuud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et jälitustegevus toimus nõuetekohaste taotluste ja lubade, s.o Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Luuki loa nr PL8211/2019, Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Inna Kirsipuu kohtumääruse KM8223/2019 ja Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Heili Sepa kohtumääruse KM8251/2019 alusel. 2.
  8. Eeltoodud jälitustoimingu protokollist nähtub see, et 08.09.2019 kell 14:35 Prokudini juurde tuli M A, Citroen XXX juht. Vestluse käigus M räägib, et talle on vaja kümme ja kõik ühte. Prokudin ütles, et esialgu me suitsetame, teeme ennast korda ja juba pärast ta rahulikult teeb M. Prokudin küsis, kas M suitsetab. M vastas, et sigarette ta ei suitseta. Prokudin kiitis M, et võtab kohe korraga normaalseid koguseid. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud jälitustoimingu protokollist nähtuvat, siis ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et tegemist on 9 1-20-85 sama olukorraga, millest rääkis tunnistaja M A enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, kus ta rääkis 2019.a septembrist, kus Viktor Prokudin andis talle küttepuude eest 10 grammi marihuaanat. Nimetatut kinnitab see, et süüdistatav kiidab M, et viimane võtab kohe korraga normaalseid koguseid. See annab kohtu hinnangul aluse asuda seisukohale, et välistada ei saa seda, et tegemist on erinevate olukordadega, sest 08.09.2019 ei räägi süüdistatav ja tunnistaja M A midagi n.ö vahetuskauba tegemisest. Kohtu hinnangul ei võimalda ka eeltoodud jälitusprotokollis kajastatu asuda tõsikindalt seisukohale, et 08.09.2019 käitles Viktor Prokudin enda elukohas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Süüdistatav on andnud lubaduse rahulikult teha tunnistajale midagi, mille puhul ei saa välistada, et tegemist on narkootilise aine doosidega, kuna toimub ka tunnistaja kiitmine selles osas, et viimane võtab korraga normaalseid koguseid. Samas puuduvad tõendid selle kohta, kas 08.09.2019 õnnestus süüdistataval täita tunnistaja M A soov ning ka pole usaldusväärselt tõendatud see, millest täpselt süüdistatav ja tunnistaja M A omavahel rääkisid. Arvestades

§ 7

lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, leiab kohus, et kuna tõsikindalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et Viktor Prokudin andis süüdistusaktis toodud ajal, kohas ja viisil üle tunnistaja M A suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, siis tuleb ta selles süüdistuse osas õigeks mõista. 2.

  1. Viktor Prokudinit süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul juuli 2019-28.09.2019 andis ta A K vähemalt seitse korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks. Tunnistaja A K andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt nad on Viktor Prokudiniga sõbrad umbes 20 aastat juba. Tema jaoks on see väga pikk aeg ja ta ütleb, et Viktor Prokudin on nagu sugulane talle. Ta suhtles Viktor Prokudiniga enne viimase kahtlustatavana kinnipidamist üsna tihti. See oli väga ammu, et ta ei tea, kas Viktor Prokudin on tarvitanud narkootilisi aineid. Ta ausalt öeldes suitsetab 18 aastat. Ta on XXX, seetõttu, et ta perioodiliselt suitsetab nad sisustavad oma aega. See on tema nõrkus, et ei ole arusaadav kellest kellele. Ärge võtke südamele lähedale seda sõna meie, seda ta ütles iseenda kohta. Ta pöördub enda pool teie. Teie-meie, mis probleemid on. Ta on Viktor Prokudiniga koos tarvitanud narkootilist ainet marihuaanat väga ammu, tolle elu jooksul veel. Väga ammu ja juba enne tema eelmist vanglas istumist, et jah neil oli selline patt. See marihuaana, mida ta koos Viktor Prokudiniga tõmbas, oli tema oma. Viktor Prokudin ei ole teda kunagi kostitanud ka enda poolt marihuaanaga nende ühiste teejoomiste kestel. Ta ei näinud Viktor Prokudini kodus narkootilist ainet. Samuti ei näinud ta Viktor Prokudini kodus narkootilise aine käitlemisele viitavaid esemeid. Ta andis uurijale tõeseid ütlusi, aga teda kogu aeg suunati sellele, et peab nimetama mingit arvu, kas 10 korda või 5 korda ja ta ütles nendele, et poisid kuulge, et teil seal oli kaamera kolm kuud, vaadake seda, kes mitu korda käis ja mida kes kellelegi andis. Kui ta andis eeluurimisel ütlusi, et nad 7 või 6 korda suitsetasid koos, siis see oli ammu, mitte hiljuti. Praegu ta käis sõbra juures lihtsalt sellepärast, et avada hinge, kui inimene saab sinust aru, et miks mitte käia külas. 2.
  2. Jälitustoimingu protokollist 02.10.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 45-47) nähtub, et 27.09.2019 kell 18:55 Prokudini juurde tuli A K. Vestluse käigus K ütles, et hüppas kodust välja ja võttis kaasa ainult 11 ja 7000 rubla. Selle peale Prokudin ütles, et jäta 10, mille peale K ütles, et viis ta toob järgmine kord. Prokudin pakkus K koos suitsetada. Nimetatud tunnistaja A K külaskäik süüdistatava Viktor Prokudini elukohta 27.09.2019 on kajastatud ka jälitustoimingu protokollis (KoTo, tõendite köide, tl 70-87), mis on kohtu hinnangul samuti eeltoodud põhjustel usaldusväärne ja kohtukõlbulik tõend, sest puudub alus kahelda selles, et nii jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Ka sellest jälitustoimingu protokollist nähtub samasisuline vestlus süüdistatava Viktor Prokudini ja tunnistaja A K vahel. Samuti on selles vestluses kajastatud süüdistatava ja tunnistaja vahel fraaside vahetamine, mille puhul ei saa välistada, et hoopis süüdistatav soovis maksta selle eest, et saaks millegi vingega kostitatud. Nimelt on A K öelnud: 10 1-20-85 „Ha ütlen sulle rohkem, midagi vingega ei kostitata, lihtsalt võetakse sinult raha“. Prokudin: „Ma maksaks“. 2.
  3. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega, s.o tunnistaja A K ütlustega ja jälitustoimingu protokollidega ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et süüdistatav Viktor Prokudin ajavahemikul juuli 2019-28.09.2019 andis ebaseaduslikult A K vähemalt seitse korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks. Seega tuleb ta selles süüdistuse osas õigeks mõista. 2.
  4. Viktor Prokudinile inkrimineeritakse süüdistusakti kohaselt ka seda, et ta suvel
  5. a andis ühel korral ühe doosi marihuaanat tarvitamiseks A K. Tunnistaja A K keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest isiklikul põhjusel, s.o

§ 71

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja võttis tõendina vastu

§ 291

lg 1 p 2 ja lg 3 alusel eeltoodud tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus, olles tutvunud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, leiab jätkuvalt, et tunnistaja A K poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused on kasutatavad tõendina, kuna kõik tingimused selleks on täidetud ning arvestades tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste sisu, siis oli tal ka seaduslik alus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel. 2.

  1. Tunnistaja A K on kohtueelsel uurimisel andnud ütlused, mille kohaselt tarvitab harva narkootikume – käbisid. Käbid – on marihuaana. Marihuaana – see on taim, mida suitsetatakse, mille tarvitamise järel tekib organismis kerge eufooria. Ta on teadlik, et marihuaanat suitsetatakse läbi sigareti, teistest marihuaana tarvitamise meetoditest ei ole ta teadlik. Esimest korda ta tarvitas marihuaanat umbes aasta tagasi. Ta tunneb Viktor Prokudinit umbes 20 aastat, nende vahel ei ole mingeid suhteid, nad on lihtsalt tuttavad. Viktor Prokudin elab XXX, XXX, endise postkontori hoone lähedal. Viktor elab üksi, ta on XXX, tal on XXX. Ta külastab Viktor Prokudinit vahel tema kodus, ta võib öelda, et 2019.a jooksul käis ta Viktori juures kodus umbes 5 korda. Ta käib Viktor Prokudini juures kodus selleks, et aidata teda majapidamistöödes või üldse, kui tal on juhtumisi mingit abi vaja. Ta ei tea sellest midagi, et Viktor oleks kuidagi seotud narkootikumidega.
  2. a suvel, täpset kuupäeva ta ei mäleta, ta külastas Viktor Prokudinit, siis viibis Viktor toas, mis asub sissepääsust vasakul kohe köögi taga. Ta nägi Viktori käes sigaretti, ta suitsetas seda, seejuures tuli sigaretilt mingit muud lõhna mitte tubaka. Ta sai aru, et Viktor suitsetab marihuaanat ning palus tal anda talle proovida. Viktor ulatas talle sigareti ja ta tegi paar mahvi marihuaanat ning andis Viktorile tagasi. Kust Viktor marihuaanat ostis ta ei tea ning ta ei küsinud Viktorilt seda. 2.26.

§ 15

lg-st 3 tuleneb, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Käesoleval juhul arvestades seda, et tunnistaja A K keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest isiklikel põhjustel

§ 71

lg 2 p 1 alusel, siis ei olnud ka süüdistataval ega kaitsjal võimalik seoses tema süüstavate ütlustega küsimusi esitada. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid selle kohta, et süüdistatav andis tarvitamiseks A K süüdistusaktis toodud ajal ja kohas ebaseaduslikult narkootilist ainet ja seega tuleb Viktor Prokudin selles süüdistuse osas õigeks mõista. 2.

  1. Viktor Prokudinile inkrimineeritakse süüdistusakti kohaselt ka seda, et ta ajavahemikul juuni-september 2019 andis A R vähemalt kuus korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja A R, kelle ütluste kohaselt ta tunneb süüdistatav Viktor Prokudinit, kes on tema lähedane seltsimees. Ta on Viktor Prokudiniga tuttav umbes 30 aastat. Nad on lihtsalt head tuttavad, nad toetavad suhteid. Kui teda üle kuulati, siis politsei käest sai teada, et Viktor Prokudin on kinni peetud. Ta teab, millega seoses Viktor Prokudin kinni peeti. Politsei ütles, et Viktor Prokudin on seotud marihuaanaga või midagi sarnast. Ta tarvitas küll narkootilisi aineid. Ta tarvitas narkootilisi aineid mitte kaua, proovis. 11 1-20-85 Ta on proovinud marihuaanat. See oli juba ammu, ta juba ei mäleta, kus ta seda sai. Ta isegi ei tea, kas Viktor Prokudin tarvitas marihuaanat. Kui ta oli XXX, siis alati käis ta Viktor Prokudini juures kohvi joomas. Ta jõi ka ise Viktor Prokudini juures teed loomulikult. Ta ei näinud kunagi Viktor Prokudini elukohas narkootilise aine käitlemisega seotud esemeid. Loomulikult ei ole keegi vahepealsel ajal, mis nüüd on olnud alates sellest, kui prokurör teda kohtusse kutsus kuni tänase päevani teda üritanud mõjutada ütluste andmisega seoses. Ta mäletab hästi neid ütlusi, mida ta andis politseile seoses selle kriminaalasjaga. Ta teab, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Eeluurimisel tema poolt oli öeldud selline asi, et Viktor Prokudin kostitas teda marihuaanaga, aga nüüd ta võtab enda sõnu tagasi. Ta võtab need sõnad tagasi seetõttu, et sellist asja ei olnud. Ta andis eeluurimisel valeütlusi, kuna nii suunasid teda politseinikud, et tema justkui tarvitas koos Viktoriga, see on ainuke asi mis oli. Ta ei tea, miks ta sellisest suunamisest prokuratuurile või politsei sisekontrollile teada ei andnud, ei jõudnudki. Ta mäletab ligikaudu, millal teda üle kuulati. See oli oktoobris, novembris. 2.
  2. Kohus rahuldas prokuröri taotluse

§ 289

lg 1 alusel ning lubas avaldada tunnistaja A R poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses kontrollimaks tunnistaja usaldusväärsust. Kohtuistungil avaldati järgmised tunnistaja A R poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Pärast seda, see tähendab 2019.a aasta juunist kuni septembrini Viktor Prokudin kostitas mind marihuaanaga vähemalt viis korda. Raha ma marihuaana eest Viktorile kunagi ei maksnud“. Tunnistaja on selgitanud enda diametraalselt erinevasisulisi ütlusi erinevas menetlusstaadiumis sellega, et eeluurimisel suunasid teda politseinikud andma süüdistatavat süüstavaid ütlusi. 2.

  1. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud selgitus eluliselt usutav, kuna arusaamatuks jääb, miks peaks politseinikud suunama tunnistajat andma süüdistatavat süüstavaid detailseid ütlusi. Kui jaatada millegi sellise toimumist, siis ei ole arusaadav see, miks tunnistaja prokuratuurile või politsei sisekontrollile eeltoodud ebaseaduslikust tegevusest teada ei andnud ning tõi alles kohtuistungil välja, et on toimunud eeltoodu. Kohtu jaoks ei tundu tunnistaja verisoon tema ütluste muutmise osas eluliselt usutav ka seetõttu, et ta ei tea, kes see operatiivtöötaja oli, kes talle ütles, et tal tuleb niimoodi öelda kohtueelsel uurimisel ütlusi andes. Seda, et tunnistaja verisoonis toimunust on alus kahelda kinnitab ka see, et ta ei osanud kirjeldada seda isikut, kes suunas teda kohtueelsel uurimisel ütlusi andes. Ka tekitab tunnistaja selgituste tegelikkusele vastavuses kahtlusi tema poolt välja toodu, mille kohaselt kui ta väljus politseist ta kahetses seda ja tahtis tagasi minna, aga juhtus nii, et ei läinud tagasi ja nüüd on väga kahju sellest tal. Kohtu hinnangul ka eeltoodu kinnitab seda, et tunnistaja sai vabalt anda ütlusi ilma, et keegi oleks talle sõnu suhu pannud, sest vastasel juhul oleks tagasi mineku kaalumine mõttetu. Seda, et tunnistaja A R ei avaldatud ütluste andmisel mingit survet kinnitab kohtu hinnangul ka tema poolt välja toodu, mille kohaselt ei oska ta selgitada, mis vormis oli talle mõju avaldamine. Kui oleks toimunud tunnistaja ebaseaduslik mõjutamine ütluste andmisel, siis saab eeldada seda, et ta oskab ka detailselt eeltoodud tegevust kohtuistungil kirjeldada ning see omakorda oleks võimaldanud kohtul kontrollida tema ütluste tegelikkusele vastavust selles osas. 2.
  2. Kuna tunnistaja A R on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi oskamata kohtu hinnangul usutavalt ja arusaadavalt selgitada enda ütluste muutmise põhjust ei ole teda võimalik pidada usaldusväärseks tõendiallikaks. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid selle kohta, et süüdistatav Viktor Prokudin ajavahemikul juuni-september 2019 andis A R vähemalt kuus korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks ning seetõttu tuleb süüdistatav Viktor Prokudin selles süüdistuse osas mõista õigeks. 2.
  3. Kohus leiab, et usaldusväärselt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena eeltoodust tulenevalt tõendamist see, et Viktor Prokudin käitles 2019.a vältel Narva-Jõesuu linnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, s.o marihuaanat. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, mille alusel oleks võimalik jaatada seda, et Viktor Prokudin omandas 12 1-20-85
  4. aastal eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX. 2.
  5. Kohtule esitatud jälitustoimingu protokollidest (KoTo, tõendite köide tl 45-47 ja tl 70-87), mille puhul kohus eelpool leidis, et tegemist on kohtukõlbulike tõenditega, nähtuv, s.o eelkõige süüdistatava vestlus S G ja ka O P võimaldab järeldada, et Viktor Prokudin kartis õiguskaitseorganite tähelepanu ning vaevalt, et see kartus oli sisutühi, arvestades tema vestluste sisu S F, M A ja A K ning S G. Samas kohtu hinnangul eeltoodud vestlustest tulenev ei võimalda asuda tõsikindlalt seisukohale, et süüdistatav süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet marihuaanat suures koguses. Seda kinnitab ka see, et kordagi ei mainita selgesõnaliselt narkootilise aine suurt kogust, mida Viktor Prokudin 2019.a vältel ebaseaduslikult enda elukohas käitles. Kuna tulenevalt

§ 7

lg-st 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, siis kohus leiab, et Prokudin tuleb mõista osaliselt õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuna kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et ta omandas

  1. aastal eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX ja andis seda tarvitamiseks süüdistuses nimetatud isikutele, s.o M A, A K, A K ja A R. 2.
  2. Eelpool leidis kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist see, et Viktor Prokudin omandas ja valdas 01.10.2019 XXX asuvas korteris ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet. Andmaks hinnangut sellele, kas Viktor Prokudin on toime pannud kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, tuleb vastata sellele, kas süüdistatava elukohast leitud väikeses koguses narkootiline aine, s.o 1, 99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25% ja 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20% olid seal süüdistatava enda tarbeks või ka edasiandmise eesmärgil. Kohtu hinnangul on kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidnud see, et 01.10.2019 süüdistatava elukohast leitud kanepiõisikud olid seal ka edasiandmise eesmärgil ja seda vaatamata sellele, et kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, mille kohaselt ta ise tarvitab marihuaanat, aga mitte pidevalt. Seda, et süüdistatav tarvitab ka ise marihuaanat tõendavad ka tunnistaja M A ja A K kohtueelses menetluses antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. 2.
  3. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt läbiotsimisprotokolli ja selle lisaks oleva fototabeli ja CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 16-44) tõendatud see, et süüdistatava Viktor Prokudini elukohast 01.10.2019 leitud väikeses koguses narkootiline aine ei olnud seal mitte ainult süüdistatava enda tarbeks. Seda kinnitab see, et tema diivanilaua peal oli leitud kahes erinevas koguses ja anumas narkootilist ainet ning ka televiisorilaua alumiselt laudilt leiti digitaalkaal. Ekspertiisiakti nr 19E-AN1138 (KoTo, tõendite köide, tl 64-67) kohaselt olid süüdistatava elukohast leitud digitaalsel kaalul delta-9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. Süüdistatav Viktor Prokudin on enda ütlustes välja toonud, et tal oli vaja kaalu, millel on narkootilise aine jäljed, selleks, et ümber kaaluda seda marihuaanat, mida ta ostis ja kui ta valmistas selle tarbimiseks, siis ta samuti kaalus seda. Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav süüdistatava verisoon sellest, miks tal oli vaja kaaluda enda tarbeks marihuaanat, kuna saab eeldada seda, et pidevalt marihuaanat tarvitav isik oskab juba silma järgi eraldada endale vajamineva koguse suitsetamiseks. Üldteada on see, et kodukokad, kes pidevalt köögis toite valmistavad, ei vaja igapäevaselt digitaalkaalu kaalumaks sobivaid ainekoguseid toidu valmistamisel ning omandavad vilumuse hinnata õigeid koguseid visuaalse vaatlusega ning kohtu hinnangul on käesoleval juhul paralleeli tõmbamine õigustatud ka suitsetamiseks õige marihuaana koguse kindlakstegemisega eeltoodud viisil, sest kohtulikul uurimisel selgus, et Viktor Prokudin on juba pikemat aega tegelenud narkootilise aine marihuaana suitsetamisega. 13 1-20-85 2.
  4. Seda, et Viktor Prokudini elukohast leitud väikeses koguses narkootiline aine ei olnud ainult tema enda tarbeks, vaid ka edasiandmise eesmärgil tõendavad ka lisaks eeltoodule tunnistaja M A kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt
  5. aastal kostitas Viktor Prokudin teda marihuaanaga kokku 6 korda. Peale selle 2019.a septembris, täpset kuupäeva ta ei mäleta, tõi ta Viktorile kaks autotäit puid. Ta palus Viktorilt tasuna puude eest 10 grammi marihuaanat. Viktor jäi nõusse ja andis talle üle 10 grammi marihuaanat, mis oli mähitud ajalehte. 2.
  6. Samuti tõendab kohtule esitatud jälitustoimingu protokoll 02.10.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 45-47) kaudselt seda, et süüdistatav Viktor Prokudin valdas 01.10.2019 enda elukohas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet ka edasiandmise eesmärgil. Nimelt nähtub eeltoodud protokollist, et 05.09.2019 kell 18:33 Viktor Prokudini juurde tuli S F. Vestluse käigus F küsis, kas tohib võtta viis ja veel ühe eraldi, mille peale Prokudin ütles, et võtta palju soovid. Seda, et Viktor Prokudin ei hoidnud enda elukohas väikeses koguses narkootilist ainet ainult enda tarbeks tõendab ka süüdistatava vestlus S G 05.09.2019 kell 20:30, kus süüdistatav toob välja, et G ei saa palju asju ajada, kuna tema on niigi paljude asjadega kokku puutunud, tuli müügikohta (tochka). Ka 08.09.2019 kell 14:35 toimunud vestlus süüdistatava elukohas, kus M A räägib, et talle on vaja kümme ja kõik ühte ja kus Viktor Prokudin kiidab M A, kuna viimane võtab kohe korraga normaalseid koguseid, tõendab seda, et süüdistatav valdas narkootilist ainet enda elukohas ka edasiandmise eesmärgil. 2.
  7. Samuti tõendab eeltoodut 09.09.2019 kell 17:25 tuvastatu, mille kohaselt süüdistatava elukohas boksist nr 2 koridori tuli välja S F, kellel ühes käes oli soonkinnitusega kilekott mõõduga ca 20x15 cm, millest ca üks neljandik oli täidetud mingisuguse tumeda ainega. F rebis koridoris paberitüki, võttis kilekotist sõrmedega ainet ja pani selle paberisse, mille voltis kokku ja pani püksitaskusse. Seejärel võttis soonkinnitusega kilekoti ainega ja lahkus majast. Eeltoodut tõendab ka jälitustoimingu protokollile lisatud lisa 1, mille puhul on tegemist ekraanitõmmisega ning kus on selgelt nähtav, et isikul, kes on tuvastatud kui S F, on käes kilekott, mille sees on mingi tume aine. Kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et tegemist on narkootilise aine marihuaanaga. Seda kinnitab S F tegevus, kus ta on omakorda jaganud kilekotis olevat ainet väiksemasse kogusesse paberitüki sisse. 2.
  8. Seda, et Viktor Prokudin omandas ja valdas 01.10.2019 XXX asuvas korteris ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil tõendab ka teine jälitustoimingu protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 70-87), kus on samuti talletatud S F soov võtta midagi viis 05.09.2019 kell 18:
  9. Kohtu hinnangul tuleneb selgelt ka 05.09.2019 Viktor Prokudini ja S G vestlusest, et süüdistatav Viktor Prokudin ei vallanud enda elukohas narkootilist ainet mitte ainult enda tarbeks, vaid ka edasiandmise eesmärgil, kuna ta toob välja: „S, aga sinu kaudu võetakse meid. Nad ju teavad, millega ma tegelen. Nad teavad, et sa suitsetad, kuid nad ei tea, millega mina tegelen, tähendab nad hakkavad sinu järgi vaatama“. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud süüdistatava poolt lausutu sellele, et süüdistatav tegeles enda elukohas narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega ning ta kartis, et S G, võib enda käitumisega põhjustada seda, et Viktor Prokudin jääb õiguskaitseorganitele enda ebaseadusliku tegevusega vahele. Süüdistatav on eeltoodud vestlust, kus ta ütleb S G: „S, aga sinu kaudu võetakse meid. Nad ju teavad, millega ma tegelen“ selgitanud selliselt, et S oli pohmell ja ta ei istuks rooli taha, kuna ta tihti käib tema juures, kui tuleb Narva-Jõesuu, siis külastab teda. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava eeltoodud selgitus eluliselt usutav, sest ilmselgelt tunneb süüdistatav eeltoodud vestluses muret hoopis enda tegevusega seoses, mis võib kaasa tuua tema kinnipidamise. Nimetatut kinnitavad ka süüdistatava poolt lausutud järgmised fraasid: „Kui sa võtad … see tähendab nad passivad sinu järele, vot, kui on vaja, kuid nad passivad sinu järele. Ära suitseta siin, ära võta siin, ära sõida (käi). Teist väljapääsu ma ei näe.“ Samuti kinnitab seda tema 07.09.2019 toimunud vestlus S G, kust nähtub, et viimane maksab süüdistatavale, 14 1-20-85 kes ei ole sentidest huvitatud. G poolt lausutule: „Mul pole rohkem!“ vastab süüdistatav: „Siis jäta suitsetamine maha!“. 2.
  10. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et Viktor Prokudini puhul ei ole tegemist klassikalise narkodiileriga, kelle puhul on narkootikumide käitlemine sisuliselt igapäevane kutsetegevus. Seda saab kohtu hinnangul selgitada muuhulgas sellega, et 2019.a oli süüdistataval seoses Viru Maakohtu 15.06.2016 otsusega kehtiv katseaeg ning selle aja jooksul uue tahtlikult toime pandud kuriteo puhul tuleb tal ära kanda kogu talle eeltoodud otsusega mõistetud karistus. Nimelt kandis ta talle mõistetud 5 aasta ja 8 kuu pikkusest vangistusest ära 1 aasta ja 7 kuud ning kandmata jäi 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Kohtu hinnangul andmaks Viktor Prokudini tegevusele õige karistusõigusliku hinnangu tuleb tema käitumist kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt käsitleda mitte jätkuva süüteona. Riigikohus on selgitanud, et vastus küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada toimepanija käitumist jätkuva süüteona või mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. aprilli 2004.a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 12). 2.
  12. Riigikohtu praktika kohaselt on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu – siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli
  14. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1–13.2 ja
  15. märtsi
  16. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9) 2.
  17. Kohtu hinnangul hinnates Viktor Prokudini ebaseaduslikku narkootilise aine käitlemistegevust ei saa seda hinnata ühe jätkuva teona, kuna pole tuvastatud, et tema tahtlus hõlmas juba enne esimese üksikteo lõpuleviimist järgimisi üksiktegusid. Kohtule tõenditena esitatud jälitustoimingu protokollidest ja tunnistajate M A ning A K ütlustest saab järeldada, et süüdistatav ei tegelenud aktiivselt narkootilise aine käitlemisega ning andis seda tarvitamiseks vaid isikutele, kes seda talt oskasid küsima tulla ja keda ta varasemalt pikka aega tundis ning kelle puhul ta sai kindel olla, et teave tema ebaseadusliku tegevuse kohta ei jõua õiguskaitseorganiteni. Seega saab järeldada, et tema üksikud ebaseaduslikud käitlemisteod ei olnud kantud ühtsest tahtlusest ja seega käsitatavad ühe jätkuva kuriteona. Pigem kinnitavad kohtutoimikus olevad tõendid seda, et tegemist oli küll samalaadsete, kuid siiski iseseisvate rikkumistega, mille toimepanemise tahtlus tekkis kas kõikidel või vähemalt enamikul juhtudel uuesti. Puudub alus kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et seoses valudega suitsetas ta ka ise aktiivselt marihuaanat. Nimetatu haakub ka tunnistaja M A poolt välja tooduga, mille kohaselt ta teab, et rohkem kui 20 aastat tarvitab Viktor Prokudin marihuaanat selleks, et jalgade valu vähendada. Seega narkootilise aine käitlemine ei olnud kohtu hinnangul Viktor Prokudini süsteemne tegevus ja/või sissetulekuallikas tulenevalt kohtule esitatud tõenditest. Kui isegi selles kahelda, siis tuleb

§ 7

lg-st 3 juhindudes see kahtlus (ühtse tahtluse olemasolus) tõlgendada süüdistatava kasuks (ehk siis praegusel juhul ühtset tahtlust eitada). 2.42. Riigikohus on selgitanud kriminaalasjas nr 3-1-1-4-04, et jätkuva süüteo korral on lubatud väikeste narkootilise aine koguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Käesoleval juhul on Viktor Prokudinile esitatud süüdistus muuhulgas selles, et ta käitles ühel korral ebaseaduslikult narkootilist ainet ka suures koguses, s.o 08.09.2019 kella 14.31-14.40 paiku andis mitte vähem kui 10 grammi marihuaanat tänutäheks küttepuude eest. Kuna kohus ei saa jätta arvestamata

§ 15

lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille 15 1-20-85 vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitled, siis eelpool kohus leidis, et kuna tunnistaja M A ütlused on peamiseks tõendiks, millele süüdimõistev kohtuotsus tugineks, siis tuleb süüdistatav eeltoodud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises õigeks mõista. Eeltoodud põhjusel, s.o kohtu hinnangul ei ole täidetud jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused ja seega kui isegi jaatada eeltoodust erinevalt seda, et mõnes teises narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise osateos on süüdistatava süü usaldusväärselt tõendatud, siis pole tõendatud see, et Viktor Prokudini käitumine oleks kantud mingist ühtsest tahtlusest, mis hõlmanuks narkootilise aine käitlemist suures koguses. 2.43. Kokkuvõtvalt leidis kohtu hinnangul kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et Viktor Prokudin käitles 01.10.2019 XXX asuvas korteris ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil.

§ 268

lg 6 kohaselt kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. Kohtu hinnangul oli süüdistataval ja kaitsjal võimalik küllaldaselt rakendada efektiivset kaitset ka kvalifikatsiooni KarS § 183 lg 2 p 2 vastu, sest uue kvalifikatsiooniga seoses muutus üksnes ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus, mis kergendab süüdistatava olukorda. 2.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-11-142-05 - RT III, 2006, 8, 70). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Kohtu hinnangul on Viktor Prokudin väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime pannud otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 2.
  2. Viktor Prokudini on ka juba varasemalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Nimelt karistati teda Viru Maakohtu 15.06.2016 otsusega KarS § 185 lg 2 p 2, KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 5 aastat ja 8 kuud (KoTo, tõendite köide, tl 90-105). Nimetatud asjaolust saab järeldada seda, et süüdistatavale oli täpselt teada, et ilma arsti vastava ettekirjutuseta narkootilise aine, s.o marihuaana suitsetamine Eesti Vabariigis lubatud ei ole ja seda ka siis, kui selleks on isegi olemas meditsiinilised näidustused. Seda, et Viktor Prokudin teadis, et tema tegevus narkootilise aine omandamisel ja valdamisel väikeses koguses edasiandmise eesmärgil on kriminaalkorras karistatav, kuid vaatamata sellele võttis ta kehtival katseajal riski tegeleda sellise ebaseadusliku tegevusega tõendab jälitustoimingu protokollis (KoTo, tõendite köide, tl 70-87) kajastatu, kus 05.09.2019 süüdistatav manitseb S G olema ettevaatlikum ja toob ka välja, et viimaselt on oht. Nimelt on süüdistatav lausunud: „Sest sinult on oht. Mul pole sind suitsetajat (ebatsensuurne sõna) vaja, saad aru, lihtsalt pole vaja. Ei lähedal ega kuidagi, selline oht“. Seda, et süüdistatav pani toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise väikeses koguses tahtlikult tõendab ka tema poolt jälitustoimingu protokollis lausutu: „Ütled sa või mitte viiakse mind seaduse alla ja ma saan kannatada, saad aru? Sinu süül. Sest teist ei tule, oli jagamisel, hakatakse kirjutama teist lõiget, selge. Levitamine – lõige kaks, esimene – hoidmine, alates aastast.“ 2.
  3. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Viktor Prokudin on süüvõimeline ning KarS
  4. ptk
  5. jaoks sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 16 1-20-85 2.
  6. Arvestades seda, et Viktor Prokudinit on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 15.06.2016 otsusega KarS § 185 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, siis tuleb tema poolt toime pandud narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, kuna tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Süüdistatav Viktor Prokudinile mõistetav karistus ja otsustus tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatuse osas 2.
  7. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et karistuse mõistmisel ei ole kohus seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-91-07). Küll on kohus kuriteo toimepanemisele järgnevate õiguslike järelmite kohaldamisel seotud kindlate karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.
  8. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.
  9. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 2.
  10. Karistusregistri andmete kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 88-89) on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras kahel korral. Viru Maakohtu 01.11.2011 otsusega karistati teda KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud. Viru Maakohtu 15.06.2016 otsusega karistati teda KarS § 185 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi karistati teda vangistusega 5 aastat ja 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Viktor Prokudinile liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.11.2011 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) ning mõisteti Viktor 17 1-20-85 Prokudinile liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2 ja 4 alusel mõistetud vangistus 5 aastat 8 kuud pöörati täitmisele osaliselt. Koheselt kuulus ärakandmisele 1 aasta 7 kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 4 aastat ja 1 kuu otsustati täitmisele mitte pöörata, kui Viktor Prokudin ei pane 4 aastase 3 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel loeti katseaja alguseks 15.06.
  11. 2.
  12. Süüdistusakti punkti 7 kohaselt ei esine käesoleval juhul KarS §-st 57 tulenevalt karistust kergendavaid asjaolusid, millega kohus nõustub. Süüdistusakti kohaselt tuleks karistust raskendavaks asjaoluks lugeda vastavalt KarS § 58 p 1 omakasu. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et käesoleval juhul ei esine karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub sellega, et karistust raskendavat asjaolu ei esine, kuna kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et Viktor Prokudin oleks saanud seoses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega 01.10.2019 kriminaaltulu. 2.
  13. KarS § 183 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatava Viktor Prokudini süü suuruse hindamisel tuleb ühe keskse tähtsusega asjaoluna arvesse võtta käideldud narkootilise aine liiki ja kogust, mis käesoleval juhul ei ole suur, s.o 1, 99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25% ja 0, 31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastusele järelepärimisele kriminaalasjas 05.06.2017 nr 17-5/1241 koos lisatud tabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 120-122) marihuaana (kanepilehed) keskmine ühekordne kogus 750 mg (0, 75 g), keskmine kogus kümnele inimesele 7, 5 g, ühekordse annuse piirid 0, 5 g. Seega süüdistatava elukohast leitud narkootilist ainet jagus ca kolmele inimesele narkojoobe tekitamiseks. See asjaolu koostoimes kergemaliigilise narkootilise aine käitlemisega võimaldab pidada Viktor Prokudini teosüüd KarS § 183 kontekstis keskmisest väiksemaks, kuna ta ei pannud narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist toime kohtu hinnangul ka kõige intensiivsema tahtluse vormiga, s.o kavatsetult. 2.
  14. Viktor Prokudinit on juba varasemalt karistatud kriminaalkorras kahel korral raskemaliigilise karistuse, s.o vangistusega ning viimati karistati teda samuti rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 15.06.2016 otsusega ning käesoleval juhul on ta kuriteo toime pannud katseajal. Seda arvestades pole kohtu hinnangul võimalik käesoleval juhul saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna selline karistus ei saavutaks soovitud eesmärki, milleks on see, et Viktor Prokudin ei pane enam kunagi toime ühtegi rahvatervisevastast süütegu ega ka muid kuritegusid. Ka asjaolu, et süüdistatav ametlikult ei tööta räägib kohtu hinnangul selle kasuks, et käesoleval juhul on põhjendatud pöörduda raskemaliigilise karistuse, s.o vangistuse poole. 2.
  15. Kohtul pole alust kahelda selles, et Viktor Prokudin ei suutnud katseajal narkootilisest ainest eemale hoiduda muuhulgas seoses enda terviseseisundiga kaasneva valuga. Nimelt tuleneb ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli punktist 9 (KoTo, tõendite köide, tl 1-7), et isikul olid järgmised tervisekaebused: XXX, XXX ning 01.10.2019 tarvitas marihuaanat. Eeltoodu mõnevõrra vähendab kohtu silmis tema süüd narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ning kinnitab seda, et põhjendatud on mõista karistus alla keskmäära. Seda vaatamata sellele, et ühtegi karistust kergendavat asjaolu kohus kohtuliku uurimise tulemusena ei tuvastanud, sest süüdistatav jäi vankumatult selle juurde, et tema ei ole narkootilist ainet ebaseaduslikult käidelnud ning tema poolt käideldud narkootiline aine oli saadud seaduslikul teel põllult, mis asub Sillamäe ja Narva vahel ning kohvshopist XXX, mida aga ei kinnitanud kohtule esitatud tõenditest nähtuv. 18 1-20-85 2.
  16. Kohus peab eeltoodust tulenevalt põhjendatuks mõista Viktor Prokudinile karistuseks KarS § 183 lg 2 p 2 järgi vangistuse 11 kuud. Kuna Viktor Prokudin pani uue kuriteo toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat ja 1 kuu vangistust võrra ning mõista Viktor Prokudinile lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. 2.
  17. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile koos õiguste deklaratsiooni kätteandmise kinnitusega (KoTo, tõendite köide, tl 1-7) peeti Viktor Prokudin kinni 01.10.2019 kell 14:48 XXX. Tulenevalt Viru Maakohtu 03.10.2019 ja 27.22.2019 määrustest (KoTo, tõendite köide, tl 48-56) on Viktor Prokudin alates 01.10.2019 viibinud vahi all ning seega tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 01.10.
  18. 2.58.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Arvestades, et kohus mõistis Viktor Prokudinile liitkaristuse moodustamise tulemusena karistuseks pikaaegse vangistuse, siis kohus leiab, et valitud tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või pärast seda kui möödub Viktor Prokudini vangistuse tähtaeg. Asitõendite suhtes võetavad meetmed ja Viktor Prokudinilt ära võetud sularaha 2.59.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. 2.60. Kohus leiab, et asitõendite suhtes tuleb kohaldada järgmisi meetmeid: CD–plaat fotofailidega ja DVD-plaat kontrollfailidega, mis asuvad toimiku materjalide juures, tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Ekspertiisist järelejäänud ained, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas, konfiskeerida KarS § 191 alusel kohtuotsuse jõustumisel ja anda üle samale ekspertiisiasutusele. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 7 lg-le 3 kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. 2.

  1. Pakendid, digitaalne kaal, karp, mobiiltelefon Philips, mobiiltelefon imei-koodiga XXX, purk, metallpurk, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2620 – KoTo, tõendite köide, tl 106) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Pärast läbiotsimise lõpuleviimist kaasa võetud korteri võti, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 2639) tuleb tagastada Viktor Prokudinile kohtuotsuse jõustumisel. 2.
  2. Käesolevas kriminaalasjas ei taotlenud prokuratuur Viktor Prokudinilt ära võetud sularaha konfiskeerimist ja seega tuleb süüdistatavale tagastada temalt 01.10.2019 kriminaalasjas nr 17240100079 ära võetud sularaha summas 95 eurot. Ära võetud sularaha asub Politsei- ja Piirivalveameti 03.12.2019 raha tagatiskontole kandmise määruse (KoTo, tõendite köide, tl 69) kohaselt Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr EE932200221023778606, viitenumber
  3. Seda tõendab ka sularaha sissemakse kviitung 03.12.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 68). 19 1-20-85 Kriminaalmenetluse kulude suurus ja jaotus 2.
  4. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4) ja ekspertiisitasud (

§ 175lg 1 p 3).

2.64.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05).

§ 179

lg 1 p 2 alusel on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ning nimetatud summa kuulub seoses süüdimõistva otsuse tegemisega väljamõistmisele süüdistatavalt. 2.

  1. Viktor Prokudinile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 601, 32 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 107-119) ja kohtus kokku 934, 80 eurot (KoTo, tl 17, 42 ja 73). 2.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on tõendiks ekspertiisiakt nr 19E-GE1141, mille maksumuseks on õiendi kohaselt 342 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 61) ja ekspertiisiakt nr 19E-AN1138, mille maksumuseks on õiendi kohaselt 420 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 66). Kokku on seega seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud menetluskulu 762 eurot. 2.67.

§ 181

lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega seonduvad erandid).

§ 180

lg 1 esimese lause järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Neid norme tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-6108, p 19.1). Seega jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri 2013.a otsus asjas nr 3-1-1-10713, p 16). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et olukorras, kus Riigikohus tühistab osaliselt maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse ja mõistab süüdistatava teatud kuriteos õigeks, tuleb vähendada ka summat, mille maakohus määratud kaitsja tasu katteks süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari 2012.a otsus asjas nr 3-1-1-4-12, p 16). 2.
  4. Kohus leidis eelpool, et süüdistus kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ei leidnud ning Viktor Prokudin tuleb osaliselt õigeks mõista süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning ülejäänud süüdistuse osas tuleb tema poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Kuna toimub süüdistatava osaline õigeksmõistmine, siis on põhjendatud jätta ka osa süüdistatava poolt hüvitatavatest menetluskuludest riigi kanda. 2.
  5. Kohtu hinnangul pole võimalik täpselt kindlaks teha, milline osa kaitsjatasust tekkis seoses selle süüdistuse osaga, milles süüdistatav kuulub õigeksmõistmisele. Sellest tulenevalt hindab kohus seda hinnanguliselt, pidades põhjendatuks jätta tekkinud kaitsjatasust 936, 12 eurot riigi kanda. 2.70.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades menetluskulude kogusummat ja seda, et süüdistatavale mõisteti liitkaristuse moodustamise tõttu pikaajaline vanglakaristus, ta on XXX, kelle 20 1-20-85 ülalpidamisel on XXX, siis saab asuda seisukohale, et täies ulatuses menetluskulude hüvitamine käib Viktor Prokudinile ilmselt üle jõu. Seega jätab kohus täiendavalt menetluskuludest 338 eurot riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit (elas sotsiaalmajas) ja resotsialiseerumisväljavaateid. Tulenevalt Viktor Prokudinile mõistetud vangistuse pikkusest ja töövõime kaotusest peab kohus põhjendatuks anda talle õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1900 eurot ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Galia Vassiljeva Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Anton Getts Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2020 kohtuotsusega. 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.