) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras.
lg 1 kohaselt, kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.
lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes
-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.
lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse.
p 3 kohaselt, abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Rahvastikuregistri andmetel, poolte abielu on sõlmitud 24.12.
sätteid. Hageja Xxxpalub jagada ühisvarana korterid asukohaga xxx, Jõhvi, viisil, et müüa korteriomandid turuhinnaga maakleri või kinnisvaraportaali kaudu ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Samuti soovib Xxxjagada ühisvarana sõiduauto Seat Toledo kostja Xxxomandisse ja kohustada kostjat tasuma hagejale enamsaadud vara eest (sõiduauto) hüvitist 350 eurot. Hageja Xxxpalub vastuhagis jagada ühisvarana korterid asukohaga xxx, Tallinn ja xxx viisil, et ühisomand korteritele lõpetatakse müügiga avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Alternatiivselt on Xxxnõus jätma korteriomandi Xxxs, Xxxomandisse väärtusega 11 000 eurot ning soovib korteri eest hüvitist 5500 eurot rahas. 5 2-19-7237 Samuti soovib Xxx jagada ühisvarana sõiduauto Seat Toledo Xxxomandisse ja on nõus tasuma hagejale sõiduauto eest hüvitist 350 eurot. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -poolte abielu on sõlmitud 24.12.1988 ja lahutatud 19.03.2015; -poolte ühisvaraks on korter Xxx, korter Xxxs ja sõiduauto Seat Toledo (reg.märk xxx); -sõiduauto Seat Toledo jääb Xxxomandisse väärtusega 700 eurot ja Xxxhüvitab xxx pool sõiduauto väärtusest, so 350 eurot; -kumbki pooltest ei soovi ühisvaraks olevaid kortereid enda omandisse kohustusega hüvitada teisele poolele ühisvara jagamisel enam saadu rahas; -ühisomand korteritele tuleb lõpetada korterite müügi teel turuväärtusega ja korterite müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-14-17 asunud seisukohale, et olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine enampakkumisel ja saadud tulemi poolte jagamine. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas poolte ühisvaraks olevad korterid tuleb müüa enampakkumisel. Xxxon seisukohal, et korterid tuleb müüa kinnisvaraportaali kaudu, seega poolte poolt ühiselt ja kokkuleppel. Xxxon seisukohal, et korterid tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Kohus on menetluses teinud pooltele ettepaneku arutada kompromissi ja Xxxon 28.11.2019 menetlusdokumendis teinud ettepaneku müüa korterid kinnisvaraportaali pandud kuulutuse kaudu ühiselt. Pooled ei jõudnud kohtumenetluses korterite müügi korraldamise osas kokkuleppele ja kohtule kompromissi ei esitatud. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 saab kohus jagada ühisvara hageja nõudel, so hageja poolt taotletud viisil. Käesolevas asjas ei soovi kumbki hagejatest ühte või mõlemat korterit endale kohustusega maksta teisele poolele hüvitist, samuti ei soovi kumbki hageja ühisomandi lõpetamist korterite müümisega pooltevahelisel enampakkumisel. AÕS § 77 lg 2 ei ole sätestatud võimalust kohustada pooli müüma asja, milleks käesolevas menetluses on korterid, kinnisvaraportaali kaudu, so sisuliselt poolte kokkuleppel. AÕS § 77 lg 2 kohaselt võib kohus käesolevas asjas hageja nõudel otsustada müüa korterid avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele, so käesolevas asjas poolte vahel võrdselt. Kohus rahuldab poolte hagid osaliselt. Kohus peab põhjendatuks lõpetada poolte ühisomand korterile (kinnistusregistriosa nr xxx1) Xxxpoolt taotletud viisil, so korteri asukohaga Xxxmüümisega avalikul enampakkumisel. Kohus peab põhjendatuks lõpetada poolte ühisomand korterile (kinnistusregistriosa nr xxx) Xxxpoolt taotletud viisil, so korteri asukohaga Xxx, Jõhvi vald, Ida-Virumaa, müümisega avalikul enampakkumisel. Samuti on sellisel viisil võimalik teha kindlaks korterite tegelik turuväärtus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-14 märkinud, et kehtiva
juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010. Kohus on tuvastanud, et ei esine asjaolusid, mis oleks enne 01.07.2010 kehtinud
lg 2 kohaselt aluseks ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks ning poolte ühisvara, so korteriomandid ja sõiduauto Seat Toledo, tuleb vastavalt kehtiva
Kohus peab 6 2-19-7237 põhjendatuks jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus Xxxhagis esimesena esitatud nõude ja jätab alternatiivse nõude rahuldamata. Kohus rahuldab Xxxnõude jagada ühisvara, so korteriomandid müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Kinnisasja enampakkumisel müügiks ei tule teise abikaasa tahteavaldust asendada, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt asendab kohtuotsus, millega on ära määratud abikaasade ühisvara jagamise viis (vara müük enampakkumisel) abikaasa tahteavaldust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-38-14 märkinud, et iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini sätestatud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saavad abikaasad nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Kohus ei pea vajalikuks täpsustada avaliku enampakkumise korraldamise muid tingimusi, sest avaliku enampakkumise saab korraldada üldises korras, s.o täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 1 saab alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Kohus rahuldab Xxxnõude jagada sõiduauto Seat Toledo Xxxomandisse väärtusega 700 eurot ja kohustab xxx hüvitama xxx enam saadud vara arvelt 350 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Xxxon taotlenud määrata, et Sõle tn korterit (kinnistusregistriosa nr xxx) võiks hakata müüma alates 15. maist 2020, kuna Xxxelab selles korteris käesoleval ajal. Kohtu hinnangul ei ole taotluse rahuldamine põhjendatud. Xxxon väitnud, et pooltel oli kokkulepe, et Xxxvõib pooltele kuuluvas korteris elada kuni pensionile jäämiseni 05.03.2021, kuid ei ole nimetatud kokkuleppe olemasolu tõendanud. Xxxon hagiavalduses väitnud, et on korduvalt, juba aastaid, püüdnud ühisvara jagamise osas xxx kokkuleppele jõuda, kuid tulemuseta. 28.11.2019 menetlusdokumendis eitab xxx, et pooled oleksid Sõle tn korteri kasutamises kokku leppinud. Kohus leiab, et pooled olid alates abielu lõppemisest 19.03.2015 teadlikud sellest, et pooltel võib tekkida vajadus teha ühisvarasse puutuvaid otsuseid ja seega oli pooltel piisavalt aega kavandada ühisvara valitsemisega ja kasutamisega seonduvat ning teha elukorralduslikke otsuseid. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et puudub põhjendatud vajadus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks, jätab kohus Xxxtaotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Samuti võivad pooled nimetatud korteriomandid müüa ja raha võrdselt jagada kokkuleppel ühiselt. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on 7 2-19-7237 ühisvara jagamine. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.