Obsah (4)

§ 173§ 175§ 3§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-13-42563 Kohtuasi XX kohustus

§ 173lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi.

Seega on täidetud esimene eeldus

§ 175lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamiseks (lg 2 p 2 – kohustuste süüline rikkumine).

Praegusel juhul on võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud, sest on tegutsenud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamisel raskelt hooletult. Eelkõige viimasel aastal oli võlgnikul piisavalt suur sissetulek, seega pidi võlgnik mõistma, et võlausaldajatele makstav summa peaks olema suurem. Sellega on täidetud teine eeldus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Täidetud on ka kolmas eeldus: kohustuste rikkumise tõttu on võlgniku kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele kordades vähem kui tema sissetuleku suurusest võiks eeldada. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK 6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 5. novembri 2019. a määruse tühistada ning vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kui kohus leiab, et võlgadest vabastamine ei ole põhjendatud, siis anda võlgnikule

§ 175

lg 51 korras täiendav tähtaeg, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise taotlus uuesti läbi. 3 Maakohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumist eelkõige sellega, et võlgnik rikkus süüliselt

§ 173lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

Võlgniku hinnangul on tema süü liialdatud. Maakohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks oma vara varjanud. Seega ei ole maakohtul võlgnikule etteheiteid

§ 173lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmise suhtes.

Kohtupraktikas on leitud, et kohustuste süülise rikkumisega on tegemist siis, kui võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Võlgnik oli suurema osa menetluse ajast olnud lapsehoolduspuhkusel ning kasvatas kahte last. Objektiivsetel põhjustel ei saanud võlgnik tegelda valdava osa menetluse ajast tulutoova tegevusega. Alates

1. aasta märtsikuust tekkis võlgnikul esimest korda võimalus hakata võlgu kustutama.
2. aasta jaanuarist kuni
3. juunini oli võlgniku töötasu keskmiselt 759 eurot 50 senti (bruto) ehk 685 eurot 73 senti neto. Sellest summast ei olnud võlgnikul võimalik võlausaldajate ees oma kohustusi täita. Kui kohus siiski leiab, et võlgnikul oli enne viimase aruande esitamist võimalus tasuda võlausaldajatele võlgu, siis ei ole selline kohtulahend võlgniku suhtes õiglane. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, peab kohus võlgnikule selgitama kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Kohus peab juba menetluse alguses, vajadusel ka menetluse jooksul võlgnikule tema kohustusi selgitama (nt ärakuulamisel või kohtuistungil). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada

§ 175

lg-s 51 sätestatud korras ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

1. Puudutatud isik I ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik III määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3. Ringkonnakohus andis võlgnikule täiendava tähtaja, tõendamaks, et ta on teinud mõistlikke pingutusi võlgade tasumiseks.
4. juulil 2020 esitas võlgnik tõendina maksekorralduse, mille kohaselt on ta tasunud võlgade katteks 1200 eurot Swedbank AS-ile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab asja maakohtule tagasi saatmata teha ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks ning pikendab kohustustest vabastamise menetlust kuni
6. septembrini
7. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8. Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (

§ 3lg 2). Ts

MS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Praegusel juhul andis ringkonnakohus võlgnikule täiendava tähtaja tõendamaks, et ta on asunud maakohtu määratud ulatuses (75 eurot kuus) võlausaldajate nõudeid täitma. Võlgnik 4 esitas
2. juulil 2020 tõendina maksekorralduse (II kd, tl 181), mille kohaselt on ta tasunud 1200 euro (16 kuud × 75 eurot) ulatuses võlausaldaja nõudeid. 13.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmatajäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 sätestab absoluutsed keeldumise alused, mille esinemisel kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest. Viidatud lõike 2 punkti 2 kohaselt keeldub kohus võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust peab võlgnik üle andma 25 protsenti ning üle ei pea andma tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet. 14. Praeguses asjas leidis maakohus, et võlgnik on käitunud raskelt hooletult, kuna ei ole teinud võlausaldajatele korrektselt väljamakseid 75 euro ulatuses kuus, mis on tema sissetulekut ning ülalpidamiskohustusi arvestades summa, mida tal on võimalik võlausaldajate nõuete katteks regulaarselt tasuda. Maakohus leidis, et sellega on võlgnik rikkunud süüliselt

§ 173lg-tes 3–5 nimetatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik oli hooletu oma kohustuste täitmisel, kuid toimiku materjalidest ei nähtu, et see oli tahtlik. Võlgnik ei ole oma vara ega töötasu varjanud ning on tegelnud tulutoova tegevusega või seda otsinud. Samuti on võlgnik maakohtu menetluses vähesel määral ning ringkonnakohtu menetluses maakohtu määratud ulatuses võlgu tasunud. Võlgnik on menetluse jooksul tasunud võla Maksu- ja Tolliametile (II kd, tl 113) ning kohtutäitur Elin Vilippusele (II kd, tl 164). Määruskaebuse menetluse ajal on võlgnik osaliselt tasunud võla Swedbank AS-ile (II kd, tl 181).Võlgniku sissetulek enne lapse kasvatamise tõttu koju jäämist ei võimaldanud tal võlgu tasuda, sest sissetulek jäi alampalga piiridesse.
2. juulil 2016 sündis võlgnikul laps ning kuni
3. aasta veebruarikuu keskpaigani tegeles võlgnik kodus lapse kasvatamisega, mistõttu tal ei olnud võimalik töist tulu teenida.
4. aasta märtsikuust alates on võlgnik saanud töötasu 1000 eurot kuus. Seega tekkis võlgnikul alles
5. aasta kevadel reaalne võimalus rohkem võlgu tasuda.
6. Eelnevat arvestades on kolleegium seisukohal, et võlgnik on üles näidanud tahet oma kohustusi täita. Siiski ei ole võlgnik teinud ühtegi väljamakset kõige suuremale võlausaldajale, kes tõi seda määruskaebemenetluses ka esile (II kd, tl 182). Seetõttu oleks võlgniku kohustustest vabastamine praegusel juhul ennatlik. 17.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 175

lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 5

1. Praegusel juhul ei ole võlgnik teinud väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele ning on jätnud seega ühe võlausaldaja huvidega mõistlikult arvestamata. Seetõttu tuleb võlgnikule anda täiendav võimalus ka sellele võlausaldajale võlgu tasuda ning tõendada, et ta väärib seetõttu kohustustest vabastamist. Seetõttu pikendab kolleegium võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Praegusel juhul on menetlus algatatud
2. septembril 2014, seega võttes arvesse, et selle menetluse pikkus saab pankrotiseadusest tulenevalt olla seitse aastat, saab ringkonnakohus pikendada menetlust ühe aasta võrra, s.o kuni
3. septembrini
4. Võlgnik saab tõendada oma kohustuste nõuetekohast täitmist sellega, et asub võlgu tasuma ka puudutatud isikule I, kelle võlg on jaotusettepaneku kohaselt suurim. Et saavutada eesmärki, et kõik võlausaldajad saaksid perioodi 12.09.2014 – 12.09.2021 lõikes võimalikult oma nõude suurusele vastavas proportsioonis raha, tuleb võlgnikul tasuda võlgnevust Intrum Debt Finance AG-le vähemalt 1200 eurot.
5. Kolleegium teeb uue määruse, millega pikendab võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni
6. septembrini
7. a. Võlgniku usaldusisikuks jääb ta ise. Määruskaebus rahuldatakse.
8. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 6