1-10-4891/107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-4891 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2020 määrus Sergei Jegorovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Jegorovi (Jegorov; isikukood 37201203717) kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 74 (seitsekümmend neli) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot 40 senti, vandeadvokaat Arvo Suubanile süüdimõistetu Sergei Jegorovile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Sergei Jegorovi kanda. Sergei Jegorovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Jegorov, 1-10-4891 menetluskulud“. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 11.08.2010 otsusega karistati Sergei Jegorovit KarS § 114 p 4 järgi 12 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Narva Linnakohtu 07.06.1999 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 4 kuud 24 päeva - võrra ning mõisteti S. Jegorovile liitkaristuseks 13 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 20.01.2010 ja lõpp 13.06.
10. Viru Maakohtu 04.06.2020 määrusega jäeti S. Jegorov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. S. Jegorov on ära kandnud 2/3 mõistetud karistusajast, mis on rohkem, kui neli kuud. Seega KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus S. Jegorovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks on täidetud. Kohtu infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu 12.03.2019 määrusega jäeti S. Jegorov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lahend jõustus 18.05.
12. Täidetud on ka VangS § 76 lg-st 4 tulenev formaalne eeldus. 2.
13. Karistusregistri väljavõttest nähtub, S. Jegorovit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati Viru Maakohtu 11.08.2010 otsusega KarS § 114 lg 4 järgi. Süüteo toimepanemise kuupäev antud kriminaalasjas oli 02.11.
14. Enne seda oli S. Jegorov karistatud 07.06.1999 Narva Linnakohtu poolt KrK § 101 p-de 2, 7 ja § 140 lg 2 p 3 järgi vangistusega 10 aastat. Viru Maakohtu 04.06.2008 määrusega vabastati S. Jegorov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.11.
15. 2.
16. Isiku varasem elukäik näitab, et isik on pannud korduvalt toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Seejuures on isikule antud võimalus vabaneda pikast vanglakaristusest tingimisi enne tähtaega, kohustusega täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 04.06.2008 määrusega määratud katseajal rikkus S. Jegorov Kohtute infosüsteemi kohaselt temale määratud kontrollnõudeid, nimelt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mistõttu koostas kriminaalhooldaja tema suhtes erakorralise ettekande. 02.11.2009 pani S. Jegorov katseajal toime uue raske isikuvastase kuriteo. Maakohtu hinnangul iseloomustab selline käitumismuster kinnipeetava välja kujunenud eluviisi ja oskamatust elada ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite järgi. Selline käitumine, kahel korral tapmise toimepanemine raskendavatel asjaoludel, näitab, et isikust tuleneb tõeline oht teiste isikute eludele. Kriminaalhooldus ei olnud meetmeks, mille kohaldamine vähendaks oluliselt isikuvastaste kuritegude toimepanemise riski. 2.
17. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmisel on stabiilne. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on isik aktiivselt osalenud tööhõives ning kinnipidamisasutuse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Samas on isikul ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus vangla sisekorra reeglite rikkumise, s.o võõras kambris viibimise eest, mis näitab, et kehtestatud reeglitest kinnipidamisega võib esineda raskusi, kuid millist rikkumist pidas maakohus väheoluliseks. Üldiselt on kinnipeetava käitumine vanglas olnud rahuldav, mis näitab, et isik on teinud pingutusi enda hoiakute ja käitumise muutmiseks. 2.
18. Vabanedes soovib isik asuda elama XXX asuvasse ühiselamusse. Nimetatud eluaseme puhul on tegemist kohaga, kus elavad suures osas sotsiaalselt kehvas olukorras olevad isikudvanglast vabanenud, alkoholi liigtarvitavad, pikaajaliselt töötud. Kuna süüdimõistetul puudub teda toetav võrgustik lähedaste näol, loob sellisesse keskkonda elama asumine täiendavad riskid, et isik ei tule seadusekuuleka eluga toime. Ainus lähedane isik, keda S. Jegorov on nimetanud, on tema vend. Isikul pole vabanedes kindlat töökohta, ent on endiselt täitmata rahalisi nõudeid. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ja tekkinud varalisi kohustusi on tõenäoline, et vanglast vabanedes seisab isik silmitsi materiaalselt, aga ka emotsionaalselt raske olukorraga. Ka ei nähtu kinnipidamisasutuse poolt edastatud materjalidest, et risk samalaadset elu jätkata oleks kuskile kadunud. Isiku varasem käitumine viitab oskamatusele nii majanduslikke kui isikutevahelisi suhteid seaduskuulekalt lahendada ning ükskõiksusele tema poolt toime pandud kuriteo tagajärgede suhtes. 2 2.
19. Lisaks tõi maakohus välja kinnipeetava alkoholi tarvitamise riski. Isiku suhtumine tema tarbimisharjumistesse on ka kinnipidamisasutuses läbiviidud vestluses olnud pigem ükskõikne. Kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt ei näe isik alkoholi tarbimises probleemi. Arvestades, et isik on alkoholijoobes pannud toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid, aga ka seda, et alkoholi kuritarvitamine on kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt suur riskitegur tema agressiivse käitumise osas, leidis maakohus, et käesoleval ajal ei ole süüdimõistetu piisava tõsidusega saanud aru seostest alkoholitarbimise ja enda poolt toime pandud raskete kuritegude põhjuslikust seostest. Samas on kinnipidamisasutuse poolt edastatud individuaalse täitmiskava kohaselt kinnipeetavale planeeritud veel tegevusi, mis aitaksid täita karistuse eesmärki ja suunata teda vabaduses õiguskuulekale elule. 2.
20. Maakohus leidis, et S. Jegorovi kogu eelnev käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ja tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Maakohus ei näinud alust, miks isik tuleks vabastada enne tähtaega ega seda, kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, arvestades, et isik on varasemalt tingimisi ennetähtaega vabastatud ja rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning pani toime uue raske isikuvastase kuriteo. Maakohtu hinnangul näitavad sellised asjaolud, et kriminaalhoolduse positiivne läbimine S. Jegorovi poolt on käesoleval ajal ebatõenäoline. Seejuures on järelejäänud vangistuse jooksul veel võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Maakohtul ei tekkinud antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitavad isiku väljakujunenud hoiakud ja varasem suhtumine kriminaalhooldusesse, alkoholi tarvitamise risk, majanduslikesse raskustesse sattumise risk, kindla ja töökoha ning toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine, elukoht ühiselamus, kus valdavalt elavad varasemalt kriminaalkorras karistatud, vanglast vabanenud isikud. Arvestades isiku varasemat mõjutatavust, eksisteerib maakohtu hinnangul suur oht, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu 04.06.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Jegorovi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada S. Jegorov ennetähtaegselt vangistusest. 3.
22. S. Jegorov on vanglas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Ta on õppinud keevitajaks, töötab vanglas sellel erialal alates 2016, on osalenud majandustöödel koristajana 2,5 aasta vältel, mis kinnitab asjaolu, et S. Jegorov ei poolda kuritegelikku käitumist, subkultuuri ja soovib muutuda. Süüdimõistetu on osalenud riigikeele õppel ja läbinud Agressiivsuse asendamise treeningu ning Eluviisitreeningu, mille tagasiside kohaselt osales kinnipeetav aktiivselt. Kohtuistungil avaldas S. Jegorov, et on valmis järgima kõiki talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi, sealhulgas osalema täiendavates sotsiaalprogrammides ja nende järeltegevustes käitumiskontrolli ajal, tal on selge ettekujutus sellest, kuidas ja mida ta vabanemise korral tegema hakkab (esialgu arvelevõtt töötukassas, seejärel kursused täiendavate erialade omandamiseks). Oluline on ka see, et S. Jegorov võttis endale vabatahtlikult kohustuse alluda elektroonilisele valvele (KrMS § 76 lg. 5). 3 3.
23. Maakohus on üle hinnanud võimalikke riske seoses varasema alkoholitarvitamisega. S. Jegorov viibib vangistuses alates 20.01.
24. Vangla meditsiiniosakond ei ole süüdimõistetul diagnoosinud alkoholisõltuvust. Ta on läbinud Convictuse tugigrupi tegevused. Maakohtu järeldused seoses võimalikust elukohast tulenevate riskidega ei põhine asja arutamisel uuritud tõenditel ja on oletuslikud. Vabanemisfondis on 1900 eurot, mis on piisav esialgseks toimetulekuks kuni töökoha leidmiseni. 16.06.2020 seisuga on S. Jegorovil isikut tõendav dokument, milline on võimalik kätte saada Ida Politseiprefektuurist 6 kuu jooksul. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Samas toetavad kõik ülejäänud KarS § 76 lgs 4 loetletud asjaolud S. Jegorovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Need on kaalukad, ent neile ei ole maakohus vajalikku tähelepanu pööranud. Tagasipöördumine normaalse elu juurde oleks käitumiskontrolli tulemustes oluliselt tõhusam, kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannab ja vabaneb igasuguse kontrollita.
25. Tartu Ringkonnakohtu 13.07.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 24.07.
26. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmine oli põhjendatud ning esitatud määruskaebus jääb edutuks.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asju, jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida ka ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
29. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, need on individuaalse täitmiskava alusel toimunud tegevused, elukoha olemasolu ning väidetav soov muutuda. Küll ei anna nende asjaolude ülekordamine neile täiendavat kaalu. Maakohus on arvestanud neid kui süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Tegemist on küll faktiliselt positiivsete asjaoludega, kuid tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Tuleb märkida, 4 et ka varasema vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitumine olnud valdavalt positiivne. Nii on varasemas kriminaalasjas (1-08-6545) ennetähtaegsel süüdimõistetu vabastamisel märgitud, et vangla iseloomustab süüdimõistetu positiivselt ning süüdimõistetu on aru saanud oma teost, kahetsenud, kuritegeliku käitumise hukka mõistnud ning vabaduses tema tingimused olid head, ometi ei kasutanud süüdimõistetu talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, rikkus katseajal käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi ning pani toime uue kuriteo. Seega ei ole süüdimõistetu puhul ka vangistuses positiivne käitumine asjaolu, mis muudaks tema käitumist ning ta hoiduks kuritegude toimepanemisest. Väär on seisukoht, et üksnes kriminaalne minevik on see, mille tõttu on süüdimõistetu jäetud vabastamata. Selle otsustuse tegemisel on arvestatud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Süüdimõistetu on olnud nõus täiendavalt elektroonilise valvega ning on olnud valmis kõiki talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täitma, osalema sotsiaalprogrammides ja järeltegevustes, kuid arvestades süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku, sh kriminaalhooldust, puudub kohtul veendumus selle väite uskumiseks. Ka alkoholiga seotud probleemi on maakohus põhjalikult käsitlenud ning alkoholiga seotud probleemi ei saa vähetähtsustada üksnes seetõttu, et kaitsja väite kohaselt ei ole süüdimõistetul diagnoositud alkoholisõltuvust. Lisaks vangistuses olles on lihtne väita, et isik on loobunud alkoholist, kuna alkoholi kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Ometi on alkoholil süütegude toimepanemisele olnud süüdimõistetul puhul oluline roll ning süüdimõistetu seda ei teadvusta. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu järeldused oleksid elukoha osas oletuslikud, kuna on välja toodud ka põhjendused, miks kohus leiab, et uus elukoht võib soodustada uusi kuritegusid. Nagu maakohus on analüüsinud, siis kriminaalhooldaja poolt väljendatav riigipoolne kontroll ei ole süüdimõistetule varasemalt mõju avaldanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka käesolevalt asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et käesolevalt on olukord teistsugune. Ringkonnakohtu hinnangul süvendab uue kuriteo riski ka asjaolu, et isik on ettearvamatu. Nii tuleneb vangla koostatud iseloomustusest, et S. Jegorov käitub teatud olukordades, ennekõike joobeseisundis väga agressiivselt ning samuti ka ettearvamatult. Väidab, et ta ei suuda ennast kontrollida kui teda provotseeritakse, millele viitab ka käesolev kuritegu, kus teda väidetavalt provotseeriti. Isik õigustab oma käitumist ja kaldub süüdistama teisi inimesi oma agressiivses käitumises. S. Jegorov nii käesolevalt kui ka varasemalt ei mõelnud oma tegude tagajärgedele, kuna arvestas vaid oma vajadusi. Otsib teiste käitumises süüdistusi, mitte enda käitumises. Seega puudub ka veendumus, et süüdimõistetu suudab oma käitumist juhtida.
30. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse seisukohtade selgitamiseks süüdimõistetule ja nõustamisele vanglas 14 minutit ning määruskaebuse esitamisele 38 minutit, mille eest taotleb tasu summas 74,40 eurot, sh käibemaks 12,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 74,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
32. juuni 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5