Obsah (4)

§ 201§ 224§ 69§ 90

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. augustil 2020 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2715 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi E. T. kaebus Polit

§ 201

lg 1 ja 224 lg 2 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 224

lg 2 alusel rahatrahv 240 trahviühiku ulatuses, so 960 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus Kergendada karistust Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.06.2020 otsus E. T.

§ 224lg 2 järgi mõistetud karistuse osas. 2. Teha selles osas uus otsus, millega karistada E. T. Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 800 eurot.

1. VTMS § 111 p 10 ja § 156 lg 3 alusel tuleb E. T. tasuda talle karistuseks mõistetud rahatrahv 800 eurot 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates
2. augustist
4. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank, nr EE932200221023778606 Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Kui E. T. ei tasu rahatrahvi 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ning ta ei esita 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Riigikohtule kassatsioonikaebust maakohtu otsuse peale, pööratakse kohtuotsus täitmisele ja rahatrahvi hakkab sisse nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Kui E. T. ei tasu rahatrahvi 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ning ta esitab 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Riigikohtule kassatsioonikaebuse, pööratakse kohtuotsus täitmisele kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast või kümne päeva jooksul alates väärteoasja kassatsiooniastmest tagastamise päevast.
8. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.06.2020 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
9. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna välijuht Kristo Lindsalu koostas 04.05.2020 väärteoprotokolli E. T. suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta 04.05.2020 Võru vallas Vanamõisa tee 4 juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,48 milligrammi ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (

) § 69 lg 3 ja 90 lg 1 p 1 nõudeid.

1. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Tarmo Tammesoo 01.06.
2. a otsusega karistati E. Turnast KarS § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 240 trahviühikut, so 960 eurot.

1. E. Turnas esitas Tartu Maakohtule 15.05.2020 kaebuse, milles palus karistust kergendada. Ta ei saa pikalt tööd teha, kuna ta jäi kaitseväes puu alla. Kaebaja on hetkel töötu ja taotleb endale pensionit. Ta kahetseb oma tegu siiralt. 16.06.2020 saadetud e-kirjaga teatas kaebaja, et soovib kirjalikku menetlust.
2. Kohtuväline menetleja nõustus 18.06.2020 esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega ning teatas, et jääb karistusotsuses toodud põhjenduste juurde. Kohtuotsuse põhjendused
3. VTMS §-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). 6.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 2 7. Tunnistaja Rauno Niiluse ütluste kohaselt oli ta 04.05.2020 patrullis koos välijuht K. Lindsaluga. Nad sõitsid xxxxxx-xxxxx-xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kui vastu tuli sõiduk xxxxxxxxx. Sõidukit juhtis E. Turnas ning andmebaasist kontrollides selgus, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Välijuht kasutas indikaatorvahendit, mis näitas alkoholi tarvitamist. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist lähtub, et tõendusliku alkomeetriga tuvastati E. Turnase väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,48 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokollist nähtub, et E. Turnas kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ületab lubatud piirmäära. Isik ise andis politseile seletuse, mille kohaselt tarvitas ta alkoholi kella 02.00 ajal öösel, juues koos sõbraga ära 0,5 l viina. Hommikul kella 8 ajal ta ärkas ja tahtis auto ära viia. Kedagi teist ei olnud, kes seda teha oleks saanud. Juhtimisõigust tal ei ole, kuna ARK eksamid on tegemata. Enne sõidu alustamist ta ei tundnud, et väljahingatavas õhus võib veel alkoholi olla. E. Turnas kahetseb enda tegu. Seega on täidetud

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne kooseis ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis. 8. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. E. Turnas pani teod toime tahtlikult. Ta oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Istudes mootorsõiduki rooli vaid 8 tundi pärast 0,5 liitri kange alkoholi tarvitamist arvestas ta võimalusega, et on seisundis, milles mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatav. Seega on täidetud

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivne koosseis ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivne koosseis.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega pani E. Turnas toime

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

9. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 10.

§ 201

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel õigesti määranud karistuse

§ 224lg 2 alusel, sest E.

Turnas pani

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ühe teoga ja

§ 224

lg 2 näeb ette raskema karistuse kui

§ 201lg 1.

1. Karistamise aluseks on isiku süü suurus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt asjaoludele korrigeeritakse. Juhtudel, kus isik paneb ühe teoga toime mitu väärtegu, loetakse tema süüd suureks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on väga raskete liiklusalaste 3 rikkumistega. Hinnang rikkumise liigile sisaldub siiski juba seadusandja kehtestatud karistusraamides ning sellega konkreetsele isikule määratava karistuse suurust põhjendada ei saa. Kohus kontrollis asja menetlemiseks E. Turnase karistusregistri väljavõtet – tegemist on karistamata isikuga. Seega pole alust prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks.
2. Arvestades ühelt poolt seda, et E. Turnas pani ühe teoga toime mitu rikkumist ning alkoholi määr väljahingatavas õhus oli arvestatavalt suur, teiselt poolt tema avaldatud kahetsust ning kehtivate karistuste puudumist, peab kohus küllaldaseks karistuse määraks

§ 224lg 2 sanktsiooni 2/3 määra, so 200 trahviühikut, millele vastab 800 eurot.

E. Turnase näol on tegemist noore inimesega, kes vähemalt kaebuse koostamise hetkel ei töötanud. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-4413 p 23). E. Turnase isikut arvestades põhjustab seda ka mõnevõrra väiksem rahatrahv. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab karistuse rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses. 13. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 4