Obsah (8)

§ 150§ 31§ 133§ 29§ 123§ 110§ 313§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse lahendamine istungimenetluses Kaebuse esitaja Kohtuvälin

) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. Hirs 13.02.2020.a otsus väärteoasjas nr 2315,20,000314, millega Marko Zolotarjovi karistati LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühiku ulatuses s.o summas 200.- (kakssada) eurot.
3. Lõpetada väärteomenetlus § 29 lg 1 p 1 alusel kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.
4. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks Marko Zolotarjovile ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
5. augustil 2020 kell 16.
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. Hirs 13.02.2020.a väärteoasjas nr 2315,20,000314 koostatud otsusega karistati menetlusalust isikut Marko Zolotarjovi LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise, LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot. Märgitud väärteootsuse kohaselt Marko Zolotarjov 22.09.2019.a kell 18:53, Mustakivi tee 3 a, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harjumaa juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74+3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h võrra, rikkudes selliselt LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. (kd I tl 8) Kaebuse asjaolud 06.03.2020.a esitas Marko Zolotarjov Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises kaebuse esitaja märgib, et väärteoasjas nr 2315,20,000314 tehtud otsuse järgi koostas T Ü 22.01.2020 väärteoprotokolli, mille järgi oli rikkumine toime pandud 22.09.2019 kell 18.
7. Seesugune väärteoprotokoll on menetlusalusele isikule E-toimiku vahendusel ka kättesaadavaks tehtud. Kohtule antakse teada, et väärteoasjas nr 2315,20,000314 on 22.01.2020.a tehtud otsus väärteo kohta, mis on otsuse järgi toime pandud 22.09.2019.a kell 18.
8. Samas 22.01.2020 tunnistaja A L’i ülekuulamise protokolli järgi mõõtis tema 22.01.2020.a Harjumaal, Mustakivi tee 3a juures patrullis T Ü’iga kiirust ning kella 18.53 ajal mõõtis möödunud auto kiiruseks 74 km/h. Tunnistaja A L’i ütluste kohaselt nägid nad sama sõidukit, millel ei põlenud parempoolne numbrimärgituli kella 18.57 ajal sõitmas Peterburi teel Narva suunal. Sõidukile xxxx r/m xxxx anti peatumismärguanne, sõidukit juhtis Marko Zolotarjov. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et

§ 150

lg 1 punkti 8 järgi on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.

§ 31

lg 1 järgi järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid

-s sätestatud erisusi arvestades. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 62 järgi on tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; kuriteokoosseis; kuriteo toimepannud isiku süü; kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Samuti märgitakse kohtule esitatud kaebuses, et Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot ning LS § 227 lg 1 rikkumise eest rahatrahv kuni 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Kõnealuses väärteoasjas koostatud otsuse kohaselt puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud, ja arvestades, et LS § 227 lg 2 ette nähtud rikkumise sõidukiiruse ületamine jääb vahemikku 21-40 km/h ning menetlusalusele isikule on inkrimineeritud piirkiiruse ületamine 21 km/h võrra, jääb kaebajale arusaamatuks 200 eurose rahatrahvi suurus.

§ 133

p 6 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ja sama paragrahvi punkti 7 järgi kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Tulenevalt eeltoodust on menetlusalune isik asunud seisukohale, et väärteoasjas nr 2315,20,000314 on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, mistõttu palub ta kohtul tühistada otsus väärteoasjas nr 2315,20,000314 ning lõpetada väärteoasjas nr 2315,20,000314 menetlus (kd I tl 2-3). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohus võttis 16.03.2020.a Marko Zolotarjov esitatud kaebuse menetlusse ning määras kaebemenetluses menetlusaluse isiku kaebust arutada 20.04.2020.a toimuval kohtuistungil (kd I tl 15-16). Märgitud kuupäeval videosilla kaudu toimunud kohtuistungil kaebus esitaja Marko Zolotarjov jäi täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (kd I tl 21). Kaebuse esitaja selgitas kohtule, et tema põhiargumendid on kirjas kaebuses. Kaebuse esitaja Marko Zolotarjov hinnangul on märkimisväärne fakt, et väärteootsuses on väärteotoimepanemise aeg märgitud valesti. Kaebuse esitaja asus seisukohale, et kui otsus põhineb väärteoprotokollil, kus on märgitud valesti tõendamiseseme asjaolu – väärteo toimepanemise aeg, siis ei saa nõustuda trahviotsusega. Samuti selgitas kaebuse esitaja kohtule, et temale kui menetlusalusele isikule jäi arusaamatuks karistuse kohaldamine, 200.- euro suuruse trahvi määramine. Kaebuse esitaja pidas vajalikuks märkida, et kui rikkumine oli LS § 227 lg 2 järgi minimaalne siis, kuidas selline karistus (kd I tl 21 ja 21 pöördel). Kohtuväline menetleja vaidles Marko Zolotarjov esitatud kaebusele vastu (kd I tl 21 pöördel). Kaebemenetluse kestel avaldati ja uuriti käesolevas väärteoasjas olevaid tõendeid – kaebuse esitaja poolt esitatud Swedbank AS maksekorraldust (kd I tl 37-38), Marko Zolotarjovi suhtes koostatud originaal väärteoprotokolli (väärteotoimik tl 1), taatlustunnistuse koopiat (väärteotoimik tl 3), 22.01.2020.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli (väärteotoimik tl 4), kaebuse esitaja suhtes koostatud originaal väärteootsust väärteoasjas nr 2315,20,000314 (väärteotoimik tl 7-8), Marko Zolotarjovi suhtes väljastatud karistusregistri õiendit (väärteotoimik tl 9), tunnistaja T Ü poolt 08.06.2020.a istungil tehtud märkusi politseibussi asukoha kohta kiiruse mõõtmisel (kd I tl 47), A L suhtes väljastatud andmeid tema poolt mõõtmiskoolituste läbimise kohta (kd I tl 48, 48 pöördel). Kohtuliku uurimise käigus kuulati isikuliste tõenditena üle A L (kd I tl 30-34), T Ü (kd I tl 41-49) ja kaebuse esitaja Marko Zolotarjov (kd I tl 21 pöördel kuni 22). Kohtuliku uurimise käigus kohtuväline menetleja selgitas, et menetleja hinnangul väärteootsuses väärteo toimepanemise ajaks märgitud 22.09.2019.a näol on tegemist inimliku eksitusega. Tegelik väärteo toimepanemise aeg on 22.01.2020.a ning selline eksimus ei muuda isiku tegu olematuks (kd 21 pöördel). Kaebuse esitaja Marko Zolotarjov selgitas, et tema ei tunnista oma süüd selles rikkumises, mis on väärteoprotokollis kirjas. Seda, kus ta oli

1. jaanuaril 2020.a kella 18:53 ajal ta enam ei mäleta, kuid kinnitab, et ta puutus politseiametnikega tol päeval kokku. Seda, kas tema poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti, ta ei tea, sest ta ei näinud kiirusemõõtmise protsessi, see oli füüsiliselt võimatu. Kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et
2. jaanuaril
3. a. õhtupoolikul puutus ta politseiga kokku sellel põhjusel, et ta peeti kinni, talle vormistati väärteoprotokoll väidetava rikkumise osas – lubatud sõidukiiruse ületamise kohta (kd I tl 21 pöördel - 22). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.06.2020.a toimunud kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja Marko Zolotarjov kinnitas, et tema jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde, märkides, et tema hinnangul on väärteomenetluse õigust olulisel määratud rikutud ja karistuse määramisel ei ole lähtutud karistuse kohaldamise alustest. Ta saab aru, kui inimlik eksimus oleks esinenud väärteoprotokollis, mitte aga väärteootsuses, kus kohtuväline menetleja peaks tuginema tõendamiseseme asjaoludele, sh ajale. Tegemist ei saa olla inimliku eksimusega. Samuti juhtis kaebuse esitaja kohtu tähelepanu sellele, et tema hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kiiruse mõõturi kasutamise protokollis on fikseeritud just selle sõiduki kiirus, mida tema juhtis, sest tunnistajate ja tema ütlused on diametraalselt vastuolulised selles, kuhu ja millal liikus tema poolt juhitud sõiduk s.t kohtuväline menetleja on ebaõigelt tuvastanud tõendamiseseme asjaolusid s.t alust ei ole väärteomenetluseks, tuvastatud ei ole väärteo toimepanemise aega ega kohta (kd I tl 44-45). Kohtuväline menetleja asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et menetlusalune isik on teo toime pannud ja see on tõendatud. Viga kuupäevas on inimlik eksitus ja kohus asja uuesti läbi vaadates saab selle vea kõrvaldada. Mis puudutab tegu ennast, siis selle üle kohtuvälise menetleja hinnangul vaidlust ei ole. Ülekuulatud tunnistajad andsid põhjalikke ütlusi, ei ole alust kahtlustada tunnistajate pahatahtlikkuses ning kahelda ütluste usaldusväärsuses. Mis puudutas karistust, leidis kohtuväline menetleja, et kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, määratud karistus vastab süü suurusele ja on põhjendatud. Seega taotles kohtuväline menetleja jätta Marko Zolotarjovi esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (kd I tl 45). Repliigi korras kaebuse esitaja Marko Zolotarjov märkis, et mis puudutab väärteoprotokolli, justkui seal oleks tõendamiseseme asjaolud õigesti kirjas, siis see ei ole nii. Talle edastati väärteoprotokoll, kus oli märgitud teo toimepanemise ajaks 22.09.2019.a (kd I tl 45). Repliigi korras kohtuväline menetleja selgitas kaebuse esitajale, et tegemist on sisestamisel tekkinud veaga, s.t menetluse infosüsteemi protokolli sisse kandmisel tekkinud veaga (kd I tl 45) Kaebuse esitaja Marko Zolotarjov märkis, et otsus peab tuginema tõenditel, kui tema valduses oleva väärteoprotokolli näol ei ole tegemist tõendiga, siis jääb küsimus, millele on otsuses tegemisel tuginetud. Politseinikud ei näinud tema auto marki ega registreerimisnumbrit, kui viitasid LED tuledele, mille järgi auto ära tunti. Kaebaja selgitas, et LED tulesid on sõidukitele pandud juba 10-20 aastat. Sel kellaajal, kui see väidetav rikkumine toime pandi, oli selles kohas palju sõidukeid, milledel olid LED tuled. Kaebuse esitaja hinnangul tunnistajate ütlused on olnud erinevad. Samuti ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kui sõiduk sõidab Selveri parklast Peterburi tee poole, valib ta selleks kaugema väljasõidu ava s.t sõidab ringiga. Kaebuse esitaja Marko Zolotarjov hinnangul kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavad ega raskendavaid asjaolusid, samas oli kiiruse ületamine lg 2 mõttes nii minimaalne kui olla saab ja on määratud keskmine karistus. Kaebuse esitaja pidas ebaloogiliseks, et minimaalse rikkumise eest määratakse keskmine karistus (kd I tl 45-46). Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud tõenditega asub seisukohale, et Marko Zolotarjovi esitatud kaebus tuleb rahuldada ning tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel ning seda alljärgnevatel põhjustel.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

§ 133

loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-30-17 p 7).

§ - st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, siis saab otsuses tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas istungimenetluses avaldatud ning uuritud tõendid on usaldusväärselt kogutud ning kohus hindab neid oma otsuses. Marko Zolotarjovile Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo osas leiab kohus järgmist. Märgitud väärteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ning seda vähemalt 21-40 km/h. Kohtu hinnangu ei ole vaidlust selles, et Marko Zolotarjov juhtis 22.01.2020.a kella 18:53 ajal, Tallinnas, Mustakivi 3a juures mootorsõidukit, seda kinnitas kaebuse esitaja kohtus antud ütlustes, selgitades, et

1. jaanuaril 2020.a õhtu poole puutus ta politseiga kokku sel põhjusel, et ta peeti kinni ning talle vormistati väärteoprotokoll väidetava rikkumise osas (kd I tl 22). Samuti on kaebuse esitaja kohtuliku uurimise käigus esitanud kohtule uurimiseks Swedbank AS maksekorralduse, millisel olevad andmed viitavad sellele, et Marko Zolotarjov viibis 22.01.2020.a kella 18:48 ajal xxxx (kd I tl 37). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et viga teo toimepanemise kuupäevas on inimlik eksimus, et tegelikult toimus sündmus 22.01.2020.a kell 18:
2. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud väite selle kohta, et ka temale esitati väärteoprotokoll, kus oli samuti märgitud väärteo toimepanemise ajaks 22.09.2019.a (kd I tl 45, 8). Kohtu hinnangul ei ole märgitud väärteoprotokolli (kd I tl 8) näol tegemist menetlusliku dokumendiga, vaid kohtuvälise menetleja andmebaasi väljatrükiga, millisel puudub tõendi väärtus KrMS § 66 lg 1 tähenduses. Kohtule on väärteoasja originaalmaterjalidena edastatud väärteoasja protokoll nr xxxx, mis on menetleja poolt koostatud väärteoasja nr 2315,20,000314 menetluse raames 22.01.2020.a. Märgitud menetluslikust dokumendist nähtub, et kaebuse esitajale tutvustati koostatud väärteoprotokolli, talle selgitati tema õigusi ja kohustusi ning samuti anti talle üle protokolli ärakiri. Seda on kinnitanud Marko Zolotarjov väärteoprotokollile antud allkirjaga. Seega loeb kohus tõendatuks, et Marko Zolotarjov oli teadlik, et temale heidetakse ette LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis leidis aset 22.01.2020.a kell 18:
3. Kohtu hinnangul see eksimus ei ole nii oluline, et tooks kaasa kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsuse tühistamise väärteomenetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2315,20,000314 tehtud eksimus väärteo toimepanemise ajas on tuvastatav ning tehtud eksimus kõrvaldatav, kaebuse esitajale etteheidetud teo toimepanemise ajaks tuleb lugeda 22.01.2020.a kell 18:
4. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-67-15 p 13 on selgitanud, et liiklusväärtegude tõendamise puhul tuleb arvestada liiklusväärtegude massilisust ja nende tegudega rünnatavate õigushüvede kaalukust ning teiselt poolt ka vajadust tagada isikute kaitseõigus süüteomenetluses. Seetõttu lasub riikliku järelevalve tegijal kohustus kasutada väärteo tõendamiseks enda kasutuses olevaid parimaid võimalikke vahendeid, sealhulgas objektiivsuse tagamiseks võimaluse korral rikkumine salvestada. Liiklusjärelevalve tegemise käigus avastatud väärtegude puhul on nii menetlusökonoomia kaalutlusest kui ka kaitseõiguse tagamise eesmärgist lähtudes põhjendatud nõue, et tuvastatud rikkumine fikseeritakse võimalikult vähe vaidlusi tekitaval viisil. Kolleegium möönab samas, et õigusaktid ei pane praegusel ajal liiklusjärelevalvet tegevale ametnikule kiiruse mõõtmisel salvestusseadme kasutamise kohustust ning see sõltub konkreetsel juhul patrulli käsutuses olevast mõõteseadmest ja selle tehnilistest võimalustest. Kohus tõdeb, et

§ 313

lg 1 kohaselt võib üksnes väärteo tehiolusid vahetult tajunud ja neid väärteoprotokollis kirjeldanud kohtuvälise menetleja ametnik osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-39-15, p 7). Käesolevas väärteoasjas on tunnistajana üle kuulatud A L 20.05.2020.a andnud ütlusi ja kinnitanud, et 22.01.2020.a olles koos T Üiga patrullis mõõdeti kiirust Mustakivi teel, Selveri juures. Mõõtmine toimus väljas, UltraLight laserkiirusmõõturiga. Mingi hetk kuulis ta, kuidas keegi vajutab gaasi ning suunas kiirusmõõturi antud auto peale, ta nägi, et sõiduk oli musta värvi xxxx, taga olid sõidukil LED tuled, numbrimärki koheselt ei näinud, sõiduk liikus Mustakivi teed mööda, suunaga Narva poole. Mõõtmeseadme näitu ta ei mäleta. Nad sõitsid alarmsõidukiga autole järele. Kuigi sõiduk kadus neil silmist, on ta kindel, et pidasid kinni sama auto (kd I tl 30-31). Samuti on tunnistaja A L kohtus kinnitanud, et kiiruse mõõtmise hetkel oli teisigi autosid, kuid liiklus ei olnud nii tihe, et poleks saanud kiirusi mõõta. Vahemaa nende ja mõõdetava sõiduki vahel oli vähem kui 100 meetrit, auto oli selgelt näha, kuid numbrimärki ta ei näinud. Tegi ta ühe mõõtmise, näit jäi ekraanile ning seda näidati isikule, kuid isik rikkumist ei tunnistanud. Sõiduk jäi talle meelde just see tõttu, et sõidukil olid LED tagatuled. Rohkem nad sel ajal ei näinud, oli pime aeg, tehisvalgus ja laternad töötasid. (kd I tl 32-33) Tunnistaja A L selgitas kohtus, et sel ajal kui neil sõiduk silmist kadus oli liiklus tihe. Sõiduk kadus neil silmist siis, kui see Peterburi tee pool suundus, siis keeras sõiduk ära ning mingi hetk nägid nad sõidukit uuesti (kd I tl 33). Käesolevas väärteoasjas kuulati kohtus tunnistajana üle T Ü, kes kinnitas, et tema teostas 22.01.2020.a koos A Liga liiklusjärelevalvet, teostati seda Mustakivi teel, Selveri parklas. Tema istus bussis ja A L mõõtis kiirust kiirusmõõturiga UltraLight. Seejärel tuli sõiduk, mis liikus Mustakivi teel, Peterburi tee suunas ning ületas kiirust ja nad sõitsid sellele järgi, sõiduk erines numbritulede poolest, sõidukil olid LED tuled, tumedat värvi, numbrit ja sõiduki marki ta ei märganud. Kust sõiduk Mustakivi teele täpselt välja keeras, seda ta öelda ei oska, ta nägi üksnes kiiremini sõitvat sõidukit. Tunnistaja T Ü kinnitas kohtus, et sõiduk, millisele nad järgnesid koguaeg nende vaateväljas ei olnud, sest sõiduk keeras Peterburi tee pealt paremale, mis läheb Lagedi peale, tegi ümberpõike (kd I tl 41-42). KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul tunnistajate A L ja T Ü kohtus antud ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuid kohus asub seisukohale, et tunnistajate A L ning T Ü kohtus antud ütluste alusel ei saa teha üheseid ja tõepäraseid järeldusi selle kohta, et 22.01.2020.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokollis (väärteotoimik tl 4) fikseeritud kiirusmõõturi lugem 74 km/h, laiendmääramatusega +/-3 km/h, lõpliku mõõtetulemiga 71 km/h kuulub just kaebuse esitaja Marko Zolotarjov poolt juhitud sõiduautole xxxx, reg nr xxxx. Seda vaatamata sellele, et mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nende jaoks oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduk 22.01.2020.a äratuntav just seetõttu, et sõidukil olid erilised LED tagatuled ning et kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud näit on mõõdetud Mõõteseaduses välja toodud nõuete kohaselt. MõõteS § 5 lg 1 ja lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtu hinnangul viimast fakti kinnitab teadmine, et kohtule on esitatud tõendid selle koha, et kiirusmõõtur, millist kiirusmõõtmisel kasutati, UltraLyte numbriga UX020597 (väärteotoimik tl 4) oli 22.01.2020.a taadeldud kinnitab antud seisukohta sellekohane taatlustunnistuse TTRS-19/000126 koopia (väärteotoimik tl 4) ning menetlustoimingut teostanud isik A L oli eelnevalt läbinud sellekohased koolitused. (kd tl 48) Kohtu hinnangul ei ole märgitud asjaolude esinemine piisav, heitmaks kaebuse esitaja Marko Zolotarjovile ette LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist. Kohus märgib, et mõlemad kohtus üle kuulatud tunnistajad on kinnitanud, et sõiduk, millise kiiruse ületamist nad kõne all oleval päeval fikseerisid kadus neil mõneks ajaks silmist. Kiirusmõõte kasutamise protokollis on fikseeritud väärteo toimepanemise ajaks 22.01.2020.a kell 18:53 ning tunnistaja A L tunnistajana antud ütluste kohta koostatud protokollist selgub, et sõidukit nähti Peterburi maanteel samal kuupäeval kella 18:57 ajal (väärteotoimik tl 2), kohtus tunnistaja A L kinnitas, et tõepoolest võis sõiduk ca 4 minuti vältel olla nende vaateväljast eemal (kd I tl 33). Kohtu jaoks on antud fakt piisav, et nõustuda kaebuse esitaja Marko Zolotarjov poolt kohtus avaldatuga selles, et sarnaste LED tuledega sõidukeid väärteo toimepanemise ajal ning kohas võis olla teisigi, välistada seda ei saa, märgitut ei ole välistanud ka tunnistajad. Nii tunnistaja A L kui ka T Ü mõlemad kinnitasid kohtus, et nad kiirust ületanud sõiduki registreerimismärki ei näinud, silma jäi sõiduk just tagumiste LED tulede pärast. Kohtu jaoks antud see piisav, et omistada väärteo toimepanemist just menetlusalusele isikule. Ka tunnistaja A L andis ütlusi selles, et menetlusalune isik seadis koheselt kahtluse alla tema poolt juhitud sõiduki kiiruse (kd I tl 33). Riigikohus lahendis nr 3-1-1-67-15 on selgitanud, et kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel. Käesoleval hetkel puudub kohtul võimalus kontrollida, milline näit kiirust ületanud sõidukil 22.01.2020.a fikseeriti ning kas fikseeritud näit kuulus kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduautole, samuti ei ole kohtul võimalik sellekohaseid tõendeid enam koguda. Kohtu initsiatiivil esitas menetlusalune isik tõendi Selver AS-is tehtud ostude kohta, mis võimaldas tuvastada, et ta oli väärteoprotokollis märgitud ajal sündmuskoha lähedal, samas see tõend eraldiseisvana ei tõenda tema poolt väärteo toimepanemist. Tunnistaja T Ü kinnitas kohtus, et tema nägi üksnes ühte sõidukit kiiremini teistest sõitmas, sõiduki marki ega numbrit ei näinud (kd I tl 44). Tunnistaja A L on kiirusmõõturi kasutamise protokolli, fikseerinud kiirust ületanud sõiduauto kiiruseks 50ne alas 74 km/h +-3 km/. Vaatamata sellele, et isegi, kui kõne all olevas kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud kiirust lugeda usaldusväärseks tulemuseks, ei ole kohtu hinnangul see käesoleval hetkel tuvastatav, missugusele sõidukile mõõdetud tulem kuulus (väärteotoimik tl 4). Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad (KrMS § 60 lg 2).

§ 2kohaselt laieneb märgitu ka väärteomenetlusele.

Võttes arvesse eelpool välja toodud asjaolusid, ei ole kohus veendunud, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud kiirus 74 km/h kuulus Marko Zolotarjovi juhitud sõidukile või temaga ühises liiklusvoos liigelnud mõnele teisele sõidukile, kes sõitis temaga ühes sõidureas. Kohtu hinnangul on tuvastatud fakt, et Marko Zolotarjov käis vahetult enne Mustakivi Selveris poes ning alustas sõitu Mustakivi Selveri parklast, samas kus tunnistajana üle kuulatud A L on andnud ütlusi selles, et sõiduk, mis kiirust ületas, sõitis tema suunas mööda Mustakivi teed ja alles pärast seda, kui kiiremini sõitnud sõiduk oli möödunud, mõõtis ta sõiduki kiirust selja tagant. Seega on kohtu hinnangul tõusetunud kahtlus, kas Selveri parklast välja sõitnud Marko Zolotarjovi poolt juhitud sõiduk võis kiirendada mõnekümne meetri jooksul sedavõrd, et saada mõõtetulemus nullist 71-ni. Kehtiva kohtupraktika kohasel juhul kui kohtul tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti tõendina Marko Zolotarjovi kohta väljastatud karistusregistri õiendi väljavõtet (väärteotoimik tl 9), millisest nähtub, et kaebuse esitaja on varasemalt väärteo – ning kriminaalasjas karistamata isikuks. See on kaebuse esitajat positiivselt iseloomustavaks asjaoluks ning annab kohtule veelgi suurema kindluse olla veendunud selles, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kes suhtub kehtivasse õiguskorda hoolikalt. Kuna antud väärteoajas ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul tõsikindlalt väita, et just kaebuse esitaja on temale vaidlustatud väärteootsuses etteheidetud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud, siis tuleb kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Arvestades seda, et tuvastamist ei ole leidnud Marko Zolotarjovile LS § 227 lg 2 järgi etteheidetud väärteokoosseisu objektiivne külg, siis ei anna kohus hinnangut ka tema käitumise subjektiivsele küljele ning sellele, kas kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale määratud karistus 200 euro rahatrahvi näol oli kooskõlas karistuse kohaldamise alusega. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas kuulub kaebuse esitaja Marko Zolotarjov esitatud kaebus rahuldamisele, kohtuvälise menetleja 13.02.2020.a väärteoasjas nr 2315,20,000314 tehtud otsus tühistamisele ning menetlusaluse isiku Marko Zolotarjov suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29

lg 1 p 1 alusel s.o väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus juhindub

§-dest 29 lg 1 p 1; § 132 p 3, § 109 – 111; § 133-135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)