Obsah (4)

§ 74§ 82§ 217§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-17470 Tsiviilasi

) § 223 järgi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ekslik on avaldaja arvamus, et ekspertiisimenetlus ei lõppenud kohtu määratud eksperdi poolt hinnangu andmisega.

1. juuli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5980 rahuldas kohus kohtutäituri taotluse ja määras täiteasjas nr XXXXXXXXXXXX2 arestitud Aivar Laivile kuuluva ½ kaasomandi osa kinnisasjast uut hindamist läbiviivaks eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi K. Lapi. Menetluskulud, sh eksperdi tasu, jäeti Aivar Laivi kanda. Määrus jõustus
2. augustil
3. Menetluskulude rahalise suuruse määras kohus kindlaks
4. oktoobri 2019 määrusega, millest tulenevalt oli
5. juuli 2019 tsiviilasjas nr 2-19-5980 määrus antud menetluses lõpplahendiks ja saadud eksperthinnang oli kohtutäiturile siduv.
6. AS SEB Pank (sissenõudja) seisukohta kaebuse osas ei esitanud. 2 MAAKOHTU LAHEND
7. Maakohus jättis
8. aprilli 2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: - avaldaja suhtes on olemas kehtiv täitedokument (
9. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18481); kohtutäitur on
10. aprillil 2019 arestinud avaldajale kuuluva ½ kaasomandi osa registriosa numbriga XXXXXX; arestimisakt on avaldajale
11. aprillil 2019 kätte toimetatud; avaldaja on
12. aprilli 2019 kaebusega kohtutäiturile vaidlustanud arestitud varale hinna määramise. Sisuliselt seisneb vaidlus selles, kas kohtutäituril oli õigus pärast tsiviilasjas nr 2-19-5980 eksperthinnangu saamist arestitud vara hinda muuta. Avaldaja on temale kuuluva kaasomandi osa arestimise hinna (mille turuväärtuseks hindas täitur 2500 eurot)

§ 74

lg 7 alusel vaidlustanud ning kohtutäitur on

§ 74lg 8 alusel taotlenud kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist.

Hinna üle peetava vaidluse korral tuleb kohtul TsMS § 294 korras määrata uue hindamise läbiviimiseks ekspert, kes esitab kohtule tulenevalt TsMS § 301 lg-st 1 kirjaliku eksperdiarvamuse, mis peab sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohus

1. aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5980 (tl 16-18) algatanud menetluse kohtutäituri taotluse alusel eksperdi määramiseks arestitud kinnisasja uueks hindamiseks ning
2. juuli 2019 määrusega (jõustunud
3. augustil 2019) taotluse rahuldanud ja määranud avaldajale kuuluva ½ kaasomandi osa kinnisasjast uut hindamist läbiviivaks eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Karin Lapi.
4. oktoobril 2019 esitas ekspert kohtule eksperdiarvamuse kinnisasja ½ kaasomandi osa turuväärtuse kohta, mis on avaliku e-toimiku vahendusel kohtutäiturile kätte toimetatud
5. oktoobril 2019 ja avaldajale
6. oktoobril
7. Ekspertarvamusest nähtuvalt hindas ekspert vara turuväärtuseks 2300 eurot. Maakohus leidis arvestades mh

§ 74

lg 7 ja lg 8 eesmärki, et kohtu määratud eksperdi hinnang on kohtutäiturile siduv. Vastasel juhul kaotaks eelnimetatud regulatsioon sisuliselt mõtte.

§ 82

lg 1 järgi on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Juhul kui ekspertiisi tulemusena selgunud hind erineb täituri poolt algselt arestimisakti märgitud hinnast, tuleb täituril arestimisakti märgitud hinda muuta. Kohtutäituri

1. novembri 2019 otsusest nähtuvalt on ta vaadanud avaldaja
2. aprilli 2019 kaebuse läbi
3. oktoobril 2019 kohtutäituri büroos. Kaebuse läbivaatamise hetkeks oli avaldaja teadlik ekspertarvamuse tulemusest, kuid kaebuse läbivaatamisele ei ilmunud ega teatanud täiturile, et kavatseb selle vaidlustada. Kohtutäitur võis kaebuse lahendamisel eeldada, et avaldajal ei ole kohtu määratud eksperdi hinnangule vastuväiteid. Alles pärast
4. novembri 2019 otsuse tegemist ja enampakkumise teate avaldamist
5. novembril 2019 (tlk 19-20) on avaldaja esitanud tsiviilasjas nr 2-19-5980 taotluse, milles mh palub kohtul täiturit teavitada, et ekspertiisimenetlus ei ole veel lõppenud. Ka võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma aktiivselt. Seega tulnuks võlgnikul kaebuse lahendamisel anda täiturile teavet kõikidest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest mh sellest, kas ja millisel määral ta kavatseb vaidlustada eksperthinnangut. 3 Kohus ei saa anda sisulist hinnangut avaldaja väidetele seoses tsiviilasjas nr 2-19-5980 läbi viidud eksperdi määramise menetlusega. Avaldajal tulnuks kõikvõimalikud vastuväiteid eksperthinnangule esitada sealses menetluses. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et antud juhul ei esine alust kohtutäituri
6. novembri 2019 otsuse p-ide 2 ja 3 tühistamiseks, mistõttu tuleb avaldus jätta täies ulatuses rahuldamata. Asja sisulise lahendamise tõttu, jättis kohus tähelepanuta kohtutäituri taotluse jätta esitatud kaebus läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
7. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning avaldaja kaebus kohtutäituri
8. novembri 2019 otsuse peale rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Maakohus jättis analüüsimata avaldaja väited. Avaldaja selgitas kohtutäiturile ja maakohtule, et ekspertiisimenetlus ei lõppe sellega, et kohtu määratud ekspert on oma hinnangu kohtule esitanud ja sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud. Kohtutäituril ei ole võimalik võtta ekspertiisimenetluse kestel e-toimikust maakohtule esitatud ekspertiisiakt ning kasutada seda arestimisakti hinna muutmiseks. Kohtutäituril puuduvad täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võimalused anda sisulist hinnangut kohtu määratud eksperdi poolt antud ekspertarvamuse kohta seda nn „õigeks“ lugedes. Seda saab teha üksnes eksperdi määranud kohus konkreetse tsiviilasja raames. Avaldaja on seisukohal, et kaebuses esitatud taotlusega on võimalik lõpetada kohtutäituri ebaseaduslik tegevus, s.o ekspertiisimenetlust reguleerivate õigusnormide rikkumine ning ekspertiisakti alusel arestimishinna muutmine. Maakohus jättis avaldaja kaebuse sisu ja põhjendused täielikult tähelepanuta. Tsiviilasja nr 2-19-5980 menetluses oli avaldajal võimalik esitada vastuväiteid maakohtule, mitte kohtutäiturile. Seega on põhjendamatu etteheide, et avaldaja ei andnud täiturile teada, et kavatseb eksperthinnangu vaidlustada. Tsiviilasi nr 2-19-5980 on endiselt pooleli. Maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud avaldaja kanda. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
9. Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub täitur jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. Avaldaja vaidlustab sisuliselt seda, kuidas kohtutäitur korraldas võlgniku poolt kinnisasja kaasomandi osale arestimisel määratud hinna vaidlustamiseks esitatud kaebuse menetlemist. Kohtutäituri hinnangul puudub võlgnikul õigus tugineda sellele, et kohtutäitur korraldas
10. aprillil 2019 esitatud kaebuse menetlemise ebaõigesti, kuna kaebuse läbivaatamine lükati edasi kuni eksperdiarvamuse saamiseni. Juhul, kui avaldaja leidis, et kaebuse menetlemise kord pole õige, tuli tal esitada kohtutäiturile kaebus (

§ 217lg-d 1 ja 6).

Juhul, kui avaldaja leidis, et kaebuse läbivaatamine ja lahendamine

1. oktoobril 2019 oli ennatlik, tulnuks tal esitada kohtutäituri
2. oktoobri 2019 teate peale kaebus.

§ 217

lg 6 alusel puudub avaldajal õigus tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada

1. aprilli 2019 otsuse või
2. oktoobri 2019 teate peale esitatud kaebuses. 4 Ebaõige on väide, et
3. novembri 2019 otsus on ennatlik. Hagita menetluses kohtutäituri taotlusel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramine kohtu poolt on hagita asja menetlust lõpetav lahend ning selline on olnud ka Tartu Maakohtu senine praktika. Seda, et tsiviilasjas nr 2-19-5980 eksperdi määramine oli menetlus lõpetav lahend, kinnitas kohus selgesõnaliselt samas asjas
4. detsembril
5. Viimane ei tähenda, et võlgniku õiguskaitsevahendid arestitud vara müümisel alghinna määramiseks on täielikult ammendunud. Kohtu poolt määratud eksperdilt arvamuse saamisel teeb täitur otsuse menetlusosalise poolt hinna vaidlustamiseks esitatud kaebusele (praegusel juhul
6. novembri 2019 otsus). Nimetatud otsus on

§ 218lg 1 alusel vaidlustatav.

Eeltoodud lähenemist toetab ka

§ 74

lõikes 5 sätestatu, mille järgi kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Seega eksperdiarvamus asja turuväärtuse (hariliku väärtuse) kohta on vaid üks hindamisel aluseks olevatest komponentidest (Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 2-12-18981, p 9). Lisaks turuväärtusele tuleb kohtutäituril arvestada asja hindamisel muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Hinda vaidlustanud menetlusosaline ei pruugi olla rahul nii hindamise aluseks võetud asja turuväärtusega (mille osas saab tõendina kasutada ekspertarvamuse) kui ka sellega kuidas arvestas kohtutäitur asja hindamisel asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Menetlusosalise poolt hinna vaidlustamiseks esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse (praegusel juhul
2. novembri 2019 otsus) vaidlustamisel on menetlusosalisel vajadusel võimalik esitada vastuväited nii eksperthinnangule (põhistades TsMS §-s 304 esitatud puuduste esinemise eksperdiarvamuses) kui ka sellele, kas ja kuidas arvestas kohtutäitur asja hindamisel asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Eeltoodust tulenevalt ei olnud
3. novembri 2019 otsus tehtud ennatlikult. Sisulisi vastuväiteid eksperthinnangule ei ole võlgnik esitanud.
4. Sissenõudja määruskaebusele seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 21 koosmõjus §-ga 659). Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7. novembri 2019 maakohtule esitatud kaebuses palub avaldaja kohtul tühistada kohtutäituri
8. novembri 2019 otsus, millega tühistati kohtutäituri poolt kinnisasja osale arestimisel määratud hind 2500 eurot ja määrati hinnaks 2300 eurot. Määruskaebuses palub avaldaja maakohtu otsus, millega avaldaja kaebus jäeti rahuldamata, tühistada ja rahuldada avaldaja
9. novembri 2019 kaebus. Ringkonnakohus vaatab maakohtu määrust läbi vaidlustatud ulatuses (TsMS § 659 ja 651). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult lahendanud asja sisuliselt.
10. Maakohus märkis õigesti, et sisuliselt seisneb vaidlus selles, kas kohtutäituril oli õigus pärast tsiviilasjas nr 2-19-5980 ekspertiisiakti saamist arestimisaktis kinnisasja kaasomandi osa hinda muuta. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus lõppkokkuvõttes õigesti, et kohtutäitur võis käesoleval juhul pärast ekspertiisiakti saamist arestitud vara hinda muuta. 5 Vaidlust ei ole selles, et ekspert esitas
11. oktoobril 2019 kohtule eksperdiarvamuse, millega hindas vara turuväärtuseks 2300 eurot. Kohtutäitur sai eksperdiarvamuse kätte
12. oktoobril
13. Seejärel jätkas kohtutäitur avaldaja
14. aprilli 2019 kaebuse menetlemist kohtutäituri
15. aprilli 2019 otsusele, millega oli vara hinnaks määratud 2500 eurot. Avaldaja ei vaidle vastu, et oli kätte saanud kohtutäituri
16. aprilli 2019 otsuse lahendada
17. aprilli 2019 kaebus pärast eksperdiarvamuse saamist. Kohtutäitur teatas
18. oktoobril 2019 kaebuse menetlemise jätkamisest avaldajale (avaldaja sellele vastu ei vaidle) ning määras kaebuse läbivaatamise ajaks
19. oktoobri
20. Otsuse tegi kohtutäitur
21. novembril 2019, s.o kuu aega pärast kohtult eksperdihinnangu saamist. Selle aja vältel ei taotlenud avaldaja tsiviilasjas nr 2-19-5980 ekspertiisimenetluse jätkumist ega esitanud eksperdile täiendavaid küsimusi. Maakohus märkis õigesti, et avaldaja ei ilmunud ka kohtutäituri poolt kaebuse läbivaatamisele
22. oktoobril 2019, kus avaldaja oleks saanud samuti esitada vastuväiteid eksperdiarvamusele või avaldada oma seisukoha kinnisasja ½ kaasomandi osa turuväärtuse kohta.
23. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et

§ 74

lg 8 järgi kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses kohalduvad eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad TsMS §-d 293-305, sh §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi kohta. Samas selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 303 lg-te 4 ja 5 alusel eksperdi ülekuulamine ja § 304 alusel kordus- või täiendava ekspertiisi määramine on kohtu diskretsiooniotsused. TsMS § 303 lg 4 alusel kutsub kohus eksperdi istungile ülekuulamiseks, kui kohus näeb selleks vajadust. Näiteks kui eksperdiarvamuses esineb vasturääkivusi või ebatäpsusi (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj, Tallinn 2017, § 303, lk 1580). TsMS § 303 lg 2 kolmanda lause alusel kutsub kohus eksperdi kohtuistungile poole taotlusel. Seega üldjuhul lõppebki

§ 74

lg 8 alusel algatatud arestitud asja hinna määramise menetlus kohtu poolt ekspertiisi määramisega. Menetlus jätkub ainult siis, kui kohus peab vajalikuks eksperdi täiendavat küsitlemist või menetlusosaline esitab taotluse eksperdi ülekuulamiseks ja/või täiend- või kordusekspertiisi läbiviimiseks.

1. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur ei toiminud
2. novembri 2019 otsuse tegemisel ennatlikult, kui võttis
3. aprilli 2019 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ja uue alghinna määramisel aluseks
4. oktoobri 2019 eksperdiarvamuse.
5. novembri 2019 otsuse tegemise ajaks oli eksperdiarvamuse saamisest möödunud kuu aega ning selle aja jooksul ei olnud ei maakohus ega avaldaja teatanud vajadusest eksperti täiendavalt üle kuulata. Seega lahendas kohtutäitur kaebuse mõistliku aja jooksul pärast eksperdiarvamuse saamist. Kohtutäitur võis mõistlikult aru saada, et tsiviilasjas nr 2-19-5980 on hind määratud ning täitur võib jätkata kaebuse lahendamist. Ka maakohus ise oli
6. detsembril 2019 vastuses avaldajale arusaamisel, et kohtutäituri taotluse alusel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramine kohtu poolt oli menetlust lõpetav lahend TsMS § 478 lg 1 tähenduses.
7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et eksperdiarvamus on kohtutäiturile siduv.

§ 74

lg 5 alusel lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Seega ei kehti täitemenetluse formaliseerituse printsiip arestitud asjale hinna määramisel. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et eksperdiarvamus asja turuväärtuse kohta on vaid üks hindamisel aluseks olevatest tõenditest ning eksperdiarvamus ei ole täiturile siduv. Seetõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kohtutäituri otsustus alandada vara arestimise hinda ainuüksi ekspertarvamusest tulenevalt. Kohtutäitur ei ole oma otsust arestimishinda alandada muul viisil põhjendanud (lk 14). 6 14. Avaldaja ei ole üheski menetlusdokumendis nimetanud, mis on tema arvates kinnisasja kaasomandi osa õiglane turuväärtus. Samas on kaebusest võimalik aru saada, et kaebaja ei ole taotlenud kohtutäituri poolt

§ 74lg 5 alusel määratud vara arestimishinna alandamist.

Kohtutäituril ei olnud õigus kaebust lahendades halvendada avaldaja olukorda ja langetada vara arestimishinda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks. 4. detsembri 2019 vara enampakkumise aktist nähtub, et kinnisasja kaasomandi osa müügihind oli 3000 eurot, mis ületab nii kohtutäituri määratud esialgset hinda (2500 eurot), kui ka

§ 74lg 8 alusel kohtu poolt määratud eksperdi määratud hinda (2300 eurot).

Seega ei ole kohtutäitur otsus arestitud asjale määratud hinna alandamiseks lõppkokkuvõttes avaldaja õigusi rikkunud, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et ta ei pidanud täitemenetluses aktiivselt oma õigusi kaitsma mh juhtides kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et avaldaja plaanib eksperdile tsiviilasjas nr 2-19-5980 täiendavaid küsimusi esitada. Avaldaja ei olnud kohtutäiturile ega kohtule
2. novembriks 2019 teatanud, et tal on vastuväiteid eksperdiarvamusele. Seega ei olnud maakohtu sellekohane etteheide avaldajale põhjendamatu.
3. Maakohus jättis seoses kaebuse rahuldamata jätmisega TsMS § 172 lg 7 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et menetluskulude jaotus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel on reguleeritud erinormiga TsMS § 172 lg-s
4. Lisaks tuleb arvestada TsMS § 175 lg-ga 31, mille kohaselt selles menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral kannab avaldaja ise TsMS § 172 lg 1 alusel riigilõivukulu ja lg 2 esimese aluse alusel oma muud kulud, sh õigusabikulud. Arvestades asjaolusid ja määruskaebuse osalist rahuldamist peab ringkonnakohus käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 7