Obsah (5)

§ 201§ 73§ 78§ 44§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03.08.2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4305 (182301701348) Kohtunik Martin Tuulik Kriminaal

§ 201

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Aleksei Atamantšuk; isikukood 38704010404; elukoht: xxx, kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: x; töökoht: x; kriminaalkorras karistamata Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 lg 1 ning §-st 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aleksei Atamantšuk

§ 201

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära (miinimumpäevamäär 16,40 eurot), s.o 492 eurot. 2.

§ 73

alusel jätta mõistetav rahaline karistus 492 eurot tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksei Atamantšuk ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Aleksei Atamantšukile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Rahuldada VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu X X poolt esitatud tsiviilhagi summas 908 eurot ja mõista see Aleksei Atamantšukilt X X kasuks välja. Väljamõistetud summa tuleb tasuda X X arvelduskontole nr X Swedbank AS-s.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Atamantšukilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 81,60 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 957,60 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 79,80 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700029197 ja selgitus „Aleksei Atamantšuk, kriminaalasi 1-20-4305, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
4. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta kriminaalasja juurde.
5. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kannatanule, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Aleksei Atamantšukki süüdistatakse selles, et tema 04.07.2018 kella 23.30 paiku Tallinnas Nõmme teel leidis enda kasutuses olevast sõiduautost MB reg/nr x X Xle kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S9, IMEI-koodiga x, maksumusega 849 eurot, mis oli telefonikotis maksumusega 59 eurot. 05.07.2018 kella 01.30 paiku kohtus Aleksei Atamantšuk Linnahalli kõrval asuvas teenindusjaamas A B ja müüs selle mobiiltelefoni viimasele 50 euro eest. Selliselt pööras Aleksei Atamantšuk tema valduses olnud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Seega pani Aleksei Atamantšuk toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Prokurör Natalia Duškina taotleb 18.06.2020 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat Aleksei Atamantšuki

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, arvestades

§ 44

lg 2 alusel päevamäära suuruseks 16,40 eurot, s.o 492 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksei Atamantšuk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav peab hüvitama menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on Aleksei Atamantšukile riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud summas 81,60 eurot. Lisaks kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja sundraha (kokku 957,60 eurot) hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti tuleks prokuröri hinnangul rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 908 eurot ja see Aleksei Atamantšukilt kannatanu X X kasuks välja mõista. Süüdistusakt edastati 18.06.2020 ka kaitsjale ja süüdistatavale. Seda kinnitab nii prokuratuuri dokumendihalduse väljatrükk, millest nähtub süüdistusakti edastamine kaitsja ja süüdistatava e-posti aadressile, samuti prokuröri poolt süüdistatava e-postiaadressile edastatud selgituskiri käskmenetluse olemusest.

1. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on süüdistusakt edastatud kaitsjale (aadressil x) ja süüdistatavale (aadressil x) 18.06.
2. 09.07.2020 on kaitsja edastanud kohtule kirjaliku teate, et süüdistatav sai süüdistusakti kirjaliku tõlke vene keelde kätte 08.07.
3. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti (kirjaliku tõlke) saamisest esitanud kohtule seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Samas on kriminaaltoimikus kaitsja 15.06.2020 taotlus prokurörile (tl 76), milles kaitsja taotleb käskmenetluse kohaldamist, mh viitab ta ka vastavasisulisele kooskõlastusele süüdistatavaga. Sellest järeldub, et käskmenetluse kohaldamine on nii süüdistatava kui ka tema kaitsja soov. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 201

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest.

§ 201

ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus kõigepealt analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust.

1. Asjas kogutud tõendite kohaselt leidis Aleksei Atamantšuk 04.08.2018 enda kasutuses olevast sõidukist X Xle kuulunud Samsung Galaxy S9 telefoni, mis oli kogemata autosse jäänud. Süüdistatav ja kannatanu ei olnud varasemalt tuttavad, seega ei ole eluliselt usutav ega ka asja materjalidega muul viisil kinnitust leidnud see, et kannatanu jättis telefoni autosse teadlikult. Vaidlust pole ka selles, et süüdistatav pidi aru saama, et tegemist on kannatanule kuuluva telefoniga, sest vahetult enne telefoni leidmist oli kannatanu lühikest aega tema autos viibinud. Samuti toimus vahetult peale telefoni leidmist X X ja Aleksei Atamantšuki vahel mitu telefonikõnet, mille käigus X X avaldas soovi telefon tagasi saada. Seega on tõendatud, et kannatanu telefon oli Aleksei Atamantšuki jaoks valduses olev võõras vallasasi.
2. Edasi tuvastab kohus omastamise koosseisutunnusena ka vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKK 31-1-92-13, p 14). Nagu eelpool juba tuvastamist on leidnud, müüs süüdistatav samal õhtul X Xle kuuluva Samsung Galaxy S9 telefoni 50 euro eest maha oma tuttavale Aleksei Babtšenkole. Seega on tõendamist leidnud võõra vallasasja enda kasuks pööramine ja omastamistahte manifesteerimine süüdistatava poolt.

§ 201

ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda vaid juhul, kui võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditest ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud seaduslik alus telefoni omandamiseks ja võõrandamiseks. Seega telefoni müümisega jättis süüdistatav senise omaniku talle kuulunud varast kestvalt ilma. Kokkuvõtvalt on kõigil eeltoodud põhjendustel tuvastamist leidnud, et X X vara, s.o mobiiltelefon Samsung Galaxy S9 oli süüdistatava valduses, mille ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Seega on tõendamist leidnud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine süüdistatava poolt, ehk teo objektiivse koosseisu realiseerimine. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdistatava ütluste põhjal saab järeldada, et tema käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik. Seega leiab kohus, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Aleksei Atamantšuki käitumises ei tuvastanud. KARISTUS 7. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat

§ 201

lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, võttes päevamääraks 16,40 eurot, seega rahalise karistusega 492 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Nähtuvalt süüdistatava 2017. a keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti nõustub kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega tingimusel, et süüdistatav ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Aleksei Atamantšuk tuleb süüdi tunnistada

§ 201

lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, võttes päevamääraks 16,40 eurot, seega rahaline karistus 492 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud rahalist karistust täitmisele, kui Aleksei Atamantšuk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. TSIVIILHAGI

1. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu X X esitanud tsiviilhagi summas 908 eurot (tl 52), mis moodustub süüdistatava poolt omastatud telefoni Samsung Galaxy S9 maksumust 849 eurot ja telefoni ümbrise maksumust 59 eurot. Telefoni ja telefoniümbrise väärtust tõendavad telefoni 24.04.2018 ostu-müügi arve ja 25.04.2018 maksekorraldus (tl 11 ja 61), millest nähtub mõlema vara väärtus eraldi. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud telefoni koos selle ümbrisega omastas ja varalise kahju tekitas Aleksei Atamantšuk. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalist nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud omastamisega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Aleksei Atamantšukilt kannatanu X X kasuks. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID
2. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Aleksei Atamantšukilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 81,60 eurot riigituludesse, kokku 957,60 eurot. See summa tuleb Aleksei Atamantšukil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 79,80 eurot.
3. Asitõend – CD-plaat videosalvestisega, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/