Obsah (6)

§ 63§ 15§ 18§ 16§ 56§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-20-1319 08.juunil 2020 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Pr

§ 63

lg 1 liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühikut s.o 800 eurot ja mõisteti välja menetluskulud. Janek Moškov vaidlustas 27.02.2020 otsusele väärteoasjas nr 2315,19,008332 paludes otsus tühistada kuna otsus ei ole motiveeritud ja isiku süü on tõendamata. Janek Moškov jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik Janek Moškov ning tunnistajad X X, Z Z ja C C. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 1); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 8); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9); - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 10); - joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja õigused (lk 11-12); - väljavõtted liikluskindlustusregistrist (lk 13); - maanteeameti liiklusregistri väljavõte (14-15); - sõiduki taustakontroll (lk 16-20); - ettekanne (lk 23); - volikiri ja diplom ning dokumendi koopiad (lk 24-27); - kinnitus koopiate kättesaamise kohta (lk 28); - e-kiri (lk 29); - saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks (lk 31); - joobeseisundi tuvastamise saatekiri (lk 33); - vastulause (lk 35-37); - otsus väärteoasjas (lk 40-42); - karistusregistri väljatrükk (lk 43); - kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-9); - kaitsja teesid (kohtutoimik lk 42-44); - kaitsjatasu taotlus (kohtutoimik lk 45-46). Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemise käigus toime pannud mitmeid rikkumisi, mistõttu ei saa J. Moškovi temale esitatud väärteoetteheites süüdi tunnistada. J. Moškov ei juhtinud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Lisaks ei hoiatatud menetlusalust isikut sunni kasutamise eest 5-15 minutit ette, nagu näeb ette korrakaitseseaduse (KorS) § 40 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus. J. Moškovile ei saa ette heita ka LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavat rikkumist, kuivõrd isik ei juhtinud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Taotleb väärteomenetluse lõpetamist J. Moškovi suhtes. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rikkumised on toime pandud ja tõendatud. Menetlusnorme ei ole rikutud ja süüdistus on esitatud õigesti. Fakt, et J. Moškov juhtis 14.12.2019.a kell 04.56 mootorsõidukit, on tõendatud tunnistajate X X ja Z Z ütlustega. Nimetatud tunnistajatel oli peale sõiduki peatumist juhiga (ära jooksnud isikuga) silmside ning kedagi teist nad sõiduki juures lahkumas ei näinud. X X ja Z Z on kinnitanud, et sõiduki võtmed leiti hiljem täpselt samast kohast kus siis peeti kinni ka eelnevalt ära jooksnud juht. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholinäit oli LS § 224 lg 2 mõistes suur ja see oli kindlasti ka juhile endale tajutav kui juhtimiseks mittesobiv seisund. Sõidukil puudus ka alates 31.12.2018.a tehnoülevaatus ning alates 21.03.2019.a liikluskindlustus. Kuna isik pani toime mitmele kvalifikatsiooninormile vastava süüteo, saab tema süüd lugeda suureks ja seetõttu on põhjendatud kohtuvälise menetleja sanktsiooni keskmist määra ületav rahatrahv. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestisi, kuulanud ära tunnistajad, kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Väärteoasjas nr 2315,19,008332 05.02.2020 koostatud väärteoprotokolli AB1579157 kohaselt Janek Moškov 14.12.2019.a kell 04.56 Posti tn 10 juures Loksa linnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,34 +/- 0.05 mg. Alkoholisisaldus veres on tuvastatud EKEI uuringuga (uuringu akt nr 1828T). Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustus. Rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3, § 73 lg 2, liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 224 lg 2, § 207 lg 1, liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi. 2 Samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 27.02.2020.a otsuses väärteoasjas nr 2315,19,

1. Kaitsja seisukoht, et politseiametnikud J.Z ja L.X ei saa olla tunnistajaks ei ole asjakohane, kuivõrd VTMS § 313 lg 1 kohaselt võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Vaidlust ei ole selles, et Janek Moškov 14.12.2019.a viibis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Samuti, et sõidukil puudus nii tehnoülevaatus kui liikluskindlustus. J.Moškov kinnitas ise, et tehnoülevaatus ja liikluskindlustus autol puudusid. Vaidlus on tõusetunud selles, kas J. Moškov juhtis tol päeval sõidukit või mitte. Kaebuse esitaja sõnul tarbis ta 14.12.2019.a sõbraga Loksal alkoholi ning kutsus C Ce endale juhiks. Sõitsid kolmekesi Loksal ringi ning J. Moškov ja kõrvalistuja jõid õlut. Sõidukil ei olnud esinumbrit ja unustas selle ära. Ühel hetkel C C parkis sõiduki Posti 10 maja ette ja läks koju. Janek Moškov läks autost (juhi taga asuvalt kohalt) välja, kuuri nurga taha, ning siis tuli politsei ja hakkas küsimusi esitama. Samuti pandi puhuma. Tõendusliku alkomeetrisse ei olnud nõus puhuma, kuna politsei käitus ebainimlikult. Tunnistab, et sõitis Loksale Harast ning rikkus liikluseeskirju, sõites sõidukiga, millel puudus liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Ei tunnista joobes juhtimist, oli tagaistmel. Politseid ei näinud enne kui kuuri juures seistes. Tunnistaja X X ütluste kohaselt tegid nad tööd Loksal koos Z Zga. Kell 05.00 nägi, et vastu tuli auto, millel puudus esimene numbrimärk, pöörasid koheselt ümber, järgnesid autole, auto pööras hoovi ja nemad samuti. Hoovis nägi, kuidas juhi kohalt jookseb välja isik, liikudes kiiresti vasakule poole. Hüüdis: „Seis, politsei!“, isik peatus. Isikuks osutus Janek Moškov. Kontrollisid ta joovet indikaatorvahendiga, mis näitas joovet, palusid tal esitada dokumente. Isik oli agressiivne (lõi kongi käte ja jalgadega), sõimas Z Z, karjus tema peale. Autos oli ka J. Moškovi tuttav, kes kinnitas, et J. Moškov oli roolis ja tahtis teda koju viia. Autovõtmed leidsid maast kohas kuhu J. Moškov oli jooksnud. Toimetasid J. Moškovi sõbra koju ja pakkusid J. Moskovile võimalust puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, millest viimane keeldus. Läksid Wismarisse vereproovi võtma, tuli ka teine patrull. Arst võttis vereproovi. Seejärel läksid tagasi jaoskonda, tegid menetlustoimingud ja isik toimetati koju. Tunnistaja Z Z sõnul patrullisid tol ööl Loksal. Posti tänaval tuli vastu Mercedes Benz maastur, millel puudus esinumber ning sõiduk kiirendas, sõitis Posti 10 maja ette. Selleks hetkeks kui juht sõidukist väljus, olid kuskil 20 meetrit sõidukist. Nägi kuidas isik jooksis sõidukist välja maja ees oleva kuuri nurga taha, mis oli sõidukist 10 meetrit kaugemal. Väljusid sõidukist, järgnesid isikule ning kuna kuuri nurga taga oli aed, siis sealt aia juurest leidsid ka isiku, kes ütles, et tema tuli sõbra juurest ja eitas sõiduki juhtimist. J. Z nägi isiklikult, kuidas J. Moškov juhi uksest väljus ja kuna oli alust arvata, et ta oli alkoholi tarvitanud, siis kontrollisid, indikaatorvahendiga isiku joovet. Isik oli alkoholi tarvitanud. Uurisid isikult, et kus on sõiduki võtmed, kuna sõidukis võtmeid polnud, ja kellele sõiduk kuulub. Isik väitis, et tema tea kuidas see sõiduk sinna sai, tema ei tea kus võtmed on. Hiljem, piirkonda kontrollides, leidsid võtmed sealt samast kust leidsid isiku, võtmed olid maas. Edasisi menetlustoiminguid selgitades, muutus isik väga agressiivseks ja ta paigutati bussi kongi. Algselt J. Moškovi sõber ütles, et ei tea, kes roolis oli, kuid hiljem tunnistas, et see härra, kes bussi kongis on, oli roolis ja tahtis teda koju viia. Toimetasid J. Moškovi sõbra koju ning liikusid P. Pinna 4 politseijaoskonda. Pakkusid isikule võimalust puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, selgitasid temale õigust, et ta võib sellest loobuda ning sellisel juhul tuleb tal verd anda. Isik keeldus. Andsid isikule võimaluse juristiga ühendus võtta. Isik helistas mitu korda. Selgitasid, et võtavad ta kaasa ja viivad Wismari haiglasse. Haiglas isik hakkas vastu. Selgitasid, 3 et kui verd vabatahtlikult ei anna, siis võetakse sunniga ja lõpuks võtsidki. Tegid oma menetlustoimingud ära. Isik oli väga agressiivne ja solvas politseid terve selle aja. Hiljem isik vabandas kui hakkas kainemaks saama. Tunnistaja C C selgitas kohtuistungil, et 14.12.2019.a J. Moškov võttis temaga ühendust, et ta läheks rooli, kuna J. Moškov oli alkoholi tarbinud. Sõitsid ringi peaaegu hommikuni, kella 05.00ni. Sõiduki juurest läks ära 04.00-04.30, kell 5.00 oli kodus. Täpselt ei mäleta. Jättis J. Moškovi ja sõiduki aadressile Posti 10, arvas, et J. Moškov saab kellegi juurde minna, kuigi kell oli varajane. Loksa vahel sõites sel õhtul politseiautot ei näinud ja politsei talle vastu ei sõitnud. Liiklusseaduse § 224 lg 2 koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi. Mootorsõiduki juhtimist J.Moškovi poolt väärteoprotokollis kirjeldatud ajal, kohas ja viisil kinnitavad tunnistajate X X ja Z Z ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Mootorsõiduki juhtimist J. Moškovi poolt ei välista ka tunnistaja C Ce ütlused. Asjaolu, et C eelnevalt oli MB roolis, ei välista, et pärast Ce lahkumist asus auto rooli J.Moškov. C Ce sõnul lahkus ta sõiduki juurest hommikul kell 4-4.30 vahemikus ja oli kell 5.00 kodus, mistõttu ei saanud ta Posti 10 ja Uus tn vahemaad arvestades kuidagi 04.55-04.56 vahemikus olla selle sõiduki roolis, millele politsei järgi sõitis. U.Ce ütluste kohaselt tema Loksa vahel ühtegi autot ei näinud ja politseibuss talle vastu ei sõitnud, millest võib järeldada, et sel ajal kui C roolis oli, politseibuss Cele vastu ei sõitnud. Öisel ajal tühjal tänaval politseibussi vastu sõitmine on asjaolu, mida märkab iga autojuht. Kuivõrd Ce ütlused kinnitavad, et tema politseibussi ei näinud, siis ilmselgelt selleks ajaks kui politseibuss MB ML320-le vastu sõitis, nimetatud auto roolis enam U. Ct ei olnud. Nii tunnistaja X X kui ka Z Z kinnitasid, et nad nägid, kuidas J. Moškov juhi kohalt välja tuli ja kiirelt kuuri poole liikus. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et neil oli Moškoviga silmside alates tema juhikohalt väljumisest kuni kinnipidamiseni, mis välistab võimaluse, et autot juhtis keegi kolmas isik. Asjaolu, et autovõtmed leiti maast kohas, kus tunnistajad X X ja Z Z J.Moškovi kätte said, kinnitab, et Moškov püüdis autovõtmetest vabaneda. On väheusutav, et tagumisel istmel sõitnud isiku käes oleks olnud autovõtmed ja ta oleks need urineerima minnes kaasa võtnud. Kui Moškov ei oleks ise roolis olnud, puudunuks tal ka vajadus võtmeid ära visata. Fakt, et Moškov jooksis autost väljudes koheselt eemale ja viskas sinna ka autovõtmed, kinnitab, et Moškovi eesmärgiks oli vältida enda seostamist autojuhtimisega. Tõendeid kogumis hinnates ei oma vähem tähtust ka asjaolu, et J. Moškovi sõber tunnistas mõlemale politseiametnikule, et J. Moškov oli roolis ja pidi ta koju viima. Kohtu hinnangul on selline versioon sündmustest eluliselt usutav ning langeb kokku Moškovi süüd kinnitavate tõenditega. Tunnistajate X X ja Z Z ütlused on omavahel kokkulangevad ning puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Kaebuse esitaja ja tema esindaja kaitseversioon ei haaku tunnistajate ütlustega ja ei ole sündmuste asjaolusid arvestades (Ce elukoha kaugus ja politseibussi mitte nägemine) eluliselt võimalik. Lisaks on kaitseversioonis mitmed lüngad. Sellest ei selgu, miks olid autovõtmed maas kohas, kus isik väidetavalt urineeris ning kuidas jõudis U. C sekundite jooksul sündmuskohalt lahkuda. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et sõidetakse kell 5 hommikul sõbra maja juurde lootuses, et äkki pakutakse öömaja. Samuti on kaitseversioonist välja jäänud sõidukis kõrvalistmel detsembrikuus jopeta maganud sõber. Jääb arusaamatuks, mis oleks sellisel juhul sõbrast pidanud saama kui J. Moškov olekski Posti 10 aadressil öömaja saanud. Nii kaebuse esitaja kui tunnistaja U. C rääkisid ainsuse vormis sellest, kuidas J. Moškov nimetatud aadressil sõbra juurde tuppa saab. Riigikohus on kriminaalasjades korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust 4 nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri
4. a otsus nr 3-1-1104-05 - RT III 2005, 36, 350). Sama põhimõte kohaldub ka väärteomenetluses menetlusalusele isikule. Käesoleval juhul tunnistaja C Ce ütlused kaebuse esitaja ja tema esindaja kaitseversiooni ei kinnita ning J. Moškovi süüd ei välista. Muid tõendeid, mis kaitseversiooni kinnitaks, kohtule esitatud ei ole. Asjaolu, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ühele poole keeldub isik alla kirjutamast ja lehekülje teisel poolel allkirjastab taotlusena, et urineeris kuuri taga, ei muuda vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust kehtetuks. Need asjaolud ei mõjuta kuidagi tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Samuti ei mõjuta asjaolu, et Moškov allkirjastas indikaatorvahendi kasutamise protokolli, teiste tõendite kehtivust. Seega, ei saa kohus pidada kaebuse esitaja ja tema esindaja versiooni Posti 10 aadressil toimunud sündmusest usaldusväärseks. Kõigest eelnevast johtuvalt on tõendeid (eelkõige tunnistajate ütlusi) kogumis hinnates leidnud tõendamist, et Janek Moškov juhtis 14.12.2019.a kell 4.56 hommikul mootorsõidukit Loksa linnas Posti 10 juures. Kaitsja seisukoht, et liiklusprofülaktika eesmärgil vereproovi võtmine ei ole lubatud, on ümber lükatud korrakaitse seaduse § 37 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt võib joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses. Saatekirja blanketil märgitud „liiklusprofülaktika“ on laiem mõiste ja hõlmab endas nii korrakaitseseaduse § 37 lg 1 kui lg 2 toodud asjaolud. Lk 12 oleval blanketil on isiku õigused seoses alkoholijoobe tuvastamisega. Asjaolu, et J.Moškov seda dokumenti ei allkirjastanud, ei lükka ümber fakti, et isikule selgitati tema õigusi alkoholijoobe tuvastamisel. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et isikul tuvastati sündmuskohal joove. Tunnistajate X X ja Z Z sõnul keeldus isik tõenduslikku alkomeetrisse puhumast, mistõttu toimetati isik joobeseisundi tuvastamiseks Wismari haiglasse. J.Moškov kinnitas ise, et ta keeldus puhumast tõenduslikku alkomeetrisse, mistõttu oli põhjendatud tema toimetamine tervishoiuteenuse osutaja juurde vastavalt korrakaitseseaduse § 39 lg 2p
5. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti isikult vereproov ning tuvastati ühes grammis veres alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,34 +- 0.05 mg. Ekslik on kaitsja väide, et pole selge, milline proov isikult võeti. Kuigi Wismari haigla saatekirjal (lk 31), on ühel korral arsti või õe poolt ekslikult märgitud, et „võetud uriiniproov“ (kuigi ülal on politseiametniku poolt märgitud „võtta vereproov“), kinnitavad mõlemad joobeseisundi tuvastamise saatekirjad koos, et isikult paluti võtta vereproov (lk 11) ning et analüüsiks võeti veri (lk 33). Vereproovi võtmist kinnitab ka kohtuistungil vaadatud videosalvestis. Saatekirjadel (lk 11 ja 33) märgitud proovi võtmise kellaaeg kell 07.00 on nii täpne kui antud olukorras oli võimalik, kuivõrd kell 6.59.19 alustati sunni kasutamist ja kell 07.02.14 võeti isikult veri. Lk 31 olev Wismari haigla saatekiri on vormistatud kell 07.
6. s.o peale vere võtmist, mis tuligi vormistada peale vere võtmist, kuivõrd sinna märgitakse „võetud proov“. Kohus ei tuvastanud dokumentide vormistamisel selliseid menetlusõiguslikke rikkumisi, mis tooks kaasa isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamise. Riigikohus on seoses videosalvestise tõendina kasutamisega selgitanud, et
7. juulil 2013 jõustunud seadusemuudatusega täiendati VTMS § 31 lg-ga 11, mis sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Muudatuse tegemisel lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest ja selle eesmärk oli hoida kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega. Seega on alates 5
8. juulist 2013 väärteomenetluses tõendiks salvestis ise, mida uuritakse vahetult kohtuistungil ning mille eelnev vaatlemine ja protokollimine pole vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli
10. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-22-14, p 9). Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 31 lg 11 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtu hinnangul nähtuvad videosalvestiselt kõik eelnimetatud asjaolud. Ühtlasi nähtub videosalvestiselt, et joobeseisundi tuvastamiseks kasutati sundi. Kaebuse esitaja esindaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et J. Moškovi ei hoiatatud sunni kasutamise eest 515 minutit ette, nagu näeb ette korrakaitseseaduse (KorS) § 40 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2014.a määrus nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ § 9 lg
11. Videosalvestiselt on kuulda, et kell 6.47.51 - 6.47.52 ütleb patrullpolitseinik Z Z: „Teid on hoiatatud, et me kasutame sundi“. Selle peale vastab J. Moškov, et: „Ei, te ei saa minult verd.“ Kell 6.49.42 ütleb patrullpolitseinik oma nimeks Z Z. Kell 6.50 selgitab patrullpolitseinik isikule õigust pöörduda halduskohtusse, õigust puhuda tõenduslikku alkomeetrisse ja sellest keelduda. Kell 6.
12. ütleb Janek Moškov vähemalt viiel korral, sh nii arsti kui Z Z poole pöördudes, et verd ta ei anna. Kell 6.54 ütleb Z Z arstile mitu korda, et: „me paneme ta kõhuli ja siis võtame“. Janek Moškov kommenteeris seda lauset. Seega pole kahtlust, et isik kuulis täpselt, kuidas ja millisel moel tuleb vereproov temalt võtta, kui ta seda vabatahtlikult ei anna. Kell 6.54 ütleb Z Z veelkord, et isikul on võimalus rahulikult laskuda põlvili või kõhuli, mille peale isik vastab „ei, võta käest kinni ja pane mind maha.“ Arst sekkub ning palub täita paberid enne protseduuri, lootuses, et selle aja jooksul jõuab isik maha rahuneda ning verd saab võtta rahulikult. Z Z selgitab, et isik on käitunud sellisel viisil juba 1,5 tundi, kuid asub siiski pabereid täitma, andes isikule veel aega rahunemiseks. Videosalvestiselt nähtub ka joobeseisundi tuvastamise saatekirja täitmine ajavahemikul 6.56-6.
13. Kell 6.59 ütleb Z Z veelkord, et: „võite rahulikult kõhuli minna või me kasutame sundi“. „Me hoiatame teid“, lisab teine politseiametnik. Janek Moškov jätkas vastuhakkamist, mille peale alates kella 6.59.16 alustati sunniga ning J. Moškov pandi pikali. Kell 7.02.14 võetakse isikult verd. Seega, hoiatati Janek Moškovi esimest korda (kell 6.47.52) vähemalt 11 minutit enne sunni kasutamisega alustamist (kell 6.59.16). Videosalvestis ei jäta ruumi kahtlusele, justkui Janek Moškov ei võinud aru saada, et tema suhtes hakatakse kasutama sundi, kui ta vabatahtlikult verd ei anna. Isikut hoiatati sunni eest mitu korda ning võimaldati anda rahumeelselt verd rohkem kordi, kui seadus ette näeb, mistõttu kaebuse esitaja esindaja väide, et isikut ei hoiatatud piisavalt ette, on meelevaldne ja seda ei kinnita ükski teine uuritud tõend. Seoses kaebuse esitaja väitega, et politseiametnikud ei käitunud temaga hästi ning käerauad oli liiga tugevalt, kuigi ta palus neid lõdvemaks lasta, märgib kohus, et videosalvestiselt on isiku agressiivne käitumine piisavalt selgelt näha. Samuti on videosalvestiselt näha, et Z Z kontrollis, et käerauad ei oleks liiga tugevalt. Samuti selgitas politseiametnik J. Moškovile, et käerauad saab eemaldada siis kui isik rahuneb maha ja ei käitu agressiivselt. Kogu videosalvestise vältel on kuulda Janek Moškovi solvanguid, ähvardusi ning karjumist patrullpolitseiniku Z Z peale. Vaatamata Janek Moškovi provokatsioonilisele käitumisele, jäi Z Z äärmiselt rahulikuks ning tegi oma tööd professionaalselt. Kohtu hinnangul oli sunni ja käeraudade kasutamine vältimatult vajalik ja proportsionaalne. Vabariigi Valitsuse 19.06.2014.a määruse nr 88 § 9 lg 1 kohaselt proovimaterjali võtmise tagamiseks on ametiisikul korrakaitseseaduse § 40 lõike 2 ja § 41 lõike 10 alusel õigus kasutada prooviandja suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on proovimaterjali saamiseks vältimatu. Videosalvestis kinnitab, et sunni kasutamine isiku suhtes lõpetati koheselt pärast proovimaterjali võtmist. Seega on kohus seisukohal, et sunni kasutamisel rikkumisi ei esinenud. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et J.Moškovi joobe tuvastamisel ei ole selleks 6 kehtestatud korda rikutud. Kõige eeltoodut arvestades on leidnud tõendamist, et J.Moškov oli mootorsõiduki juhtimise hetkel alkoholijoobes.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on Janek Moškov tätinud LS § 224 lg-st 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest

§ 18

lg 1 mõttes.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Janek Moškovi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et isik jõi terve õhtu vältel rohkelt õlut ja oli seega teadlik, et ta on alkoholijoobes. Seda nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Samuti peab iga juhtimisõigust omav isik olema teadlik, et alkoholijoobes sõiduki juhtimine on õigusvastane ja karistatav. Seega, Janek Moškov teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Järelikult pani Janek Moškov LS § 224 lg-st 2 tuleneva väärteo toime otsese tahtlusega. Kõike eeltoodut arvesse võttes on tõendatud, et Janek Moškov 14.12.2019 kell 04.56 Posti tn 10 juures Loksa linnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,34 +/- 0.05 mg. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli kirjeldusest nähtuvalt juhtis Janek Moškov 14.12.2019.a mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning millel puudus kehtiv liikluskindlustus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte ja sõiduki taustakontroll kinnitavad, et Janek Moškovi poolt juhitud sõidukil puudus teo toimepanemise ajal kehtiv tehnoülevaatus ning sõiduk ei olnud liiklusesse lubatud. Janek Moškov kinnitas ka kohtuistungil, et kehtiv tehnoülevaatus puudus. Sõiduki juhtimine Janek Moškovi poolt kell 4.56 on eelnevalt tuvastatud, mistõttu on tõendatud, et Janek Moškov rikkus liiklusseaduse § 73 lg 2 nõudeid ja sellega pani toime LS § 207 lg-s 1 sätestatud väärteo. Sõiduki taustakontroll ja väljavõte liikluskindlustusregistrist kinnitab, et J. Moškovi poolt juhitud sõidukil puudus ka kehtiv kindlustus. Janek Moškov kinnitas ka kohtuistungil, et liikluskindlustus tõepoolest puudus ja sellele vastu ei vaidle. Sõiduki juhtimine Janek Moškovi poolt kell 4.56 on eelnevalt tuvastatud, mistõttu on tõendatud, et Janek Moškov rikkus liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 2 nõudeid ja sellega pani toime LKindlS § 81 sätestatud väärteo.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on Janek Moškov täitnud LS § 207 lg 1 sätestatud väärteo ja LKindlS § 81 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teod toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest

§ 18

lg 1 mõttes.

§ 18

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Janek Moškov selgitas kohtuistungil, et ta ei teadnud, et tehnoülevaatus on kehtetu ja liikluskindlustus puudub, kuid tunnistab, et need olid puudu. Isikul on kohustus enne juhtima asumist veenduda, et sõiduk vastab nõuetele. Janek Moškov seda ei teinud, seega oli isik kohusetundetu. Kohus leiab, et LS § 207 lg-s 1 sätestatud väärtegu ja LKindlS § 81-s sätestatud väärtegu on toime pandud kergemeelsusest. Ühegi teo puhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Janek Moškov on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 7 LS § 224 lg 2 näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 207 lg 1 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LKindlS § 81 kohaselt liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kuna LS § 224 lg 2, LS § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud teod pandi toime ühe teoga, karistati menetlusalust isikut

§ 63

lg 1 kohaselt liiklusseaduse § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nähtuvalt karistusregistrist, isikul kehtivad karistused puuduvad. J. Moškov pani toime teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Samuti oli isiku joove sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, seega on põhjendatud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel karistuse määramine sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega 200 trahviühikut s.o 800 eurot ning leiab, et see on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud teo raskuse ja isiku süü suurusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Janek Moškovi kaebus jätta rahuldamata. Arvestades rahatrahvi suurust, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi

§ 66lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Arvestades, et kohus jätab J. Moškovi kaebuse rahuldamata, puudub alus ka kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrt VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Seega, jätab kohus kaitsja taotluse kaitsetasu väljamõistmiseks rahuldamata. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Janek Moškovi kaebus rahuldamata. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 27.02.2020 otsus väärteoasjas nr 2315,19,008332 tühistada karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätta otsus muutmata.

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Kohustada Janek Moškovi tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 66.66 eurot. 8 Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220205020804 Kaitsja taotlus kaitsetasu võljamõistmiseks jätta rahuldamata Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 06.07.2020 9