lg 2 järgi Menetlusalune isik Viktor Liik (ik 36512290227, x kodanik, elukoht: x, töötab, e-post: xxx või xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Raul Annuka Väärteoprotokolli number 20191225462801 Asja läbivaatamine Kaebuse lahendamine istungimenetluses RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1; § 133-135 kohus otsustas: Jätta Viktor Liigi (Liik) kaebus rahuldamata ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 10.03.2020.a. otsus väärteoasjas nr 2316,19,010933 muutmata.
alusel tuleb Viktor Liigil (Liik) kohtuotsuse jõustumisel juhiluba 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10. juunil 2020.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Indrek Kanguri poolt on koostatud 25.12.2019.a. väärteoprotokoll 20191225462801 selle kohta, et 25.12.2019.a. kella 11:36 ajal Harjumaal Tallinna linnas Kalaranna tänaval Tööstuse tänava ja Oda tänava vahel suunaga Oda tänava poole juhtis Viktor Liik mootorsõidukit MB ML 280 CDI 4Matic reg.nr xX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,47 mg/l +/-0,05 mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus Viktor Liik
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud § 224 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits on koostanud 10.03.2020.a. otsuse väärteoasjas nr 2316,19,010933, millega määrati Viktor Liigile (Liik) karistuseks
Kaebuse sisu Eelpool nimetatud otsusele esitas Viktor Liik kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning mõista ta õigeks. Kaebuses on kaebaja välja toonud, et 24.12.2019.a. õhtul tarbis ta kodus alkoholi ja arvestas, et 25.12.2019.a hommikul tuleb tal minna mootorsõidukit juhtima. 25.12.2019.a enne mootorsõidukit juhtima asumist kontrollis korduvalt enda joovet ja alkomeeter näitas 0,18 promilli, mis on mootorsõiduki juhtimiseks lubatud seisund. 25.12.2019.a peatas kaebaja sõiduki väärteoasjas nimetatud kohas, kuna tundis ennast halvasti. Peatas sõiduki kõnniteel ja pani tööle ohutuled ning manustas alkoholisisaldusega ravivedelikke, muuhulgas südamerohtu. Temaga kaasas oli kaasreisija, kes oli kaine aga ei omanud juhtumisõigust. Peale autost väljumist, sõitis tema auto juurde politseiauto. Videosalvesti kohaselt politsei midagi selgitamata ja küsimata asub tema joovet kontrollima. Kaebaja leiab, et politsei ei täpsustanud asjaolusid vaid asus temaga käituma kui isikuga, kes on juhtinud mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Politseiametnikud ei asunud tõendeid koguma ja välistama kahtluseid ega tegema midagi selleks, et tõendada, kas juht enne sõiduki peatamist oli juhtimiseks keelatud seisundis ja kas ta tohtis või ei tohtinud enne mootorsõiduki peatamist mootorsõidukit juhtida või mis toimus kuni selle ajani millal politsei peatunud sõiduki juurde jõudis. Kaebaja leiab, et politsei on rikkunud joobe tuvastamise reegleid, alusetult teisaldati sõiduk Rahumäe tee 6. Teda on alusetult süüdi mõistetud. Kaebaja leiab, et 25.12.2019.a kella 11:36 ajal Kalaranna tänaval juht ei juhtinud mootorsõidukit vaid istus seisvas sõidukis ning ei ole tuvastatud ega tõendatud, et kaebaja oleks enne kui ta sõiduki peatas juhtinud mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobest tulenevast lubamatus seisundis. Kaebaja jääb seisukoha juurde, 2 et joove tekkis alkoholisisaldusega ravimite võtmisest, samuti ei kuulatud üle kaasreisijat tunnistajana üle. Kaebaja leiab, et politsei on käitunud valesti, ta ei ole küsinud juhilt eelmisel õhtul toimunud alkoholitarvitamise kohta, kas juht enne juhtimise alustamist joovet kontrollis, kas juht peale sõiduki peatamist või enne politsei tema juurde jõudmist midagi alkohoolset tarbis. Kaebaja leiab, et antud küsimused oleks andnud ülevaate toimuvast ja politsei ei selgitanud kohapeal välja olulisi asjaolusid ja seetõttu on antud juhul tõendamise asjaolud antud asjas puudulikud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et eelmine õhtu oli tarvitanud alkoholi ja hommikul 5 ajal kontrollis enda alkoholijoovet alkomeetriga ning kõik oli korras ja ta viis naise tööle. Peal naise tööle viimist koju tulles tarvitas ta korvalooli tilkasid kuna tundis ennast halvasti ning rooli istus kolme tunni pärast. Tööstuse tänava hakkas tal halb ning ta keeras Kalaranna teele ja keeras paremale kõnniteele ning jäi seisma ja pani ohutuled vilkuma. Kaassõitjaks oli tema kasupoeg, kes võttis käekotist tilgad, tilgutas tilgad korki ja tema jõi kaks korgi täit rohtu ning siis väljus sõidukist. Rohtudest kasutas ta Korvalooli ja Telmisartan Sandoza. Ta on teadlik, et tund pärast tilkade tarbimist ei tohi sõita, aga ta juhtis sõidukit enne seda ja ta ei olnud joobes. Kui politsei tuli tema juurde, siis tema oli auto kõrval, hingas värsket õhku, kuna tal oli halb olla. Tema enne oma sõiduki peatamist politseipatrulli ei näinud. Kohe politsei palus tal puhuda, kuigi ta ütles, et tal on halb olla. Tema soovis vereproovi võtmist ehk ekspertiisi teostamist aga teda viidi hoopis politseijaoskonda. Politsei temalt mingeid küsimusi ei küsinud kas ta oli eelnevalt tarvitanud rohtu. Teda kõrvaldati roolist 10 minutit varem, kui mõõdeti tegelik lõppnäit. Samuti ei saa aru miks kiirabi ei kutsutud. Tema koordinatsioonihäired ning see, et nägu oli punane oli seotud vererõhuga. Jaoskonnas pandi teda taas puhuma. Temale enne puhumist Korrakaitseseaduse § 38 järgi õiguseid ja kohustusi ei tutvustatud, vaid lihtsalt näidati näpuga kuhu tuleb alla kirjutada. Puhumise kohta andis ta ühe allkirja. Ta üritas politseile selgitada, et ta võttis südametilkasid aga keegi ei kuulanud teda. Temale ei pakutud mingit omapoolset seletust kirjutada. Protokollile kirjutas, et kõik ütlused annab kohtus. Kaebaja jääb selle juurde, et tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tuvastati ja see tulenes eelnevalt tarvitatud südametilkadest ja korvaloolist. Temale mingeid koordinatsiooni harjutusi kohapeal ei tehtud. Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et isiku joove tuvastati peale seda, kui ta oli sõiduki parkinud ja oma sõidu lõpetanud, tarvitas oma rohtusid, sellepärast indikaatorvahend näitas ka sellist näitu. Alkoholijoobe tunnuseid, kui selliseid ei ole tuvastatud, samuti ei ole tuvastatud ja kontrollitud koordinatsiooni häired isikul, mida silma järgi ei saa määrata. Kaitsja leiab, et algatati väärteomenetlus ja tehti väärteoprotokoll, kuid objektiivsed tõendid puuduvad ja subjektiivseid ei uurinud keegi, miks aparaadid sellist näitu näitasid. Tunnistaja X S andis kohtuistungil ütlusi, et Viktor Liik on tema kasuisa. Kui nad emale järgi läksid, siis olid nad sunnitud peatuma ja ta pidi kaebajale andma südamerohtu ja mingi ajapärast ilmus politsei. Tema märkas politseid siis, kui nad olid nende auto juures, kui vilkurid sisse lülitasid. Politsei kohe palus puhuda. Autouks oli lahti ning ta kuulis kõike. Teda ei küsitletud see moment. Ta kuulis, et politsei lubas viia kaebaja ekspertiisi. Ta oli ka eelmisel õhtul koos kasuisaga ning nad tarvitasid viina. Poole seitsme ajal lõpetasid alkoholi tarvitamise. Isa tarvitab südametilkasid siis, kui süda valutab. Tema kallas ehk tilgutas suhu kasuisale 15 grammi südametilkasid. Politsei tuli umbes 20 minuti pärast. Isa kiirabi ei palunud kutsuda. Tunnistaja V L andis kohtuistungil ütlusi, et on menetluslause isikuga paaril korral kokku puutunud seoses joobes juhtimisega. Ta töötab igapäevaselt liikluspolitseinikuna. Sel päeval, 3 kui kaebaja peatasid teostasid nad Kalaranna tänaval liiklusjärelevalvet ja kontrollisid juhtidel alkoholijoovet. Kaebaja tuli Kalaranna tänavalt Tööstuse tänava poolt ja liikus nende suunas ja neid märgates keeras sõiduauto Mercedes kõnniteele. Koheselt liikusid nad kaebaja juurde ja hakkasid temaga vestlema. Kaebaja tuli välja juhi kohalt ja tegi kapoti lahti. Isiku suust oli tunda alkoholi lõhna, samuti olid silmad punased ja isikul olid kerged koordinatsiooni häired. Fikseerisid isiku joobe, mis tema mäletamist mööda oli 0,47 mg/l kohta või sinna kanti. Peale seda läksid isikuga politseijaoskonda, kus isik puhus vabatahtlikult tõenduslikku alkomeetrisse. Tema paarimees vormistas väärteoprotokolli ja isik vabastati. Sõidukit nähes ja juhi juurde jõudmine kestis maksimum 1 minut. Neil oli kaebaja sõidukiga kogu aeg silmside. Isik kinnipidamisel kiirabi ei soovinud. Vereproovi ekspertiisi sooviavalduse esitas kaebaja siis, kui nad isiku vabastasid, peale protokolli koostamist. Enne tõenduslikku alkomeetri puhumist tutvustas tema paarimees kaebajale tema õigusi ja kohustusi. Isik mainis, et ta oli eelmine päev tarvitanud alkoholi. Isiku kaassõitja tugevas joobes. Mingite ravimite tarvitamisest kaebaja neile ei rääkinud. Kaebaja kordagi ei palunud kiirabi välja kutsuda, ega ekspertiisi viimist. Kambrisse lubas kaebaja panna seetõttu, et ei olnud võimalik väärteomenetlust läbi viia ja oli oht, et kaebaja jätkab väärteo toimepanemist ja kuna kaebaja oli alkoholijoobes, siis oli õigus kaebajat kinni pidada kuni väärteomenetluse lõpule viimiseni. Allkiri kaebajalt võeti jaoskonnas peale tõendusliku alkomeetrisse puhumist. Kaebaja sõiduk äratas tähelepanu seetõttu, et neid nähes keeras kõnniteele ja parkis ära, nad eeldasid, et kaebaja üritab kõrvale hoiduda milleski. Terve aja oli neile kaebaja sõiduk nähtav, keegi seal kohta ei vahetanud ja juhi kohalt väljus kaebaja. Sellisesse joobeastmesse ei ole võimalik juua 1 minutiga. Samuti ei leitud sõidukist alkoholi pudeleid. Kohapeal olles, enne indikaatorvahendisse puhumist isikule õigusi ja kohustusi ei tutvustanud, kuna viisid läbi liiklusjärelvalvet. Koordinatsiooni häired olid isikul aru saada ehk visuaalselt tuvastatud, kaebaja tuikus kergelt ja ei suutnud sirgjooneliselt käija. Sõidukis kõrval olev isik oli nii purjus, et temaga ei olnud see moment võimalik üldse suhelda ning ei näinud ka õiguslikku alust teda puhuma panna ja seetõttu ka ei kuulatud teda üle kui tunnistajat. Kuivõrd kõrvalistuja ei olnud mootorsõiduki omanik ja kõrvalised isikud ei saanud jääda mootorsõidukisse, siis pidid kaassõitja sõidukist lahkuma. Kohtuväline menetleja leiab, et tegu on toime pandud ja õigesti kvalifitseeritud ning menetlusnormide rikkumisi ei olnud ja seega alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Videokaamera salvestuselt ei nähtu kordagi, et menetlusalune isik oleks avaldanud soovi ekspertiisi teostamiseks. Patrull hoiatas, et kui isik ei saa puhumisega hakkama, siis võib sellele järgneda ekspertiisi viimine ja vereproovi võtmine. Isik ise vastavalt soovi ei ole avaldanud, kuigi vastulauses ja kaebuses on vastaspool seda korduvalt väitnud, et nad seda soovi avaldasid, videosalvestuselt seda ei nähtu. Mis puudutab siis menetlusaluse isiku poolt antud ütlusi istungil, kus ta selgitas, et ta juba hommikul sõitis autoga, viis naise tööle, siis samas videosalvestuselt nähtub, et kus isik ütleb, et hommikul ta saatis naise trammipeatusesse jala, mitte ei viinud ta tööle. Isik tunnistab ka alkoholi tarvitamist, et tähistas eelmisel õhtul uue auto ostmist ja tunnistab ka seda, et eelmisel õhtul võis siis natuke liiale minna. Videosalvestuselt ei nähtu kordagi seda, et isik oleks patrullile selgitanud, et ta tarvitas just eelnevalt südame tilkasid, mida vastaspool on väitnud nii vastulauses, kui ka kohtuistungil. Kui ta oleks seda teinud, siis oleks see kindlasti olnud asi mida ta oleks patrullile maininud ja see oleks ka videosalvestuselt kuulda. Samuti on vastuolud menetlusaluse isiku ütluste ja menetlusaluse isiku poolt kutsutud tunnistaja ütlustes, kus siis menetlusaluse isiku ütluste kohaselt jõi ta eelmisel õhtul 1 kuni 2 klaasi veini, samas tunnistaja sõnul jõid nad eelmine õhtul viina. See pisiasi peaks olema mõlemale poole teada, et mida nad eelmisel õhtul tarvitasid. Sama oli selle arsti rohu tarvitamise osas, kui menetlusaluse isiku sõnul tarvitas ta seda pudeli korgist, siis tunnistaja sõnul kallas ta tilgad kurku. Kohtuväline menetleja leiab, et ka selline asi peaks olema mõlemal osapoolel meeles olema, kui oleks selline asi tegelikult toimunud. Menetlusalusel 4 isikul tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli sedavõrd suur, et tegelikult sellise koguse alkoholi väljahingatavas õhus selle saamiseks arvestades seda, et soovituslikud kogused on korvaloolil 20 tilka ja südame tilkadel 25 – 30 tilka, mis siis kokku moodustab pool teelusikatäit vedelikku, siis sellise näidu saamiseks, mis menetlusalusel isikul väljahingatavas õhus tuvastati, oleks isik pidanud ära jooma 2 pudelit korvalooli ja 1 pudeli südame tilkasid. Siis oleks tõesti võimalik väljahingatavas õhus 10 kuni 20 minuti pärast võimalik olnud tuvastada selline näit nagu menetlusalusel isikul tuvastati. Need arvutused on võimalik teha täiesti vabalt ligipääsetavate kalkulaatorite abil, mis valemite abil arvutavad välja alkoholi sisalduse kanguse ja selle aja nö mõjul alkoholisisalduse. Seega uskuda seda, et selline näit, mis menetlusalusel isikul tuvastati, kus lõplik mõõtetulemus oli 0,47 mg/l kohta on võimalik poolest teelusikatäiest nö arsti rohus, ei ole usutav. Kui isik oleks vahetult enne siis indikaatorvahendisse puhumist tarvitanud seda arsti rohtu, siis indikaatorvahend oleks näidanud väga suuri numbreid. Kuna selle indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise vahe oli ainult 10 minutit, siis ja isik oleks tarvitanud nö südame tilkasid, siis tõenduslik alkomeeter tuvastaks, kas on tegemist suu alkoholiga või on see nö kopsust tulevas õhus sisalduv alkoholi sisaldus ja tõenduslik alkomeeter annaks vea teate ning tegemist oleks suu alkoholiga, kuna suus on alkoholi sisaldus suurem, kui kopsust tulev, siis ta saab aru, et see väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus on langev, et see ei tule kopsu põhjast vaid on värskelt tarvitatud alkoholiga tegemist, sellisel juhul alkomeeter annab vea teate ja puhumist läbi viia ei oleks võimalik. Antud juhul on indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näidud enam vähem samas suurus järgus. Menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud samalaatsete rikkumiste eest nii kriminaal- kui ka väärteo korras ja ometi ei ole see hoidnud ära uute rikkumiste toime panemist. Kuna rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmised ei ole soovitud mõju avaldanud, on tõesti ainuke lahendus kohaldada uuesti juhtimisõiguse äravõtmist ja seda siis üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub kohtul jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja, tunnistajate ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt 25.12.2019.a. kell 11:37 tuvastati Viktor Liigil (Liik) AlcoQuant 6020 indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,45 mg/l kohta. Viktor Liik on antud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tutvunud ning allkirjastanud. Viktor Liigil tuvastati joobele viitavad tunnused: silmade punetus; reaktsioonikiirus häiritud; koordinatsioonis kerged häired ning rahutu käitumine. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille kohaselt Viktor Liigil (Liik) tuvastati 25.12.2019.a. algus kell 11:48 lõpp kell 11:54 mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE seeria numbriga ARKM – 0084, mis omas kehtivat taatlust (taatlemistunnistus TTRC – 19/00135) alkoholijoobe, mille lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,42 mg/l kohta. Lõplik lugem oli 0,47 mg/l +/-0,05 mg/l kohta. Antud väljatrüki on Viktor Liik allkirjastanud. Juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 25.12.2019.a. kell 11:37 kõrvaldati Viktor Liik sõiduki (reg.nr x X) roolist, kuna oli alust arvata, et isik on joobeseisundis. Viktor Liigile on antud otsust tutvustatud ning ta on andnud selle kohta allkirja. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, mille kohaselt 25.12.2019.a. kell 11:45 teisaldati 5 sõiduk reg.nr x X Rahumäe tee 6 parklasse. Karistusregistri teatis, millest nähtub, et Viktor Liigil (Liik) on 3 kehtivad kriminaalkaristust KarS § 424 alusel (joobes juhtimine) ning 3 kehtivat väärteokaristust (
lg 2, ja korduvalt
lg 2 ning
Ravimiameti infolehe väljatrükk korvalooli kohta, millest nähtub, et see pakend on 25 ml suurune ja selle korvalooli alkoholisisaldus on 55 %. Soovituslik kogus on 20 tilka üks tund enne magama minekut. Südametilgad on 40 ml pakend ja soovituslik on täiskasvanul 20 kuni 25 tilka kolm korda päevas ja alkoholi sisaldus 67%. Samuti avaldas kohus kohtuistungil videosalvestuse. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Käesoleval juhul inkrimineeritakse Viktor Liigile (Liik) väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Viktor Liik on vaidlustanud otsuse ning leidnud, et antud otsus tuleb tühistada ja ta tuleb õigeks mõista. Kohus leiab, et kaebaja poolt
Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 25.12.2019.a. kell 11:48 kuni 11:54 Viktor Liik seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus TTRC – 19/00135). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,47 mg ja 0,42 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,42 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli Viktor Liigi (Liik) väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,42 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
lg 2 ettenähtud väärteona, kuivõrd tema väljahingatavas õhus sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,42 mg/l. Antud juhul puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et Viktor Liigi (Liik) süüks arvatud tegu on aset leidnud ning selle teo on toime pannud Viktor Liik. (VTMS § 133 p 2, 3). Samuti on süütegu kvalifitseeritud õigesti VTMS § 133 p 4 mõttes. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 6 Tunnistaja V L ütluste õigsuses puudub kohtul alus kahelda ning peab neid usaldusväärseks, kuivõrd tunnistajat on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, samuti tunnistaja ei tunne kaebajat ja seega ei ole alust arvata, et ta annaks menetlusaluse isiku kohta teadvalt süüstavaid valeütlusi. Tunnistaja V L ütlustest nähtub, et sel päeval, kui nad kaebaja peatasid, teostasid nad Kalaranna tänaval liiklusjärelevalvet ja kontrollisid juhtide alkoholijoovet. Kaebaja tuli Kalaranna tänavalt Tööstuse tänava poolt ja liikus nende suunas ja neid märgates keeras sõiduki Mercedes kõnniteele. Koheselt liikusid nad kaebaja juurde, juhi juurde jõudmine kestis maksimum ühe minut, neil oli kaebaja sõidukiga kogu aeg silmside. Kaebaja tuli välja juhi kohalt ja tegi kapoti lahti, juhiga vesteldes oli tunda isiku suust alkoholi lõhna, samuti olid silmad punased ja isikul olid kerged koordinatsiooni häired. Fikseerisid isiku joobe, mis oli tema mäletamist mööda 0,47 mg/l kohta või sinna kanti. Peale seda läksid isikuga politseijaoskonda, kus isik puhus vabatahtlikult tõenduslikku alkomeetrisse. Enne tõenduslikku alkomeetri puhumist tutvustas tema paarimees kaebajale tema õigusi ja kohustusi. Tema paarimees vormistas väärteoprotokolli ja isik vabastati. Isik kinnipidamisel kiirabi ei soovinud. Vereproovi ekspertiisi sooviavalduse esitas kaebaja siis, kui nad isiku vabastasid, peale protokolli koostamist. Mingite ravimite tarvitamisest kaebaja neile ei rääkinud. Kaebaja sõiduk äratas tähelepanu seetõttu, et neid nähes keeras kõnniteele ja parkis sõiduki, nad eeldasid, et isik üritab kõrvale hoiduda milleski. Sellisesse joobeastmesse ei ole võimalik juua ühe minutiga. Samuti ei leitud sõidukist alkoholi pudeleid. Kohtus vaadatud videosalvestustest nähtub, et koheselt kaebaja sõidukit märgates sõitis politsei kaebaja sõiduki juurde ehk politseil oli antud sõiduki ja juhiga silmside ning oli näha, et juhikohalt väljus Viktor Liik. Kaebaja on väitnud, et ta soovis, et talle kutsutakse kiirabi, talle ei ole tema õiguseid ja kohustusi tutvustatud ja samuti ei ole alkoholijoobe tuvastamiseks ekspertiisi viidud. Antud väited on paljasõnalised ja antud soovist vabaneda vastutusest. Videosalvestusest nähtuvalt isik ei ole avaldanud soovi, et talle kutsutaks kiirabi ( ka tunnistaja X Si ütluste kohaselt kasuisa ei soovinud kiirabi kutsumist), samuti nähtub, et enne tõenduslikku alkomeetri puhumist tutvustati isikule tema õigusi ja kohustusi Korrakaitseseaduse § 38 järgi ning videost nähtuvalt Viktor Liik ka allkirjastas selle. Politseiametnikud selgitasid isikule, et kui ta ei ole võimeline tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, siis viiakse isik ekspertiisi. Videokaamera salvestuselt ei nähtu kordagi, et kaebaja oleks ise avaldanud soovi ekspertiisi viimiseks. Kaebaja väide, et tema joobe tingis ravimite tarvitamine on taas paljasõnaline ning ei ole eluliselt usutav ning kohtus uuritud tõenditega ümberlükatud. Ilmselgelt, kui kaebaja oleks vahetult enne puhumist tarvitanud ravimeid (südametilkasid ja korvalooli) siis oleks ta seda ka politseiametnikule väitnud. Videosalvestuselt ei nähtu kordagi seda, et isik oleks patrullile selgitanud, et ta tarvitas just eelnevalt südame tilkasid. Kaebaja väitis, et ta tarvitas südametilkasid pudeli korgist, siis tunnistaja sõnul kallas ta tilgad kurku, seega ütlused on vastuolulised ning kohus ei saa neid ütlusi pidada usaldusväärseks. Kohus leiab, et kuivõrd kaebajal tuvastati alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,42 mg/l kohta, siis ei ole eluliselt usutav, et sellise joobe oleks tekitanud menetlusaluse isiku poolt tarvitatud alkoholi sisaldav ravim. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris 7 väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut s.o kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena ette nähtud nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine. Juba seadusandja on
lg 2 sätestatud väärtegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on pidanud vajalikuks isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist nii põhi-kui ka lisakaristusena. Arvestades, et põhikaristusena juhtimisõiguse võib ära võtta maksimaalselt 12 kuuks, siis kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteo eest määranud juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks, mis on üle sanktsiooni keskmist määra. Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,42 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on
lg 2 sätestatud rikkumise keskmisele määrale lähedane määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetluslause isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutuvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Kohus leiab, et Viktor Liigil (Liik) tuvastatud alkoholisisaldus 0,42 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mis vastab keskmisele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 – 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Ülalpool on kohus juba väärteo koosseisu ja selle eest määratavad karistused välja toonud, mistõttu ei hakka neid siinkohal kordama. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Viktor Liigi (Liik) süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,42 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, mitte väga suur nagu on märkinud kohtuväline menetleja oma otsuses. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, 8 teistele liiklejatele ega ka kõrvalistele isikute varale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses ega istungil ja seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu, millega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Seega, arvestades süü suurust, s.o menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ning õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud karistus täielikult põhjendatud. Karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik muuhulgas kehtivaid karistusi
lg 2 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest. Määratud karistused ei ole mõjutanud isikut liikluses seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusalune isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist. Menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo toimepanemise asjaolud ning karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning seega tuleb ta liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule endale kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus leiab, et pelgalt rahaline mõjutamine menetlusalust isikut ei mõjuta ja seega ei täida eripreventiivseid eesmärke. Seega asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine. Tulenevalt eelnevast jätab kohus Viktor Liigi (Liik) kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.