mai 2020 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Reimo Avastu kaitsja advokaat Meeli Rondel Süüdistatav Reimo Avastu Isikukood: 38803022720; elukoht XXX; töökoht Wikpac OÜ asjaajaja; varem kriminaalkorras karistamata. Prokurör Süüdistatava kaitsja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak lepinguline kaitsja advokaat Meeli Rondel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätta Tartu Maakohtu
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust 1/3 võrra, s.o 40 päevamäära võrra ja mõistis R. Avastule lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 800 eurot.
Avastu kahtlustatavana kinnipidamise aja
Avastul tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. R Avastut kohustati maksma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 62 eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse 58 eurot).
Avastult ära sõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks. Kohaldades R. Avastule
lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuks, arvestas kohus kuriteo asjaolusid ja R. Avastu isikut. Kohus asus seisukohale, et liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. R. Avastu poolne liiklusreeglite rikkumine ei olnud juhuslik, vaid täielikult kaalutletud otsustus (alkoholi tarvitamiselt sõprade juurest sõita teise linna otsa vanavanemate juurde magama). Kusjuures lisaks R. Avastule oli sõidukis veel kaks isikut, kes viibisid kaubaruumis. R. Avastu sõnul ei ole tal alkoholi tarvitamisega probleeme, kuid R. Avastu poolt AUDIT-testi tulemused viitavad ohustavale tarvitamisele. Ühtlasi arvestas kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine võimaldab täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohus leidis, et kuivõrd R. Avastu on toime pannud üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud väga olulisi liiklusnõudeid, siis taolises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Eeltoodust tulenevalt asuski kohus seisukohale, et R. Avastu on vältimatult vajalik eemaldada liiklusest, kuid seda minimaalseks ajaks, s.o 3 kuuks. Kohtu seisukohta ei muutnud ka R. Avastu toodud selgitused sissetuleku kaotamise ja abikaasa lapseootuse kohta. Kohtu arvates 2 olid nimetatud asjaolud R. Avastule juba varasemalt teada, kuid see ei hoidnud ära mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist. R. Avastu süüditunnistamist ja talle mõistetud põhikaristust apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole ning tulenevalt KrMS § 331 lg 2 nimetatud osas apellatsioonimenetlust ei toimu. APELLATSIOON Apellatsioonis palub kaitsja Tartu Maakohtu otsuse tühistamist R. Avastu suhtes kohaldatud lisakaristuse osas. Apellatsioonis taotleb kaitsja esmalt apellatsioonitähtaja ennistamist, kuna leiab, et selle esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kaitsja põhjenduste kohaselt ei teatanud R. Avastu maakohtule õigeaegselt oma soovist esitada apellatsioonkaebus juriidiliste teadmiste puudulikkuse tõttu. Kaitsja palub lugeda see mõjuvaks põhjuseks ning ennistada apellatsiooni esitamise õigus. Kaitsja leiab, et M. Avastu suhtes lisakaristust kohaldades ei kaalunud maakohus selle kohaldamata jätmist, vaid tugines otsust tehes ainult süüdistatava isikule, hinnates eelkõige teda negatiivselt iseloomustavaid andmeid. Kohtuistungil väitis R. Avastu, et tal ei ole alkoholiprobleeme. Kohus aga leidis, tuginedes AUDIT-testi tulemustele, et R. Avastu poolt alkoholitarvitamine viitab ohustavale tarvitamisele. Samas jättis kohus arvestamata, et süüdistatav tunnistas istungil psühholoogi poole pöördumist, kellega koostöös leiti probleemi algpõhjus ja lahendus. Pärast juhtumit ei ole süüdistatav alkoholi enam tarbinud. Ka leiab kaitsja, et kohus on eksinud lisakaristuse kohaldamise üle otsustades lisakaristuse preventiivsete eesmärkide kaalumisel. Kaitsja arvates puuduvad kohtuotsuses sisulised põhjendused selle kohta, millest nähtub süüdistatava jätkuv ohtlikkus. Süüdistatav kahetses oma tegu ning võttis tarvitusele meetmed, et juhtunu ei korduks. Kaitsja on seisukohal, et kohtu hinnang süüdistatava suhtes lisakaristuse kohaldamist õigustavate eripreventiivsete kaalutluste osas on puudulik ning on viinud lisakaristuse kohaldamisel ebaõige otsuseni. Kuna isik muutis oma käitumist koheselt peale juhtumit ja ei tarvita enam alkoholi, ei teeni juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena enam ei eri- ega üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi lisakaristuse kohaldamisel õiguslikult on keelatud vaid juhtimisõiguse äravõtmine isikult, kellel on liikumispuue (
lg 2), leiab kaitsja siiski, et tähelepanu väärivad antud asjas siiski lisakaristuse kohaldamise üle otsustades asjaolud, et süüdistataval on tänaseks kaks väikest last (neist üks vastsündinu), lähim pood ja haigla asuvad ca 10 km kaugusel, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine halvaks pere toimetulekut. Kuigi kohus on otsuses viidanud, et teadmine sellistest asjaoludest ei hoidnud ära alkoholijoobes süüdistatava mootorsõiduki juhtimist, tuleb arvestada, et juhtunu oli see, mis selle teadmise süüdistatavas kinnistas. Süüdistatav on oma käitumist muutnud ja mõistab, et ainuüksi temast sõltub nii pere sisse- kui ka toimetulek. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, M. Avastu kaitsja apellatsiooniga ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks lisakaristuse kohaldamise osas, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi, miks on vajalik R. Avastu suhtes kohaldada lisakaristust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 tulenevalt ei pea vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonis taotleb kaitsja esmalt apellatsioonitähtaja ennistamist. Kaitsja näeb apellatsioonitähtja ennistamise vajadust selles, et M. Avastu ega tema kaitsja ei teatanud KrMS § 319 lg 1 alusel maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudus M. Avastul või tema kaitsjal vajadus teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule. KrMS § 319 lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kuulutas maakohus 15. mail 2020 kohtuotsuse tervikteksti. Kohtuotsuse tervikteksti kättesaamist 15. mail 2020 on M. Avastu ka kinnitanud (tl 48). Kuivõrd kohus kuulutas 15. mail 2020 koheselt kohtuotsuse tervikteksti, mitte aga kohtuotsuse resolutiivosa, siis puudus M. Avastul või tema kaitsjal ringkonnakohtu arvates vajadus, tulenevalt KrMS § 319 lg 1 sätestatust, teatada maakohtule 7 päeva jooksul oma soovist kasutada apellatsiooniõigust. Pärast kohtuotsuse tervikteksti kättesaamist tuli M. Avastul või tema kaitsjal järgida KrMS § 319 lg 2 sätestatut, s.o juhul kui isik soovis maakohtu otsust apelleerida tuli tal 15 päeva jooksul alates tervikotsuse kättesaamist esitada apellatsiooni, mida M. Avastu kaitsja on tähtaegselt ka teinud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et M. Avastu kaitsja on esitanud apellatsiooni tähtaegselt ning selle esitamise tähtaja ennistamiseks puudub vajadus. Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on M. Avastu suhtes lisakaristust kohaldades arvestanud vaid süüdistatavat negatiivselt iseloomustatavate asjaoludega. Samas on maakohus jätnud vajaliku tähelepanuta, et M. Avastu pöördus pärast juhtunut psühholoogi poole ning ei ole peale seda enam alkoholi tarvitanud. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust 4 kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhimõtetest lähtudes ongi maakohus M. Avastu suhtes lisakaristust kohaldanud. Nii näiteks on maakohus M. Avastu suhtes lisakaristust kohaldades arvestanud, et süüdistatava poolne liikluseeskirjade rikkumine ei olnud juhuslik, vaid kaalutletud otsus ja ringkonnakohus nõustub sellega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tarvitas M. Avastu koos sõpradega alkoholi ja oli teadlik endal esinevast alkoholijoobest. Vaatamata sellele otsustas M. Avastu täiesti teadlikult rikkuda liikluseeskirju. R. Avastu poolt taolise valiku tegemine viitab sellele, et sarnastes situatsioonides võib M. Avastu ka edaspidi käituda sarnaselt, mis aga suurendab tema ohtlikkust liikluses. Ringkonnakohus leiab, et M. Avastu väited psühholoogi poole pöördumisest ja alkoholi tarbimisest loobumisest, on paljasõnalised. Ringkonnakohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis M. Avastu sellekohaseid väiteid kinnitaks. Isegi kui uskuda M. Avastu sellekohaseid väiteid on ringkonnakohtu arvates tegemist nn „tagant järele tarkusega“, mille mõju M. Avastu käitumisele ei pruugi olla piisav tagamaks teda edaspidi hoiduma sarnaste tegude toimepanemisest. Küll aga leiab ringkonnakohus, et M. Avastult lühiajaline sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine annab talle võimaluse sügavamalt tunnetada oma eksimust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Avastule lisakaristuse kohaldamist õigustab ka asjaolu, et M. Avastut on korduvalt karistatud Liikluseeskirjade rikkumiste eest väärteokorras. Ringkonnakohus leiab, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistamistele jätkuvalt ja tahtlikult Liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest ajutiselt kõrvaldada. Arvestades, et R. Avastu on pärast Liikluseeskirjade rikkumiste eest korduvat rahatrahvide määramist siiski jätkanud rikkumiste toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus lisakaristuse kohaldamine on igati vajalik, sest võimaldab ära hoida M. Avastu poolt uute rikkumiste toimepanemist. Siinjuures peab ringkonnakohus märkimisväärseks R. Avastu kohtuvaidlustes avaldatut, kus süüdistatav leiab, et kuivõrd ta osaleb juhina liikluses tundvalt rohkem kui tavaline kodanik, siis on paratamatu, et tuleb ette Liikluseeskirjade rikkumisi. Ringkonnakohus leiab, et R. Avastu taoline suhtumine Liikluseeskirjade järgimisse on küüniline. Töötades enese sõnul sisuliselt kutselise autojuhina, peaks M. Avastule olema üheselt mõistetav vajadus järgida liikluses kõiki Liikluseeskirjade reegleid. R. Avastu poolt Liikluseeskirjade rikkumiste põhjendamine paratamatusena, näitab tema pealiskaudset suhtumist Liikluseeskirjade täitmisesse, mis omakorda aga viitab samuti tema ohtlikkusele liikluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise kohta ei tingi ka asjaolu, et M. Avastul on kaks alaealist last ning hetkel omab ta perekonnas ainsana sissetulekut. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud asjaolud olid M. Avastule teada ka enne rikkumise toimepanemist, kuid ometi otsustas M. Avastu asuda sõidukit alkoholijoobes juhtima. Ringkonnakohus mõistab, et M. Avastult juhtimisõiguse äravõtmine põhjustab talle ja tema perekonnale ajutiselt ebamugavusi, kuid kuivõrd M. Avastult võeti juhtimisõigus ära lühikeseks ajavahemikuks, siis on süüdistataval kahtlemata võimalik leida selleks ajaks alternatiivseid lahendusi nii lastega liikumiseks kui ka tööülesannete täitmiseks. Seda enam, et M. Avastu on kohtuistungil ise selgitanud, et näiteks tema haiguse korral on võimalik töö ümber korraldada lahendades probleemi alltöö sisseostuga. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigustatult kohaldanud M. Avastu suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtukulu R. Avastu lepinguline kaitsja M. Rondel on esitanud ringkonnakohtule metluskulude aruande, milles palub M. Avastu kasuks välja mõista menetluskulu 552 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, siis tulenevalt KrMS § 185 lg 2, jääb menetluskulu 552 eurot süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.