1-18-3033/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3033 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergey Kirsanov (isikukood 38509153714), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Sergey Kirsanov tunnistati Viru Maakohtu
7. mai
8. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat ja 11 kuud vangistust. Karistuse kandmine algas
9. mail 2017 ja lõpeb
10. aprill
12. Viru Maakohtu
13. juuni
14. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
15. Maakohtu määruse kohaselt on S. Kirsanovil vabaduses kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ja garanteeritud töökoht Conwood OÜ-s ja Diselexpert OÜ-s. Maakohtu hinnangul on positiivne, et S. Kirsanov töötab vangistuses majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestles kriminaalhooldusametnikuga ja osales riigikeeleõppes. S. Kirsanovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta ei ole varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.
16. Samas on S. Kirsanovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab liitkaristust esimese raskusastme narkokuriteo eest ja varasema kohtuotsusega mõistetud narkokuriteo eest. Kõik varasemad kuriteod on toime pandud grupis. Kuritegude toimepanemise põhjuseks oli majandusliku kasu saamise eesmärk ja soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. S. Kirsanov viibib vanglas teist korda. Tema peamiseks sissetulekuallikaks oli kriminaalne tulu, mitteametlik töötasu ja abikaasa töötasu. Tal on rahalisi nõudeid umbes 4090 eurot, K-raha kontol 1295 eurot (süüdimõistetu enda sõnul on tasumata võlgnevusi ligi 800 eurot).
17. S. Kirsanovi suhtlusringkonna moodustavad suures osas kriminaalse taustaga isikud. Tal on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Ta proovis esimest korda narkootikume 21-aastaselt. S. Kirsanov on proovinud kanepit, kokaiini, ecstasyt, LSD-d, GHB-d ja rahusteid ning kasutas amfetamiini süstina. Enne praegust vangistust tarvitas ta 3-4 korda nädalas kokaiini. Vangla iseloomustuse järgi ei tunnista ta oma süüd toimepandud kuritegudes (kohtuistungil selgitas, et nõustus kokkuleppemenetlusega, seega tunnistas oma süüd). Ta on vangla iseloomustuse kohaselt avalikkusele kõrgohtlik.
18. Süüdimõistetu selgitused, et ta ei hakka vabaduses narkootikume tarbima ega panema toime uusi kuritegusid, keskendub tööle ja tahab hoolitseda perekonna ja vanemate eest, on paljasõnalised ja vastuolus S. Kirsanovi käitumisega enne vanglasse sattumist. Vangla iseloomustuse järgi on ta ka varem,
19. a vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid vaatamata sellele pani toime uued kuriteod ning tarvitas regulaarselt narkootikume (enne praegust vangistust 3-4 korda nädalas kokaiini). Ta abiellus kinnipidamisasutuses karistuse kandmise ajal. Seega pidi S. Kirsanov arvestama, et kuni karistuse ärakandmiseni ei suuda ta täiel määral abikaasa ja laste eest hoolitseda. Vanemate eest hoolitsemisest aga pidi S. Kirsanov mõtlema uute esimese raskusastme narkokuritegude toimepanemisel ning arvestama, et süüdimõistmise korral võidakse teda saata pikaks ajaks vanglasse ning selle aja jooksul ei suuda ta oma vanemate eest hoolitseda.
20. S. Kirsanovi seletused, et ta oskab elektriku tööd ja teenib autode remontimisega endale elatist, ei lükka ümber kahtlust, et vabaduses võib ta hakata uuesti kuritegusid toime panema. Ka enne praegust vangistust töötas ta mitteametlikult oma garaažis automehhaanikuna ja tal oli sissetulekuallikas mitteametliku töötasu näol. Vaatamata sellele pani ta toime rasked rahvatervisevastased kuriteod. Seetõttu ei maanda garanteeritud töökohad Conwood OÜ-s ja Diselexpert OÜ-s piisaval määral tema poolt uute kuritegude toimepanemise riske. Iseloomustusest ei nähtu, mis tööd S. Kirsanov tegema hakkab. Tööandja on vaid telefoni teel kinnitanud, et ta on valmis S. Kirsanovi töölepinguga tööle võtma.
21. Karistuse kandmise lõpuni on jäänud märkimisväärne aeg ning arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole kohus kindel, et S. Kirsanovi praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Prokuratuur ei olnud oma kirjalikus arvamuses S. Kirsanovi vabastamisele vastu, kuid prokuröri arvamus oli põhistamata. Kohus nõustub vangla arvamusega, et S. Kirsanovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Senises kohtupraktikas on leitud, et prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu
22. novembri 2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23).
23. Maakohus ei võta arvesse iseloomustuses toodud seisukohta, et S. Kirsanov osales vanglas massilisest toidust keeldumisest subkultuursetel põhjustel. Viru Vangla ettekandest ei nähtu toidust keeldumise põhjust. S. Kirsanovi enda selgituste järgi on ta toidust keeldunud osaliselt ja tervislikel põhjustel. Kuna neid süüdimõistetu väiteid ei ole ümber lükatud, ei kinnita olemasolevad tõendid, et S. Kirsanov oleks toidust keeldunud subkultuursete hoiakute tõttu. Iseloomustusest lükkab selle pigem ümber – tema suhtumine ametnikesse on positiivne, ta on koostööaldis ning töötab vangistuses majandustöödel. Selline käitumine ei ole iseloomulik subkultuurseid hoiakuid toetavale kinnipeetavale. 2
24. Samas on kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemis riskid liialt kõrged, et S. Kirsanovit tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Elektroonilise valvega saab kontrollida isiku liikumisi, kuid mitte seda, millega isik parasjagu tegeleb. Uusi narkokuritegusid on võimalik toime panna ka oma elu- või töökohast ning elektrooniline valve ei ole suuteline neid ära hoidma. MÄÄRUSKAEBUS
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Kirsanov, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegselt vabastada. Kaebusele on lisatud väljavõte S. Kirsanovi kontost vanglas ja tööandja garantiikirjad.
26. S. Kirsanov leiab, et maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja teostanud kaalutlusõigust valesti. Maakohtu määrus on vastuolus kohtupraktikaga, kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav ning kohtumääruse põhjendused on vastuolulised. S. Kirsanov kannab liitkaristust kahe narkokuriteo eest. Prokuratuur ei nõustunud liitma kriminaalasju üheks menetluseks. Seetõttu tuleks neid kuritegusid käsitleda ühtse teona, mille eest oleks saanud karistada ühe kohtuotsusega.
27. Viru Vangla jättis iseloomustusse ekslikult märkimata, et S. Kirsanovil on vabanemisfondis 1752 eurot ja 89 senti (vt kaebuse lisast). Määruskaebuse esitaja palub sellega asja lahendamisel arvestada. Viru Maakohus jättis välja selgitamata S. Kirsanovi töökohad. S. Kirsanov selgitas kohtuistungil, et asub tööle elektriku ja automehaanikuna ning esitas vanglale vastavad garantiikirjad. Viru Vangla jättis need tõendid kohtule esitamata. S. Kirsanov palub kohtul tööandja garantiikirjadega arvestada. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata prokuröri arvamusega. Prokurör ei olnud S. Kirsanovi ennetähtaegse vabastamise vastu. Viru Maakohus on varasemas praktikas analoogsete prokuröri seisukohtadega arvestanud.
28. Maakohus tuvastas, et S. Kirsanov on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ja täitnud kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Maakohus jättis aga arvestamata, et S. Kirsanov sai Töötukassa kaudu juhtimisõiguse kaugsõitudeks ja ta on valmis kasutama enesetäiendamise võimalusi. Süüdimõistetu suhtumine ametnikesse on positiivne ja ta on koostööaldis. S. Kirsanov on läbinud edukalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud programmi tulemusi kinnistavates vestlustes. Samuti on ta käinud psühholoogilisel nõustamisel, vestelnud kriminaalhooldusametnikuga, õppinud riigikeelt A2 tasemel ja sooritanud vastava eksami. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
29. S. Kirsanov töötab majandustöödel koristajana ega toeta vangla subkultuuri. Ta on üks vähestest, kes koristab tugevdatud järelevalvega osakonnas. See näitab, et ta on teinud karistusest õiged järeldused ja valmis edaspidi õiguskuulekalt elama. Maakohus ei arvestanud sellega, et koristajana töötamine kinnitab süüdimõistetus toimunud muutusi. Varem on kohus sarnases olukorras süüdimõistetuid ennetähtaegselt vabastanud. S. Kirsanovi hinnangul näitab tema käitumine vanglas, et ta on paranenud. Ta teeb sporti viis korda nädalas ja see on aidanud sõltuvusest vabaneda.
30. S. Kirsanov läbis eelmise katseaja edukalt ega rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Maakohus oleks võinud määrata S. Kirsanovile sellise elektroonilise valve, mis võimaldab tema liikumist GPS-seadme abil jälgida. S. Kirsanov läheb elama abikaasa ja kahe lapsega oma vanemate korterisse. Pere ühises korteris narkokuritegude toimepanemise jätkamine on mõeldamatu. S. Kirsanov lubas perele, et ta ei jätka kuritegude toimepanemist ning pühendub perele, tööle ja spordile. Garanteeritud töökoha olemasolu aitab tal resotsialiseeruda. Tööandja tunneb S. Kirsanovit varasemast ajast ja teab, et tegemist on tubli oskustöölisega. Lähedased 3 usuvad S. Kirsanovisse ning on talle moraalseks ja materiaalseks toeks. S. Kirsanovi vanemad maksavad korteri kulusid ja S. Kirsanovi abikaasa käib tööl. Seega ei ole majanduslikud probleemid uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Kodus ja töökohas on narkootikumide tarbimine välistatud. Elektrooniline valve tagab süüdimõistetu üle range kontrolli ja aitab vabadusega kohaneda. Kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal välja selgitada, kus hooldusalune viibib. S. Kirsanov on nõus osalema narkokuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes. Viru Maakohus sellele tähelepanu ei pööranud.
31. Maakohus ei ole S. Kirsanovit positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestanud ning on omistanud süüdimõistetu käitumisele enne vangistust liiga suurt kaalu. S. Kirsanov kahetseb oma varasemat käitumist. Ta on näidanud oma hea käitumisega vanglas, et on suuteline edaspidi õiguskuulekalt elama. Seega tuleks ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S. Kirsanovi hinnangul on arusaamatu, miks teda ennetähtaegselt ei vabastata, kui kohus on varem sarnase iseloomustustega süüdimõistetuid vabastanud. Sellega koheldakse teda ebavõrselt. Vabaduses töötades maksaks S. Kirsanov makse ja vangla ei peaks teda üleval pidama. Ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikute ja narkomaanidega. S. Kirsanovi mõttemaailm on muutunud, ta ei vea enam oma peret alt ja soovib panustada laste kasvatamisse. Pere, töö ja sport aitavad tal elada ilma narkootikumideta. S. Kirsanov on üle poole karistusajast ära kandnud. Karistuse eesmärgid on tema suhtes saavutatud. Vangla poolt esitatud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid on arvutatud S. Kirsanovi varasema elukäigu pinnalt. Maakohus tuvastas, et S. Kirsanov ei toeta subkultuuri. Vangla iseloomustuses on alusetult märgitud, et S. Kirsanov osales massilises toidust keeldumises subkultuurilistel põhjustel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult S. Kirsanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
33. Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi osas, mis puudutab S. Kirsanovi varasemat karistatust. Maakohtu määruse kohaselt on S. Kirsanovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib vanglas teist korda. Viru Maakohtu
34. juuni
35. a otsusega karistati S. Kirsanovit KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi
36. a alguses toime pandud kuritegude eest ja Viru Maakohtu
37. mai
38. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
39. a oktoobrist kuni
40. a maini toime pandud kuritegude eest. Viru Maakohtu
41. mai
42. a otsusega liideti nimetatud kuritegude eest mõistetud karistused KarS § 65 lg 1 alusel. Seega on tegemist hiljem tuvastatud kogumiga ning S. Kirsanovi tegusid oleks saanud arutada ühes menetluses. Rohkem kehtivaid karistusi S. Kirsanovil ei ole. Ta vabanes Viru Maakohtu
43. aprilli
44. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 22 lg 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega
45. veebruaril 2012 ning katseaeg lõppes
46. mail
47. Seega on nimetatud karistusandmed karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 alusel kustunud. Järelikult on S. Kirsanovil üks kehtiv kriminaalkaristus ning maakohtu määruse põhjendustest tuleb jätta välja viited varasemale vanglakaristusele. Eeltoodu ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kirsanov võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
48. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et uue narkokuriteo toimepanemise ja tagasilanguse riskid ei ole senise vangistuse jooksul veel piisavalt maandatud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S. Kirsanovil diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Ta on proovinud mitmeid erinevaid narkootilisi aineid ning tarvitas enne vangistust 3-4 korda nädalas kokaiini. Lisaks sellele, et S. Kirsanov on narkootikume tarbinud pikka aega, on ta neid ka suurtes kogustes grupis majandusliku kasu saamise eesmärgil käidelnud. Viru Maakohtu
49. mai
50. a otsusest nähtub, et S. Kirsanov omandas, hoidis ja müüs erinevatele inimestele ligi 4 pooleteise aasta vältel marihuaanat, amfetamiini ja kokaiini. S. Kirsanov kannab vanglakaristust alates
51. maist
52. Selle aja jooksul on ta kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt sõltuvusprobleemiga tegelenud, osalenud sotsiaalprogrammides ja vestlustel ning töötanud majandustöödel, õppinud riigikeelt. Lisaks on ta määruskaebuse kohaselt teinud sõltuvusest vabanemiseks sporti. S. Kirsanovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
53. Arvestades sõltuvusprobleemi pikaajalisust ja tõsidust, nõustub ringkonnakohus aga maakohtuga, et senised rehabiliteerivad tegevused ja narkootikumidest üle kolme aasta eemalolek, ei ole tagasilanguse vältimiseks piisavad. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et
54. aastal läbitud programm „Eluviisitreening“ talle pikaajalist mõju avaldanud ning S. Kirsanov pöördus narkootikumide tarvitamise juurde tagasi. Kuigi S. Kirsanov lubab edaspidi perele ja tööle pühenduda, ei ole ringkonnakohus veendunud, et ta suudab ilma range järelevalveta seatud eesmärke saavutada ja õiguskuulekaks jääda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. Kirsanovi elutingimused olid head ka enne vangistust – ta elas koos abikaasa ja viimase lastega ning käis tööl. Narkosõltuvus tingis aga vajaduse teenida lisasissetulekut kuritegelikul teel ning lähedased ja töö ei olnud tagasilanguse vältimiseks piisavad. S. Kirsanov suhtles enne vangistust kriminaalkorras karistatud isikutega ja pani grupis toime esimese astme kuriteo.
55. S. Kirsanov väidab, et suhtleb edaspidi vaid seaduskuulekate isikutega, kuid kinnipeetava iseloomustuse kohaselt nähtub tema kirjavahetuse ja lühiajaliste kokkusaamiste andmetest, et ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega edasi. Järelikult on alust kahelda süüdimõistetu väites, et ta edaspidi kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle ning on teinud kõik endast oleneva, et varasemast erinevalt elada. Nagu maakohus osundas, ei võimalda elektrooniline valve kontrollida, millega süüdimõistetu vabaduses tegeleb. Seega võib S. Kirsanov suhtlusringkonna mõjul elektroonilise valve tingimustes narkokuritegude toimepanemise juurde tagasi pöörduda.
56. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. Kirsanovi võlad on suuremad kui vabanemisfondi kogutud raha: võlgade suurus on
57. märtsi
58. a seisuga ligi 4090 eurot. Asjaolu, et S. Kirsanovil on vabanemisfondis määruskaebusele lisatud kontoväljavõtte kohaselt ligi 1752 eurot, mitte 1295 eurot nagu vangla märkis, ei oma asja lahendamisel määravat kaalu. Ka muud määruskaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. See, et S. Kirsanov on esitanud tööandja garantiikirja ning on valmis kasutama enesetäiendamise võimalusi, ei anna alust maakohtust erinevale seisukohale jõudmiseks.
59. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et prokuratuuri põhistamata arvamusel ei ole ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu. S. Kirsanovit iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Erinevalt määruskaebuses märgitust ei kinnita kinnipeetava iseloomustuses märgitu seda, et S. Kirsanovi karistuse eesmärgid oleks saavutatud ning uute kuritegude toimepanemise riskid piisavalt maandatud.
60. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 Maarika Kuusk