) § 96, mille kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) ja § 97 p 3 sätetest, mille kohaselt on õigustatud saama ülalpidamist muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
lg 1 kohaselt, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 kohaselt, ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi.
lg 1 kohaselt, kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
lg 3 kohaselt, kui abivajava isiku nõuet selle paragrahvi alusel piiratakse, ei või ta esitada ülalpidamisnõuet teiste ülalpidamiskohustuslaste vastu. Hageja palub välja mõista kostjalt I 100 eurot kuus kolmel esimesel kuul; ülejäänud ajal, so kuni 02.04.2020, kohtu äranägemise järgi 50-75 eurot kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt II 100 eurot kuus kolmel esimesel kuul; ülejäänud ajal, so kuni 02.04.2020, kohtu äranägemise järgi 50-75 eurot kuus. Hageja põhistab elatise nõude esitamist sellega, et ta vajab vanglas viibimise ajal riideid (pikk soe pesu, kindad, sokid), hügieenitarbeid ja pesemisvahendeid. Hageja kannab karistust Tartu Vanglas. Kinnipeetavate registri andmetel on viimase kinnipidamise kuupäev 03.08.2004 ja kõige hilisema karistuse tähtaeg 02.04.
) § 60 lg 1 kohaselt, oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostjad said täisealiseks 08.10.1997, seega oli hagejal kohustus kostjatele ülalpidamist anda ka pärast 22.10.1989 Murru vanglast vabanemist. Hageja on väitnud, et ta elas kostjate emaga koos 17.12.1996, kuid kostjad isaga ühises peres elamist ei kinnita. Hageja ei ole tõendanud, et ta pärast 22.10.1989 Murru vanglast vabanemist kuni kostjate täisealiseks saamiseni kandis kostjate või kostjate ema pangakontole või andis sularahas üle rahasummasid, sh kinnisvara müügist saadud raha, mida saaks lugeda elatise maksmiseks. Arvestades Justiitsministeeriumi 06.09.2017 kirjas märgitud dokumentide hävinemist ei ole ka tõendatud, et hageja kostjatele Murru vanglas viibimise ajal 29.07.1983-22.10.1989 ülalpidamist ei maksnud ja et töötasust täitelehe alusel tehtud kinnipidamised olid muude kohustuste katteks. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik tuvastada, kas hageja on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust kostjate vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pärast kostjate täisealiseks saamist poolte vahel toimunud võimalikud rahalised tehingud olid seotud alaealiste laste ülalpidamiskohustuste täitmisega, samuti ei ole hageja esitatud tõendeid kostjatele raha üle andmise või kostjale I pangakaardi koos sellel oleva rahaga üle andmise kohta. Kuivõrd hageja on väga pikka aega olnud kostjate lapsepõlves vanglas kinnipeetavana, siis on tõendatud, et hageja ei ole kostjaid vahetult vajaliku hoolsusega kasvatanud. Hageja väited, mis puudutavad teistes kohtuasjades lahendatud nõudeid, ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Samuti ei ole asjakohane hageja 20.03.2019 alternatiivne taotlus käesolevas elatise nõude menetluses välja nõuda kostjalt I võlg summas 8320 eurot, millise taotluse kohus jätab läbi vaatamata. Kohus on hagejale 09.04.2019 kirjas selgitanud, et võlanõude saab esitada iseseiseva nõudena, hagi peab olema põhistatud ja tõendatud ning hagilt tuleb tasuda riigilõivu. Samuti ei pea kohus hagi muutmist põhjendatuks. Kohtu hinnangul on hageja abivajadus tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Kohus on seisukohal, et vanglakaristust ei mõisteta isikule seaduskuuleka ning mõistliku käitumise ja tegude pärast. Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-16-2592 nähtub, et karistusregistri teatise ja kohtulahendite kohaselt on hagejat kriminaalkorras korduvalt karistatud (sh aastatel 1997-2005 kuuel korral). Seega on hageja olnud kuritegelikult väga aktiivne, samuti on ta korduvalt kandnud karistusena vangistust reaalselt. Tartu Maakohtu 06.12.2005.a otsusega tunnistati hageja süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele hagejale Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsusega mõistetud karistus ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab hageja liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas kahe esimese astme kuriteo, s.o mõrva katse ja röövimise eest. Mõistetud karistused ei ole hoidnud hagejat vanglas uute kuritegude toimepanemisest. Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2592 tunnistati hageja muuhulgas süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning kohus mõistis hagejale kohtuotsuste kogumi eest 7 2-18-15636 liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.07.2016. Kostja II on kohtule esitanud Tartu Maakohtu 31.08.2018 määruse kriminaalasjas nr 1-6-2592, millega jäeti hageja temale Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2592 mõistetud vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Nimetatud määruse kohaselt, Tartu Maakohtu hinnangul ei tunnista kinnipeetav oma kuritegusid ja kaldub neid õigustama. Kohus ei ole veendunud, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud ühe eesmärkidest, sest süüdlane tegelikkuses pole teadvustanud endale toimepandud tegude raskust ning ei ole aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Tartu Maakohus on seega seisukohal, et kinnipeetaval puudus ja puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise ja selle võimalike tagajärgede osas, mis tähendab, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. Eelnev osutab asjaolule, et kinnipeetav ei üritagi kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Tartu Maakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks kinnipeetava käitumise ja suhtumise osas tegelikult toimunud olulisi positiivseid arenguid. Harju Maakohus nõustub hagejaga, et hagejal on vaja osta vanglas viibimise ajal riideid ja hügieenitarbeid, kuid leiab, et hageja abivajadus on tekkinud tema enda pikaajalise ja jätkuva ebamõistliku käitumise tagajärjel, mis on viinud selleni, et hageja viibib aastaid vanglas ja ei saa endale ise ülalpidamist teenida. Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2592 jättis kohus Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsuse muutmata. Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusega on tuvastatud, et hageja pani kostja I suhtes ja kostjate ema suhtes toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist. Nimetatud kohtuotsustega on tõendatud et hageja on süüdi tahtlikus kuriteos kostja I ja kostjate lähikondse, so kostjate I ja II ema suhtes. Kohus on seisukohal, et hagi kostjatelt elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud ja oleks äärmiselt ebaõiglane mõista kostjatelt hageja kasuks elatis välja olukorras, kui hageja abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel ja hageja on süüdi tahtlikus kuriteos kostja I ja kostjate I ja II lähikondse suhtes. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel menetluskulusid. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.