3-17-2859/47

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-17-2859

1. september 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a otsus muutmata.
7. Tagastada X kassatsioonkaebuse ja
8. veebruari
9. a avalduse lisad.
10. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Vangla jättis
12. detsembri
13. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse, milles ta soovis 10 eurot kahjuhüvitist iga päeva eest, mil ta pidi alates
14. oktoobrist 2017 ilma suitsuta olemise tõttu piinlema. Tartu Vangla selgitas, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane, kuna
15. oktoobrist 2017 kehtima hakanud Tartu Vangla direktori
16. veebruari
17. a käskkirja nr 1-1-/27 „Tartu Vangla kodukord“ (vangla kodukord) p 2.3 kohaselt on Tartu Vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Samuti on samal kuupäeval jõustunud justiitsministri
18. oktoobri
19. a määrusega nr 21 muudetud
20. novembri
21. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 punkti 31, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
22. X (kaebaja) esitas
23. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vanglat andma talle nikotiiniplaastreid või -nätsu või hüvitama talle mittevaraline kahju 10 eurot iga päeva eest, mil ta ei saanud suitsetada.
24. Halduskohus tagastas
25. veebruari
26. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas pädevuse puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1) ja jättis tekitatud kahju täpsustamiseks hüvitamisnõude osas kaebuse käiguta. Halduskohus selgitas, et kaebajale nikotiiniplaastrite väljastamise otsustab üksnes vangla arst, lähtudes sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused. Tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes.
27. Kaebaja selgitas täiendavas avalduses, et vangla on tekitanud talle tervise- ja suhtlemisprobleeme ning füüsilisi ja hingelisi kannatusi nii sellega, et keelas tal suitsetamast, kui ka sellega, et ei andnud talle nikotiiniplaastreid. Kaebaja ei nõustunud, et ta peab pöörduma maakohtusse. Kaebaja hinnangul keelas meditsiiniosakonna juhataja vangla direktori korralduse alusel talle kõik ära. Kaebaja leidis, et nikotiiniplaastreid peab väljastama või keelama vangla, toetudes arsti otsusele. Kuna meditsiiniosakonna juhataja ei ole arst, ei saa vangla tugineda tema otsusele.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. juuni
30. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 5.
31. Pooled ei vaidle selle üle, et nii vangla muudetud kodukorra (p 2.3) kui ka sisekorraeeskirja (§ 82 ja 641 p-de 3 ja 31) järgi on vanglas suitsetamine keelatud. 5.
32. Vangla ei käitunud süüliselt, kui ei andnud kaebajale nikotiininätsu või -plaastreid. Vangla on selgitanud, et asendusravi vajaduse otsustab arst.
33. augustist 2016 kuni
34. oktoobrini 2017 said Tartu Vangla kinnipeetavad suitsetada kuni kolm sigaretti päevas ühe tunni jooksul värskes õhus jalutamiseks ettenähtud ajal. Meditsiiniosakonna juhataja on kaebajale selgitanud, et kolme sigareti suitsetamisest loobumine ei tekita selliseid füüsilisi võõrutusnähte, mille tõttu oleks asendusravina vaja nikotiiniplaastreid. Kaebaja ei ole meditsiiniosakonna otsustust vaidlustanud. Kui arst oleks pidanud vajalikuks kaebajale asendusravi määrata, oleks ta seda ka teinud ning vanglal tulnuks seda võimaldada. Vanglal ei olnud praegusel juhul asendusravi võimaldamise kohustust. 5.
35. Kaebaja võis end halvasti tunda, kuna tal oli eeldatavasti raske suitsetamisest loobuda, kuid halduskohus ei ole pädev hindama, kas kaebajale oleks olnud vaja anda nikotiiniplaastreid või milline mõju võib olla sellel, kui neid talle ei anta. Kaebaja tervisekaardi väljavõtetest on näha, et kaebaja on sageli viibinud meditsiiniosakonnas vastuvõtul ning talle on määratud mitmesugust ravi. Kaebaja ei ole jäänud seega meditsiinilise abita. Tervisekahju on põhjendamata. Kuigi nikotiiniplaastreid kaebajale ei antud, ei ole alust väita, et kaebaja jäi ravita ja tal oleks kaasnenud mingid pöördumatud tagajärjed. Samuti ei saa nikotiiniplaastrite andmata jätmine alandada inimväärikust. 5.
36. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning pole põhjuslikku seost õigusvastase teo ja tagajärje vahel.
37. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et arstid ei ole määranud kaebajale nikotiiniplaastreid. Psühholoog ja psühhiaater tegid seda, kuid vangla meditsiiniosakonna juhataja ei andnud nikotiiniplaastreid kaebajale.
38. Tartu Ringkonnakohus jättis
39. veebruari
40. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebaja ei ole tõendanud tervisekahju tekkimist ning vastustaja tegevust suitsetamise ja nikotiiniplaastrite mittevõimaldamisel ei saa pidada õigusvastaseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist. 7.
41. Kohus mõistab kaebaja positsiooni selliselt, et viimane ei pea õigusvastaseks vastustaja tegevust suitsetamise keelamisel, kuid heidab vanglale siiski ette suitsetamisest sunnitud loobumisega võõrutusnähtude (halb enesetunne, stress) põhjustamist ja nende leevendamiseks nikotiiniplaastrite väljastamata jätmist. Kuna Tartu Vanglas oli suitsetamine alates
42. oktoobrist 2017 keelatud VSKE § 641 p 31 alusel, mille järgi pole vanglas lubatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest 2