Obsah (4)

§ 97§ 99§ 105§ 102

2-20-333 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-

) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) 2 täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. 10. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelmises punktis (p 9) viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita. Hageja on kohtule selgitanud, et ta soovib kostjalt üksnes üürikulu, s.o 300 eurot katmist. Muud kulud katab hageja enda palgast. Hagejal on sõlmitud tähtajatu tööleping, kuid sügisest algava kooli tõttu ei saa hageja jätkata täiskohaga töötamist. Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis toimub õppetöö kolmel päeval nädalas kella 8.15st kuni 16.00ni. Hageja saab tunnitasu 3,48 eurot. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

11. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku 440 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot, kulud toidule 100 eurot, kulud transpordile 20 eurot, sidekulu 30 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Kohtule selgitas Bxxxxx Sxxxxxxx 22.06.

1. a toimunud küsitluse käigus, et soovib kostjalt üksnes igakuise üürikulu katmist, mis on ligikaudu 300 eurot. Hageja soovib üürida Tartu linnas 1-toalist korterit, kuna töötab Tartus (Maxima poes) ning hageja alustab sügisest ka õpinguid just Tartus. Korteri soovib üürida alates 1.juulist
2. a, kuna eelmises elukohas ei ole võimalik enam elada.
3. Kohus, hinnates hageja igakuiste kulude, s.o üürikulu põhjendatust, võtab aluseks üürikuulutused kinnisvaraportaalides. Nii nähtub kinnisvara portaalidest, et väiksemate 1-toaliste üürikorterite hinnad algavad ca 200 eurost, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Seega saab pidada põhjendatuks igakuist üürikulu summas 300 eurot. Samas märgib kohus, et õpilase hinnatundlikkuse korral tuleks kaaluda eluaseme jagamist (kaasõpilasega, sõbraga, sugulasega vms), mitte rõhuda üksnes privaatsusele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli hagejal
4. a juunis töötunde kokku 134 ning tunnitasu maksti 3,48 eurot. Seega teenis hageja käesoleva aasta juunis ligikaudu 467 eurot. Tulenevalt aga asjaolust, et sügisest ei ole hagejal võimalik täiskoormusega töötada, ei ole tal võimalik teenida ka sellises ulatuses sissetulekut. Hageja on kinnitanud, et jätkab koolis käimise kõrvalt tööl käimist, et katta enda ülejäänud kulud. Sel moel oleks võimalik saavutada madalamad eluasemekulud. 3 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ema Rxxxx Sxxxxxx on määratud töövõimetus 100% ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetushüvitis. Rxxxx Sxxxxxxpuudub hagiavalduse kohaselt vara.
5. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab.

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 11) asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada

§ 102

ja

§ 105lg 3 järgi tema varalist seisundit.

Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul

§ 102

lg 2 vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja kinnitas kohtule, et töötab Invester OÜ-s. Kostja ütlusi kinnitab palgatõend (tl 21), mille kohaselt kostja töötab alates

1. a augustist Invester OÜ-s tõstukijuhina. Seejuures oli tema brutotöötasu järgmine:
2. a novembris 753 eurot,
3. a detsembris
4. a 462 eurot,
5. a jaanuaris 616 eurot,
6. a veebruaris 532 eurot,
7. a märtsis 602 eurot ning
8. a aprillis 735,34 eurot. Kokku 3700,34 eurot. Seega keskmiseks brutotöötasuks oli Mxxxxx Sxxxxxxxxx nimetatud perioodil 616,72 eurot. 25.05.
9. a kirjast (tl 23) nähtub, et Mxxxxx Sxxxxxxxxx on osaline töövõime, kuna talle on määratud puue. Kohtuistungil selgitas kostja, et tal on astma. Puudub nii kinnisvara, transpordivahend kui ka väärtpaberid. Lisaks on Mxxxxx Sxxxxxxx selgitanud kohtuistungil, et tal on elatisevõlg ligikaudu 8000 eurot ning nõue on kohtutäituri käes. Käesolevalt maksab igakuiselt hagejale võlga summas 292 eurot. Kostja elab koos elukaaslasega, kes töötab. Hageja ema igakuine sissetulek on töövõimetuspension ligikaudu 300 eurot. Hageja ema ei käi tööl tervislikel põhjustel. Kinnistusregistri andmetel puudub nii hageja emal kui ka isal kinnisvara. Seega võttes arvesse hageja abivajaduse ulatust, mis on 300 eurot ning eeltoodud asjaolusid ja põhjendusi, leiab kohus, et põhjendatud on määrata kostja poolt tasutavaks igakuiseks elatise summaks 100 eurot. Siinkohal osundab kohus taaskord Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-119-15, mille kohaselt ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks ning tuleb eeldada, et täisealine laps hangib eluks vajalikud vahendid ise. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 06.05.
10. a. Kohus selgitas hagejale, et kohus on temale elatise välja mõistnud kuni hageja täisealiseks saamiseni ning käesolevalt kohus elatisevõlga ei aruta. Oluline on seegi, et elatisevõlgnevus on kohtutäituri menetluses ning kostja tasub hagejale igakuiselt võlgnevust 292 eurot. Seega tuleb elatis välja mõista alates õpingute alustamisest, s.o alates 01.09.
11. a ning seda kuni hageja õpingute lõpetamiseni keskhariduse omandamisel, kuid mitte kauem, kui tema 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb maksta Bxxxxx Sxxxxxxxx arveldusarvele nr EE501010011680099299 SEB Pank AS-is. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4 Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt pole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5