1-19-7623/22

(19240100052)Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Endri Streff, Artur Telska Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi Kirill Narvet süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Mari Luuk Süüdistatav Kirill Narvet Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 39010023727, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 05.07.2019, vahistamine on pikendatud kuni 05.10.

1. Lepinguline kaitsja Tatjana Golovanova Kohtuistungi toimumise aeg 10.02.2020 1 1-19-7623 RESOLUTSIOON Tunnistada Kirill Narvet süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusaega arvestada alates 05.07.
2. Kirill Narvetile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: - narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, konfiskeerida vastavalt KarS §-le 191 ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusse; - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - digitaalkaalud, patareid, kilekotid, pabertükid, fooliumivoldik, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (23.08.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2556), konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Kirill Narvetilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 2546 (kaks tuhat viissada nelikümmend kuus) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Kirill Narvetil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4006 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700012094 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Kirill Narvet, kriminaalasja number - 1-19-7623, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. märtsist
4. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. märtsist
6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-19-7623 I Süüdistuse sisu Kirill Narvet´it süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 alates veebruarist 2019.a kuni kinnipidamiseni 05.07.2019.a käitles edasiandmise eesmärgil suures koguses kokaiini sisaldavat narkootilist ainet, e. omandas seda uurimise poolt tuvastamata isiku käest ning hoidis enda juures ning oma elukohas – XXX asuvas korteris kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 05.07.2019.a. Isiku läbivaatusel 05.07.2019.a leiti Kirill Narvet´i seljas olnud džempri taskust tükiline pulber massiga 7,98 grammi, mis sisaldab 4,63 grammi kokaiini; elukoha - XXX asuva korteri 05.07.2019.a toimunud läbiotsimise käigus leiti 38,14 grammi kaaluv ainetükk, mis sisaldab 27,6 grammi kokaiini. Vastavalt eksperdi hinnangule piisab leitud narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks umbes 269 – 3223 inimesele. Kokaiin kuulub sotsiaalministri
7. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiitrakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Oma tegudega Kirill Narvet pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Kirill Narvet vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, tunnistab oma süüd osaliselt, loobub ütluste andmisest. Kahetseb tehtut. Palub leebemat karistust. Prokurör taotles Kirill Narvetile karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi – 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks pidada kinnipidamise kuupäev s.o. 05.07.
8. Kaitsja on seisukohal, et Kirill Narvetile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 kuriteo toimepanemises on põhjendatud, kuid ei ole tõendatud narkootilise aine edasiandmise eesmärk. K. Narveti süü narkootiliste ainete suures koguses omandamine ja hoidmine on tõendatud asja materjalidega, sh tema vabatahtliku süü üles tunnistamisega. Ta ei tegelenud narkoainete edasimüügiga. Kaitsja leiab, et kuritegu oli toime pandud lühema perioodi jooksul, kui see on toodud süüdistusaktis. K. Narveti tegevus oli seotud suures koguses narkoainete omandamise ja hoidmisega 3 kuu vältel, st aprillist kuni 05.07.
9. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: - Isiku läbivaatuse protokoll ja fototabelid selle juurde (tl. 8 – 18) – tõendab kokaiinikahtlase aine avastamist Kirill Narveti juures. 3 1-19-7623 - Läbiotsimismäärus ja selle alusel teostatud läbiotsimise protokoll (tl. 19 – 22, 28 - 41) – tõendab kokaiinikahtlase aine avastamist XXX asuvas korteris. - Ekspertiisimäärus ja selle alusel teostatud DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr. 19EGE0746 (tl. 76 - 88) – tõendab Kirill Narvet´i bioloogilise materjali olemasolu narkootilise aine pakenditel ja narkootiliste ainete käitlemisele viitaval esemel. - Ekspertiisimäärus ja selle alusel teostatud narkootilise aine ekspertiisi ekspertiisiakt nr. 19EAN0757 (tl. 89 - 94) – tõendab narkootilise aine (kokaiini) käitlemist Kirill Narvet´i poolt. - Ekspertiisimäärus ja selle alusel teostatud arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiakt nr. 19E-LÕX0120 (tl. 145 - 150) – tõendab, et Kirill Narvet käitles suures koguses narkootilist ainet. - Asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa – CD-plaat (tl. 106 – 107) – tõendab Kirill Narvet´i poolt narkootilise aine käitlemist. - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl. 1 – 6) – tõendab Kirill Narvet´i suhtes kohaldatud tõkendi kestvust. - Kohtumäärus (tl. 65 – 70, 140 - 144) - tõendab Kirill Narvet´i suhtes kohaldatud tõkendi kestvust. - Kirill Narvet´i ütlused (tl. 50 – 54, 124 - 128) - tõendavad suures koguses narkootilise aine käitlemist. - Karistusõiend (tl. 129) – tõendab, et karistusregistris puuduvad andmed Kirill Narveti varasema karistatuse kohta. - Väljatrükkt maksukohuslaste registrist (tl. 130) - tõendab Kirill Narvet´i deklareeritud tulude suurust. - Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 2556 (tl. 95 – 96) – tõendab asitõendite asukohta - Allkiri (tl. 118 - 123) – tõendab äravõetud esemete tagastamist. - Kaitsja esitatud taotlus ja lisatud dokumendid – õiend Kirill Narveti töötamise kohta kuni 31.01.2019.a ning kinnitus, et tööandja on valmis teda lähiajal tööle võtma. - Pärnu Maakohtu otsused (tl. 98 – 101). - Tõend (tl. 102 – 104). - 15.01.2019 töölepingu koopia (tl. 105 – 109). - 28.08.2019 garantiikiri (tl. 110 – 113). - Taotlus (tl. 114 – 116). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Kirill Narvet tunnistas oma süüd osaliselt, nimelt narkootilise aine kokaiini hoidmist ja tarvitamist, sest tal tekkis narkosõltuvus
10. aasta veebruaris-märtsis (tl. 1 – 10). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et K. Narvet omandas ja hoidis suures koguses kokaiini. 4 1-19-7623 K. Narvet tunnistas oma süüd narkoainete omandamises ja hoidmises, aga tal ei olnud edasi andmise eesmärki. On üldteada asjaolu, et narkokuritegevus on oma olemuselt peitkuritegu, seda pannakse toime tavapäraselt kitsas isikute ringis, varjatult ja erinevaid konspiratsioonivõtteid kasutades. Kurjategijad võtavad tarvitusele erinevat liiki kavalusi enda kuriteost osavõtmise maskeerimiseks, hoolikalt konspireerivad. Ei saa öelda, et see on tavapärane, kuid vahel ei õnnestu menetluse kestel tuvastada kust süüdistatavad narkootilist ainet hankinud on, see aga ei vähenda nende süüd. Süüdlased püüavad varjata enda osalemist kuriteos või vähendada enda rolli toimepandud kuriteos. Kohtuistungil on tuvastatud, et K. Narvet on narkootiliste ainete käitlemisega tegelenud vähemalt veebruarist 2019, seda on ta ise avaldanud kohtueelses menetluses, et see on just see aeg, kus tal tekkis sõltuvus narkootilisest ainest. K. Narvet peeti kinni 05.07.2019 ehk siis tegeles K. Narvet narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega - veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis kuni juuli alguseni. Tegemist on üle 5 kuu pikkuse ajavahemikuga. Kaitsja on seisukohal, et K. Narveti tegevus oli seotud suures koguses narkoainete omandamise ja hoidmisega ainult 3 kuu vältel, st aprillist kuni 05.07.
11. See väide on paljasõnaline, sest Kirill Narveti ütlused tõendavad suures koguses narkootilise aine käitlemist veebruari- märtsi kuust. K. Narvet kinnitas, et tal tekkis sõltuvus nimelt kokaiini suhtes veebruari- märtsi kuust (tl. 50 – 54, 124 - 128). Kuna KarS § 183 puhul on tähtis edasiandmise eesmärk, aga KarS § 184 puhul on karistatav igasugune suures koguses narkootilise aine käitlemine, siis lahendites, milles kohtualused on väitnud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist vaid enda tarbeks, on kohtud need ümber lükanud erinevate kaudsete tõenditega. Kuigi KarS § 184 koosseis ei nõua obligatoorse tunnusena edasiandmise tõendamist, on kohtu hinnangul esinenud K. Narveti käitumises edasiandmise eesmärgile viitavad asjaolud, mida kohus on põhjendanud kaudsete tõenditega. Sellisteks tõenditeks on olnud:
12. digitaalkaalud, mis leiti korterist aadressil: XXX
13. korter, kust leiti digitaalkaalud ei olnud K. Narveti elukoht, vaid tegemist oli tema sagedase viibimiskohaga /kohus arvab, et tegeleda varjatult ja erinevaid konspiratsioonivõtteid kasutades/
14. käideldud narkootiline aine oli suur kogus /vastavalt eksperdi hinnangule piisab leitud narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks umbes 269 – 3223 inimesele/
15. K. Narvetil leiti suur kogus erineva konsistentsiga kokaiini
16. K. Narvetil leiti kokaiin erinevates kohtades / taskust ja tema viibimiskohast/
17. K. Narvetil oli kinnipidamise hetkel raske materiaalne seisund. Läbiotsimismäärus ja selle alusel teostatud läbiotsimise protokoll tõendab kokaiinikahtlase aine avastamist XXX asuvas korteris, samuti leiti korterist ka digitaaalkaalud. Digitaalkaalud on ese, mida kasutataks juhul, kui isik soovib omandatud narkootilist ainet jagada doosideks või kogusteks. Kaitsja tõi välja, et K. Narvetil olid kodus kaalud just selleks, et ta oskaks endale kaaluda sobiva aine doosi, mida ta saaks tarvitada, kuid sellist kogust eeluurimisel ei leitud, oli leitud suuremas koguses väga kanget ainet, nii tema vahetust lähedusest ehk tema taskust, kui ka tema sagedasest viibimiskohast. Isiku läbivaatusel 05.07.2019.a leiti Kirill Narveti seljas olnud džempri taskust tükiline pulber massiga 7,98 grammi, mis sisaldab 4,63 grammi kokaiini, elukoha - XXX asuva korteri 05.07.2019.a toimunud läbiotsimise käigus leiti 38,14 grammi kaaluv ainetükk, mis sisaldab 27,6 grammi kokaiini. Kui isikult leiti suur kogus erineva konsistentsiga kokaiini ja kaalud aine doseerimiseks, siis viitab see üheselt sellele, et isik oli aktiivselt tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega edasiandmise eesmärgil. Aine, mis leiti 5 1-19-7623 suures koguses viitab sellele, et tegu ei olnud mõeldud isiklikuks otstarbeks tarvitamisele mineva ainega. Korter, kust leiti digitaalkaalud ei olnud K. Narveti elukoht, vaid tegemist oli tema sagedase viibimiskohaga. On üldteada, et tüüpiline spetsiifiline moodus kuritegu varjata kuritegu narkokaubanduses, on kuriteo toimepanemine mitte enda elukohas. Isukud, kes tegelevad narkootikumide müümisega, üüprivad eelnevalt korterit enda ohutuse kindlustamiseks. Peale selle olid digitaalkaalud süüdistataval korteris peidetud. Läbiotsimise protokolli alusel esikus, kus sisseehitatud garderoobi ülemisel riiulil on paar meeste jalanõusid Lacosta- meeste tennised, paremas tennises asus digitaalkaal ja kaks patareid. Vasakust tennisest on leitud kaks paberpakikest, milles on valge aine jäägid. Peidetud kaalud on täiendav tõend sellest, et isik kasutas hoolikalt enda tegevuse konspiratsiooni. K. Narveti kinnipidamisel ja tema läbivaatusel ning peale läbiotsimise teostamist oli selge, et narkootiline aine kokakiin, mis leiti K. Narveti vahetust valdusest tema taskust ja tema elukohast, oli erinev, ekspertiisid kinnitasid seda kahtlust: üks aine kogus oli kangem ja teine oli lahjem. Kohus pööras tähelepanu, et kokaniini sisaldus K. Narveti korteris leitud narkootilises aines ja selles, mis talt taskust leiti oli erinev, kuid mõlemal puhul oli tegemist lahjendamata kokaiiniga. Kohtusaalis K. Narveti selgitust sellele ei kõlanud. Kui isikult leiti suur kogus erineva konsistentsiga kokaiini, siis ka see viitab sellele, et isik oli aktiivselt tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega edasiandmise eesmärgil. K. Narvetil leiti suur kogus kokaiini. Kriminaalmenetluse raames teostatud arstilik kohtutoksikoloogia ekspertiis ütles, et sellisest kogusest narkootilisest ainest nagu K. Narveti valdusest leiti piisaks narkojoobe tekitamiseks 269 kuni 3223 inimesele. On üldteada asjaolu, et inimestel, kes tarvitavad narkootilisi aineid on vaja erinevat kogust selleks, et saavutada narkojoove ehk kui see kogus olenevalt sellest, kellele see oleks edasi antud või müüdud, maha müüa või edasi anda, siis on vastus eksperdilt, et minimaalselt oleks sellest ainest saanud narkootilise aine joobe 269 inimest ja maksimaalselt 3223 inimest. Iseenesest avastatud narkootilise aine kogus tunnistab seda, et see on omandatud mitte enda tarbimiseks, vaid edasiandmise eesmärgil. Kusjuures kokaiin on tugev ja kange narkootiline aine, seepärast on tema hind kõrge, eriti puhtal, mitte lahjendatud kujul. Arvestades, et K. Narvetil ei olnud kinnipidamise ajal töökohta ja tema varasemad sissetulekud on MTA andemetel olnud ebapiisavad ja sealt säästa ei olnud võimalik, siis ei ole välistatud, et isik tegeles narkootiliste ainete käitlemisega edasiandmise eesmärgil. Juhul, kui K. Narvet seda tegi, siis kaasneb sellega kriminaalne tulu. Arvestades seda, et isikul oli endal, nagu ta ise avaldas narkosõltuvus alates 2019.a veebruarist, siis kuskilt narkootilise aine suures koguses hankimiseks vajaminevad finantsvahendeid pidid tulema. Pärnu Maakohtu otsused, mis on tehtud 15.07.2019, tõendavad, et kinnipidamise hetkel K. Narvetil oli võlgnevus lepingute kohaselt umbes 11 000 eurot. Need otsused olid esitatud kaitsja poolt, et tõendada K. Narveti rasket materiaalset seisundit. Kohus leiab, et kui isik, kes on raskes materiaalses seisundis, ostab narkootikume suures koguses suure summa eest justnagu enda poolt tarbimiseks, siis on see asjaolu eluliselt mittetõepärane. Kuna käideldud narkootilise aine kogus oli suur, erineva konsistentsiga, leiti erinevates kohtades, leiti ka digitaalkaalud sagedas viibimiskohas, siis oli tegemist ilmselgelt käitlemisega edasiandmise eesmärgil. Seega kohus on arvamusel, et kohtuliku uurimise käigus ja kohtueelsel menetlusel kogutud tõendid viitasid sellele, et tegemist ei saanud olla isiklikus otstarbeks 6 1-19-7623 omandatud narkootilise ainega. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p-s 3 järgmise loeteluna: narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Suure koguse määrab ära Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 1, mille kohaselt on nende ainete käitlemise keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul otstarbel või kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või tõkestamiseks või õppeotstarbel. Sama seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt on suur kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. Kokaiin kuulub sotsiaalministri
18. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et K. Narvet täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma, vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et K. Narvet pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Seega esinevad süüdistatava K.Narveti käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 7 1-19-7623 Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid KarS § 58, § 57 mõttes K. Narveti tegevuses ei esine. Süüdistusakti punktis 9 on kirjas, et kohtueelsel uurimisel K. Narveti käitumises on tuvastatud KarS § 57 sätestatud karistust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus. Hoolimata sellest, et kergendav asjaolu on esile toodud, kohtus see kinnitust ei leidnud. K. Narvet tunnistas enda süüd deklaratiivselt, mitte andes andmeid narkootilise aine laekumise kanalitest ja andmeid narkootikumide müümisest. Seega ei ole tegu siira kahetsusega vaid tegemist on deklaratiivset laadi väljendusega. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et K. Narvet on varasemalt kriminaalkorras karistamata. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Sanktsiooniõiguse teooria nõuab, et tuleb lähtuda karistuse keskmisest määrast, arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus on kindel, et K. Narveti süü on suur, sest tema poolt käideldud narkootilise aine kokaiini kogusest oleks saanud narkootilise aine joobe sadu või tuhanded inimesed, olenevalt sellest, kui suur on nende sõltuvus. Kokaiin kuulub nende narkootikumide hulka, millised kutsuvad esile tugeva sõltuvuse, seepärast on selle käitlemine kõrge ühiskonnaohtlikkusega. Narkootikumide probleem, eriti Ida-Virumaal, on saavutanud ennenägematu ulatuse ja hukutab tuhandeid noori inimesi. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et K. Narvet tegeledes vähemalt 5 kuud narkootilise aine käitlemisega, ta on võtnud omaks teatud kuritegusid toimepanevate inimeste käitumismustrid: käitles, tunnistas oma süüd, aga teisi välja ei andnud. Narkokuritegevus on peit kuritegu. Kohtu hinnangul peegeldub kahtlemata sellises süüdistatava poolses käitumise valikus ka tema teo süü suurus, ta on valmis toime panema esimese astme kuritegusid ja samas jääma truuks ka neile, kelle käest ta seda narkootilist ainet hankis. Seega, tuleneva käideldud narkootilise aine kogusest ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatust leiab kohus, et K. Narveti teo süü on suur. KarS § 56 lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistus eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ja käesoleval juhul arvestades kogu kohtuliku arutelu ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatut ei näe kohus mingit võimalust, kui määrata K. Narvetile karistuseks reaalne vangistus. Süüdistatav pani toime raske esimese astme kuriteo. K. Narvetil leiti suur kogus kokaiini. Tema valdusest leiti piisavaks narkojoobe tekitamiseks 269 kuni 3223 inimesele. Narkoäri on üks kõige ohtlikum kuritegevuse liik, kuna narkoärisse kaasatakse suur hulk inimesi. Narkoäri tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele ning seega on see massihävituse relv. Süüdistatava poolne oht käesolevas asjas on väga kõrge, kuna ta ei kahetsenud tehtut, püüdes kriminaalvastusest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et 4 aasta 6 kuu pikkune vangistus on piisav ja sellega välistatakse, et vabanedes naaseks K. Narvet kriminaalsele rajale. Kohtu hinnangul ei oleks pikem vangistus õigustatud, sest see tõstaks liigselt riski ja isiku sotsiaalsed sidemed võiksid laguneda. Tingimisi vangistust ei 8 1-19-7623 saa määrata, selle vastu räägib aeg, millal isik tegeles narkootilise aine käitlemisega, tema narkosõltuvus ja ka tema töökohtadega seotu, millised tema sissetulekud olid. Kaitsja esitas täiendavate tõendite voorus garantiikirja, kus isikule lubati töökohta, kuid lubadus on kaheldav, sest ei ole informatsiooni, mis haridus K. Narvetil on ja kas ta on võimeline töötama ametikohal, nagu talle lubatud oli. Garantiikiri oli koostatud 28.08.
19. E OÜ juhatus säilitab vaba töökoha K. Narvetile 6-8 kuud alates 28.08.
20. Kuna tegemist on garantiikirjaga, mis on allkirjastatud 28.08.2019, siis käesoleval ajal ei ole garanteerimis- või säilitamislubadus aktuaalne. Lubadus on kaheldav, sest isikule säilitatakse töökoht, kui tal ei ole seda töökohta seal ettevõttes olnud. Kohtu arvamusel ei esinenud kohtuliku arutamise käigus asjaolusid, mis võimaldaks karistust K. Narvetile mõista osaliselt tingimisi. Riik peab isikut karistades andma signaali ühiskonnale kui tervikule, karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste korral võtta arvesse ka üldpreventiivseid aspekte. Narkootiliste ainete käitlemine eriti suures koguses on vaieldamatult ühiskonnaohtlik süütegu, sellise tegevusega kahjustatakse vaieldamatult rahva tervist, on olnud aastaid, kus narkootikumide üledoosi tõttu sureb palju inimesi. Positiivse üldpreventsiooni põhimõtted nõuavad narkokuritegude puhul nende toimepanijatele ranget riigipoolset reaktsiooni. Riik peab andma õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et narkokuritegude näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega ja õiguskorra kaitsmise huvides tuleb rangelt karistada neid isikuid, kes käitlevad narkootilisi aineid suurtes kogustes. Kuna tegu on varem karistamata isikuga, siis kohtu hinnangul oleks reeglina karistus veidi alla keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. V Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendid: narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, tuleb konfiskeerida vastavalt KarS §-le 191 ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusse; CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; digitaalkaalud, patareid, kilekotid, pabertükid, fooliumivoldik, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (23.08.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2556), konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. VI. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on sundraha ja ekspertiisitasu. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub K. Narvetilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1460 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista K. Narvetilt välja DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr. 19E-GE0746) eest 1881 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr. 19E9 1-19-7623 AN0757 eest 420 eurot (tl. 93), arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiakt nr. 19ELÕX0120 eest 95 eurot (tl. 149) Kokku 4006 eurot. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-
21. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Endri Streff Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Telska Rahvakohtunik 10