) 15 lg 1, 2 p 1, 2, § 15 lg 3 ning § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni, kuna isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes.
lg 1 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes 3-20-1621 esinevad
lg 1 nimetatud põhimõte ja
- Isik on Ukraina kodanik, kellel puudus alates 21.03.2020 seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isiku suhtes esineb
lg 2 p-s 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alus.
p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtliku täitmise tähtaega.
p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul tuleneb XX põgenemisoht asjaolust, et isik pärast illegaalimenetlust viibi jätkuvalt Eesti Vabariigis, paneb toime süütegusid ning ei täida kaasaaitamiskohustust. XX ei ole varasemalt PPA-d teavitanud, et tal puudub võimalus Eestist lahkumiseks, kuigi tal vastav kohustus esineb. Isik on teadlikult vältinud talle pandud lahkumiskohustuse täitmist. Isik on korduvalt pannud toime süütegusid. 30.08.2020 kinnipidamise kohta on isik andud eluliselt mitteusutavaid ütluseid. Isik on oma käitumisega näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigi ja tema seaduste ees. - PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik
§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada. Isikul puuduvad Eesti Vabariigis perekonnaliikmed ning ka elatusvahendid. Kuna isik ei ole temale varasemalt määratud lahkumiskohustust täitnud, on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. Isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik on menetluse jooksul asjaolude kohta andud ebausaldusväärseid ja vastuolulisi. Isikule anti võimalus lahkuda Ukrainasse, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata ja jäi Eesti Vabariiki. Seoses vähese lennuliiklusega ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. - PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 6. PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. PPA hinnangul on võimalik isiku väljasaatmine kahe kuu jooksul. 7. XX ei olnud istungil PPA taotlusele ega väljasaatmisele vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED 8. PPA taotleb luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esineb
lg 1 nimetatud põhimõte ja
PPA leiab, et lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ei saa tagada leebemate järelevalvemeetmetega, kuna esiteks esineb isiku puhul põgenemisoht (p 1) ja teiseks ei täida isik kaasaaitamiskohustust (p 2). 12. PPA hinnangul esinevad isiku puhul
p-des 1 ja 6 sätestatud asjaolud: isik ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtliku täitmise tähtaega ning PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul tuleneb XX põgenemisoht asjaolust, et isik pärast illegaalimenetlust viibi jätkuvalt Eesti Vabariigis, paneb toime süütegusid ning ei täida kaasaaitamiskohustust. PPA selgitas taotluses, et XX ei ole varasemalt PPA-d teavitanud, et tal puudub võimalus Eestist lahkumiseks, kuigi tal vastav kohustus esineb. Isik on teadlikult vältinud talle pandud lahkumiskohustuse täitmist, korduvalt pannud toime süütegusid ning andnud 30.08.2020 kinnipidamise kohta eluliselt mitteusutavaid ütluseid. PPA ei ole seejuures esitanud selgitusi, millest ilmneks, kuidas isik kaasaaitamiskohustust ei ole täitnud. Kuivõrd kohtule ei nähtu, milliseid toiminguid isik oleks pidanud täiendavalt väljasaatmismenetluses tegema, et täita
§-s 264 sätestatud kaasaaitamiskohustust, ei pea kohus PPA väiteid
13. Siiski on PPA kohtu hinnangul isikuga seotud asjaolusid kogumis õigesti hinnanud ning põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, mistõttu esineb asjas vähemalt üks
Arvestades, et XX ei ole täitnud varasemalt kohustust vabatahtlikult Eesti Vabariigist lahkuda ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut (alkoholijoobes auto juhtimine), samuti andnud kinnipidamisel ebausaldusväärseid ütlusi (põgenemise asemel olevat tegemist tervisejooksu tegemisega), on põhjendatud alus kahtlustada, et isik ei ole väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ning hoiab menetlusest kõrvale. Seetõttu peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks isiku kinnipidamist, et väljasaatmine lõpule viia. 14. PPA ei ole pidanud muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist tõhusaks. Kohus nõustub, et asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmismenetlust oleks võimalik tagada
Põgenemisohu tuvastamisel võib teisi järelevalvemeetmeid väljasaatmismenetluse eesmärkide saavutamiseks pidada ebatõhusaks. PPA taotlust arvestades võib järeldada, et PPA-l puudub isiku vastu usaldus. Lisaks pole isikul Eestis lähedasi, kelle juures elada. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põgenemisohu vältimiseks vajalik.
lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus,
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei saa pidada tõhusaks põgenemisohu tõttu, isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab
lg 11 alusel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 01.10.2020 (kaasa arvatud). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.