Obsah (5)

§ 150§ 430§ 4511§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10440 Tsiviilasi Eesti Kunstiakadeemia hagi OÜ Suva

§ 150lg 1 p 1 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx.

3

3. Tagastada Eesti Kunstiakadeemiale

§ 150

lg 2 p 1 alusel seoses kompromissi sõlmimisega pool riigilõivust, s.o 325 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-

1. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
2. Eesti Kunstiakadeemia esitas 20.07.2020.a. Harju Maakohtule hagi OÜ Suva, Pravust OÜ vastu isiklike kasutusõiguste lõpetamise ja kinnistusraamatust kustutamise nõudes, kostja 1 kohustamiseks kinnistutelt isiklike kasutusõiguste objektiks olevate tehnorajatiste eemaldamiseks ja tehnorajatiste eemaldamise järgselt maa-ala heakorrastamiseks ning hagejal kostja 2 ees kinnistutel asuvate tehnorajatiste talumise kohustuse puudumise tuvastamiseks.
3. 15.09.2020.a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kinnitada kohtulik kompromiss ja lõpetada menetlus asjas nr 2-20-
4. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Juhindudes

§-dest 64 ja 433, avaldavad pooled soovi lühendada käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega kahele päevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. Pooled kinnitavad, et nad ei ole loovutanud ega muul viisil kolmandate isikute kasuks käsutanud kompromissi esemeks olevaid nõudeid. Poolte esindajad kinnitavad, et nende esindusõigus kehtib ning nad omavad õigust kompromissi allkirjastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 4511

lg 1 kohaselt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus.

1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4
2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
3. Pooled on kokku leppinud, et pooled lühendavad kompromissi kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise kahe päevani.
4. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 8. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud selliselt, et poole kompromissis nimetamata kulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. 10. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50,00 eurot rohkem. Kohus tagastab enamtasutud riigilõivu poole taotluse alusel. Seega tuleb hagejale tagastada vastavalt

§ 150

lg 1 p-le 1 hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 50,00 eurot, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx. 11. Hageja on palunud hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist. Seega tuleb hagejale tagastada vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 325,00 eurot, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5